Monday, February 4, 2008

Viinamarjaaedades

Tervist!

Tanud Vullale kah minu probleemiga tegelemast. Muidu siin sain diagnoosi et FALSE SHUTTER ja paranduse vaev 50 AUD, laatsekomplekti valjavahetamine 300 AUD. Ise arvasin et siin pole siis motet vist parandada, saadan parem Eestisse parandada millalgi.

Aga elust!

Esiteks muidugi Inxi blogis kirjeldus juba olemas kuis me siia Margaret Riverisse saabusime, rannahipina elasime ja tood otsima hakkasime. Nyyd siis paariks nadalaks too olemas ja sissetulek mille eest syya osta ning telgikoha eest maksta. Lisaks siis paar kontakti millest hiljem midagi kujuneda voiks, kui see oige korjamise hooaeg siin peale hakkab.

Juba Perthis teadsime et tood meil siin pole (viinamarja hooaeg edasi lykkunud) ja elada ka kuskil pole, koik kylalistemajad tais. Aga me ei andnud alla. Eesti jonn ruulib!
Muide juba esimesest nadalast AU-s olen unistanud Margaret Riverist, kus peaks siis olema maailma parimad surfirannad ja imeilusad koopad. Koobastesse pole joudnud, aga surfirannad kyll suureparased.

Aga too otsimine oli ka tosine too. Nimelt enamus viinamarjuaedu votavad toolisi byroode kaudu. Me aga byroo kaudu ei taha, sest nad votavad vahelt ja meie palk siis oleks ka vaiksem. Tahaks siis otse saada. selleks sai otsitud valja yle poolesaja viinamarjaaia, mis family owned (et poleks masstoodang ja korjataks veel kasitsi), kontaktid ja labi helistatud, meilitud. Uuhh pole elus kunagi nii palju korraga helistanud.

Praegu tootame sellises kohas nagu BERRI FARM and THORNHILL winery. Korjame avokaadosid (puu otsast) ja viinamarju. Lisaks oleme viinamarjadele vorke kaitseks lindude eest peale pannud.
Too pole raske, avokaadod on suht tyytud aga viinamarja korjamine kohe kindlasti kerge too. Lisaks tunnipalk, ylemus eriti ei kontrolli. Ainus asi et jube palav on. UUhh kui palav siin on. Paev otsa paike looskab. Aga viinamarjad juba magusad.

Jah elame ikka veel telgis. Pole hullu, juba oleme kova kyljealusega ara harjunud, mina hankisin endale ka isetaituva matkapadja veel pea alla. Nadalavahetusel kaisime taas India ookeani aares, ja see suureparane.

ei viitsigi rohkem midagi kirjutada, et siis olge monusad seal maarjamaal. Lugesin just et Tartu Maratoni avatud rada toimub, loodan et siis maraton kah, edu osalejatele. Ise tegelen siin jooksmisega metsas nature reservis kohe siin Margareti joe kallastel. Super. Naed metsarajal vaid 1-5 inimest kogu jooksu aja jooksul, st super, mitte yldsegi nagu ylerahvastatud janese rada ning sellest et tosine mets ymberringi, jee. Ja vormist kah midagi veel alles, juhhuu!

mis seals ikka. ohtusooki tegema. st kokkame nyyd koik asjad mikrolaineahjus. Jaa, isegi kartuli keedame seal valmis. Nimelt meie kampingu koogis tasuta kasutada vaid uun ja veekeetja, pliidi kasutamise eest (potte panne muidugi ka pole) pane nagu taksofoni viiekymnesendiseid sisse, nome.
Aga elab seal teisigi backpackereid kes telgivad seal samuti juba nadalaid, aga kannavad kaasas koogikombaine, riisikeetjaid, pliite jne. Hommikul lahevad toole autode, rulade voi ratastega. Aga pohiliselt siis ikka autodega. Meile kah tullakse autoga iga hommik jarele et soita toole 15 km kaugusele.
Telgid ka paljudel ylisuured, nagu AU-s ikka, koik on LARGE. Kui nt poes tahad osta vaikese tuutujaatise maksad 6 AUD, kui aga ostad 2 L maksad 3 AUD. St suurem on sona otseses mottes motekam. Taiesti totakas juuhh.
Aga autod siin koige odavamad yldse mis nahtud. Koik need backpackerid, kes nyyd lahkuma hakkavad tahavad auto vist juba siin maha myya, soita Perthi siis bussiga ja kodumaale lennata. Aga meil siis plaan hoopis allapoole soitma hakata millalgi, kui on ikkaviinamarjadest isu tais saanud.

aga mis siis ikka, muidu lahe! Ootan siis ikka kommentaare ja uudiseid eestisse, siiasamma kommentaari voi meilile.

Saadaks siis osa paikest ka teile, siin ikka nii palav!

Tuesday, January 22, 2008

Minu elu parim too - seemnekorjaja


Esiteks tahan oelda et need olid 2 yliponevat nadalat vahepeal, kus sain kogeda toelist maa-elu laane-austraalia sisemaal, Ongerupis (suht outback e siis konnumaa juba).

ONGERUP -> YONGER UP e kangurude koht aborigeenide keeles


Moned fotod, jutukillud ja klipid siis et seda edasi anda.
Saak koju


Lambapygamine naabertalus

Soolase veega jarveke lammastele, sees vahid, hetkel paneme pyynised sisse

Lambakoerad Jack ja Bess ute-i (kastiga land cruiser) kastis


See on tegelikult taiesti ponev. Lisan killu oma rannuraamatust


..17 jaanuar. Toopaev on just labi saanud... siis laheb ohk jarsku yha paksemaks, suitsuhaisu tais. Nahtavus vaheneb, punane paike paistab suitsupilvede tagant. Ei olevat tavaline nahtus. Me Inxiga suht hirmul, et votaks siis toast passi ja raha enam vahem ja oleks valmis evakueeruma. Aga peremees pistab uued olled pihku ja laheme siis kolmekesi oma drinkidega autoga justkui vaatamisvaarstust nautima - soidame kaugemale et moista mis toimub. Onneks uut tulekahjut puhkenud pole. Juba teist nadalat mollab 50-75 km kaugusel rahvuspargis tulekahju ja kuna tuul on suunda muutnud tuleb toss suurtes kogustes kah siia. Karm..

Kari aetakse varjualusesse valmis, homme myyakse maha. Homme siis rekka peale.


SAABUMINE FARMI

Parast pikka ootamist ja ise helistamist ja veelkord helistamist voetakse meid lopuks Albany Backpackersi eest koikide oma kompsudega peale ja soit Ongerupi peretytre autos tema soprade vahel algab.

Ongerup - vaga vaga vaike koht soidame vaega kiiresti labi, tundub vaiksemgi kui Sangaste. Mida edasi seda tyhjemaks laheb. Pollud-pollud-pollud, lambad. Tee aares oma jargmisel 18 km-l Ongerupist tallu naeme yht talu veel ja yht autot. Pisut hirmgi hakkab, aga kohale jouab arusaam et see ongi sisemaa elu, vaga avatud tyhjad maastikud, tolm ja karm elu.

.. Hakkame elama lambapygajate majakeses, mis on toega luks. nii palju ruumi ja seda vaid meie paralt. Ohtul kohe pakutakse meile syya, toimub Barbeque. Juttu jatkub kauemaks.

SEEMNED MIDA KORJASIME

Sandlipuu- lihtsalt jalutad pangiga puuderivi all ringi voi soidad ATV-ga ja korjad kastanimuna meenutavad seemned yles. Lohnavad jube hasti. Siis korjasime mitmesuguste pudeliharjapuude (Melaleuca) ja soolapoosaste (saltbush), wattle-i (ei saa eesti keelde taas panna aga lohnasid jube hasti) ja kasuariinide (casuarina) vilju (kuprad, kaunviljad jmt). Hiljem parast kuivatamist peksime need kaunadest, kabidest, kupardest jmt valja ning soelusime labi.

FARMIST


Maad 9000 ha, lambaid 4500. Karjad vanuse jargi grupeeritud a 500-700 pealisteks erinevatele karjamaadele, mis traataedadega ymbritsetud ja iga aia keskel jarveke (soolase veega, sees elavad vahid, viimaseid, aga ka lambaliha, saime isegi maitsta, vaegade haa) Paris tihti kaisime peremehe, ta kastidziibi ( ute-ga)ning vahvate karjakoertega lambaid ajamas. omaette elamus, naha kuis koerad kasklusi taidavad jne. Ise seda autot juhida, millegiparast ikka paremalt ukse korvalt:) kaigukangi otsides. Palju konte ka koikjal, yks lammas suri ka meie silme all karjaajamise ajal, kadu 2,5 prossa, enamus pygamishaavadesse. jah pygamist nagime kah, lahime naabri juures (5km) ja taas elamused. Meie pererahva lambad olid juba ara pygatud koik. Imestame mida kyll need lambad siin soovad. Pollul vast millimeetrite korgune pruun kuivanud rohi- tegu aga liblikoielistega mis vaegade proteiinirikaste seemnetega.


Viljapollud. Kasvatavad otra ja nisu. Vaetis jube kallis ja seega kesapollu systeem - paar aastat kasvatavad liblikoielisei peal, sh lutserni. see hoiab pollu veetaseme korras ja vahendab sooldumise ohtu, pluss lammastel syya polla peal.


Seemneid kasvatavad et taastaimestada sooldunud alasid. Nimelt siin jargmine keskkonnaprobleem - metsade raiumine on maad muutmas korbeks ja veevahetus pole enam korras. Taimede puudumine ja suvised vihmad (pohjavee taseme tous) toovad soola maa alt yles ja taimed surevad, erosioon, tolm. Seega on motekas soolakutele soolataluvad taimed peale istuda et erosiooni valtida.

Keskkonnakitsest veel

Siin Ongerupis siis kah keskkonnahariduslik keskus, kuhu meis muidugi viidi (Yongergnow Centre). Vaga systeemne, ilus. See tegelikult linnu nimega MALLEEFOWL (aborigeeni keeles YONGERGNOW) kaitseks (ise vast hane suurune, kanaline, aga ehitab siukseid pesi et hoia ja keela - 5 m lai,1 m korge ja sees lehekodu jmt, mille all sobiv temperatuur et munad sinna hauduma jatta. Neid linde meid ka muidugi bush-i vaatama viidi (ja nagime, v lahedalt kah) nagu ka kohtumisele selle keskuse loojaga, kes muide peremehe ode.

Pererahvas

Suureparased inimesed. Sportlikud, pikad ja kohnad. Suured tennisehuvilised (vaatasime ykspaev koos kah Australian Openit, kus Eesti tydruk Kanepi mangis AU tydruku Malikuga, Malik voitis mhhmh).
Vaga hea huumorimeelega inimesed, sai pidevalt kovasti nalja.
Koige rohkem tegeles meiega peremees, suureparane ylemus, suureparane inimene. Samuti backpackerina nooruses ringi rannanud sh India Nepaal Sri Lanka, Euroopa.
Ka perenaine vaga lahe ja hoolitsev, elanud pisut ka rootsis. Molemad 100 protsenti looduse ja maainimesed.
Peres oli lisaks tytrele ka kaksikud poisid.

Olme

Pesime joime ja elasime talvel suurtesse tynnidesse kogutud vihmaveest. muidu sajab siin 350 mm. Suht korb jah. Tolm tolm. vahepeal olid meil ka sellised tyyd nagu peremehe veoauto pesemine ja tolmuste kuuride puhastamine mida puhastatakse iga 2 a tagant. siis nagime kyll valja nagu parajad tolmukakid. aga see ruum mis meil oma majakeses kasutada oli, algul ajas kohe segadusse, (kuna backpackerite kylalistemajades ei leia tihti kohtagi kuhu yhikatoas oma kott panna ja maga siis veel miskil ylemise naril ja vea oma suurem varandus sinna kaasa, oosel kardad et kukud voi alla). aga siin, mm. oijahh oma maja ja rohkem polegi vaja oelda.

Aga loomadest kah

Jah kangurud nagime siis nyyd ikka vaegade lahedalt ara. ja paris karja kah videvikud meist moodumas, ema pojaga paikeseloojangus jne.

Amblikud. Ykspaev avastan eriti suure ambliku toast, tegu friendly house spider-iga kes pidi karbseid sooma, selge meie sober.

Sisalikud siin ikka suured. Esiteks naljakad bobtail-id, kes oma paksus sabas veevarusid hoiavad ja suured varaani meenutavad, goanna-d.



BOBTAIL

Kangurud e Kangaroos e ROOS, liik- Western Gray

Ohtuti vallandub koogivaibal terve putukate armaada, saased. ja konnad elasid meil majas, paeval redutasid mikrouuni all, oosel hyppasid ringi ja koolusid koogikateratiku kyljes, hommikuks jatsid meile tavaliselt junnikesi porandale.

me sobrad karjakoerad - jack ja bess, eriti ilmekate nagude ja olemisega. Ilgelt tahavad patsutamist, hellitamist, muidu vaga ei saa, tooloomad. yks viis mu platu ara, kott jalle kergem....Ykspaev kui pidid aedikus karja ajama ei tahtnud eriti bess kaskluse peale - hop up, way up, yle lammaste selgade joosta, istus inxi jalge ees maas ja vaatas meid sellise pilguga et ega te mu asukohta kyll ju valja ei anna...

hommikuti istub koogiakna taga aga roosade kakaduude galahide parv.

Tiba toost kah naidet. Like a hobby!!!

Paikeseloojang



Karjaaiad, mida siin farmis sadu kilomeetreid.


OORAIDIII,


jargmise korrani...!!

Nyyd siis liigume edasi Margaret Riverisse viinamarjaaedadesse.

Friday, January 4, 2008

Life is a flower

Juttu kah, allpool pilte ja kaks videot.

mannu kommentaari kommentaariks - ei oska tougu kahjuks oelda, aga neid oli seal hallid-valged ja mustad. musta-valge piimakarja oleme ka ara nainud.

Kust siis alustada, vahepeal nii palju aega mooda lainud, kus lihtsalt pole voimalust internetti kasutada olnud.
Kokkuvotet olnu kohta saate lugeda Inxi reisiblogist. Panen siia moned killud oma rannuraamatust.
Aga yldiselt iseloomustab olnud jah, spend more time doing nothing. Tanaseks oleme siis AU-s onud 42 paeva ja tootanud sellest vaid 10. Homsest aga uude farmi, hetkel teame et paariks nadalaks. Tooks native seed picking, st kohalike puude seemneid korjama. siin see wildfloweri asi omaette majandusharu.
Pole yldse kindel kas seal netti saame, nii et suhelge siis vahepeal meiega SMS teel, jah minu vana Eesti number tootab ikka veel, sinna neid ootamegi. AU nr meil SMSe ootel ei hoia, st kui me pole hetkel levis (selline olukord kolkas muide on pidev), me seda hiljem katte ei saa.

KILDE

14. DETS
Oobime Albanys Bayview kylalistemajas. Enamus siin sakslased voi inglased. Paar prantsuse geipoissi karjub ka oosel koridoris. Algul oleme Inxigi neljases yhikatoas kahekesi, siis kohtume toakaaslasega - algul olen nii mina kui Inx taiesti kindel et tegu on mehega, siis taiesti kindel et naisega. Oligi naine.

17-21 dets AMAZING ALBANY
Yhel heal paeval rendime rattad ja vurame Albany tuuleparki... See on imeilus - rohe sinine vesi, roheluses kaljud, vahutavad lained, seda kattev nomm, kui polvini kiviktaimla ja oites.

... ookean. Middleton Beach.. tuuline, naisterahvad ujumispluusides, lained viiks rinnahoidja ara .. paevitajaid ja kohalikke ujujaid siin pole, pigem tullakse parast tood korra surfama..

..pesupesemine Bayview kylalistemajas .. peseme suure ohinaga korraga koik riided ara, aga pole kuhugi kuivama panna. valjas spitting rain (loe seenevihm). Jatame need siis tuppa roskuma. Hommikul pole grammigi kuivemad, valjas ikka sajab. Kuivatisse, saapad kah. Saapad teevad hirmsat myra seal, katkestame vahepeal, votame saapad valja ja lisame uued 2 AUD-d masinasse. Aga tolku pole sest midagi. Hakkame jarjest oma riideid kandma et neid seljas kuivatada...

... inx on hakanud naost void sisse ajama, loodab sealt natukenegi rasva saada ...

..tyytud inimesed ka siia ara eksinud. nt 1 shveitslanna, kes koguaeg vaimustub ja taaskord kuuldes et me oleme Eestist hakkab uuesti yht ja sama Eurovisioonijuttu raakima - nii vahemalt iga paev. Oosel kaib tool ja saabudes hommikul kl 3 hakkab yleval koogis, mis meie kohal muidugi, eriti raske jalaga marssima et syya teha.

.. lahkume 22 dets. Peremees Peter (eriti isalik tyyp) viib meid Mt Barkeri bussi peale, topib kotid peale ja peaaegu et kallistab ka hyvastijatuks.

22-25 dets

Elu Mt Barkeris nagu lill, ohtul vaike vein ja tsa-tsa-tsa, teinekord klaverimuusika vm klassika. Vulisev purskaev. Meie k8mpa (haagis pererahva varjualuses) vaga monus.

23. dets Trip Porongurupi Rahvusparki
.. teel naen jaanalinnufarmi, veiniaedu tehastega, lihaveisekarju. Rahvuspargid, kui yksikud kivid kesest laudsiledaid tasandikke, nii ka see. .. eelmisel aastal siit labi kainud suur tulekahju ja rohi nyyd rohi-roheline ja mahlakas kui meie maikuu. Suured soestunud tyved, graniitpaljandeid, puuhiiglasi, kivirahne, vaade maeotsast kui aerofotole. .. Minek rahnude otsa suht metsik, inx kardab hullult korgust ja selline tydruk teeb meil siis eestis langevarjuhyppeid. Sildid valjas et high risk area ja tuleb siis kivide vahelt aian pugeda et veel korgemale vertikaalsihis kivirahnule saada. Lopuks pystloodis redel paris tippu, kus algul jalg tudisema kipub. Vaade tipust voimas.

24. dets
Paev otsa meisterdame oma toredale pererahvale joulukinke. Kui ytlesime et Eestis tuleb jouluvana 24. ohtul ja avalikult (siin tuleb muidu 25. hommikul ja salaja), siis meile ka jouluvana siin 24. tuleb. Algul oleme tiba shokis, sest saame samal paeval teada, et nyyd kiiresti meisterdama tuleb hakata.
.. ponevaim kinkidest on strange wooden piece. Poolmadanenud lauatykk, mis eile Porongurupist kaasa haaratud sai, seda tuleb lihvida. Tooriistapoodi liivapaebri jarele. meile sobivad just need ymmargused kettad mis lihvija otsa kaivad (koige vaiksem pakk - siin koik asjad ju muidu poes megasuuruses ja koguses), seepeale arvab poemyyja (turske sell), et tulemas hard work before christmas. ja seda ta on, nyhin veel kaua pargis seda puutykki.

..Father XLISMAS..

..parast veiniohtat magama. ..helistame kodumaale. ...magama, und ei tule. lopuks on meieni ajavahe joudnud. ... helistame oosel kl 3.30 Vullale kah, mitu korda, aga vastu ei voeta. Uskumatu, kes teine laseks voimaluse kaest kui sobrad helistavad kaugelt yle merede omal kulul sygavast oost. Ega see helistamine nii lihtne polegi - labi satelliitide raginaga, konet alustades vaidab inglise keelt konelev daam meile et meil koneaaega veel kyll, eestikeelne daam aga et oleme oma krediidi ara kasutanud. Korduvalt proovides onnestub lopuks kutsuma saada, aga vastu ei voeta. Egas midagi vaatame uinumiseks oma (komoodia)videot kaamerast ja vahkreme edasi.

25, 27 dets ja 3. jaanuar pidulikud ohtusoogid ja drink 31. dets inglisparaselt, pluss rohkelt inglise huumorit.

26. dets
Ilgelt palav. Maja ees varjus 38 C. Haagises hakkab plastik juba lohnama. Varjume majas, Nopime paikesekuumi virsikuid paikeselise pilvitu taeva alt, kuum tuul nakku puhumas ja pyhime otsaeest higi. Hiljem selgus et syndis kuumarekord, Mt Barkeris 41, Perthis 44C.

29 dets
Magimatk Stirlingu Rahvuspargis
Tana viivad meie toredad voorustajad meid tutvuma STIRLINGUga ja vallutame Bluff Knolli nimelise mae. Sam jaab koju, koeri ei tohi siinkandis lahti lasta - rebasemyrke loodusesse lennukilt puistatud - raja aares sildid et 1090 myrki siin. .. Mingi hetk jaab me teele auto, mis soidab 90 km h. Turistid, nii ei joua ju kuhugi - arutavad meie voorustajad (tavaparane lubatud kiirus siin maanteel 110). ... Bluff Knoll on toeline magustoit loodushuvilisele ja eriti veel botaanikule. Taas oitsev kiviktaimla tippudes, jalamil eukalyptivosa, sisalikud teel jpm. Vaated - voimas. Taas on moned #kivid# keset tasandikke, laiuvad rohelised ahelikud (shveits voiks ka nii valja naha vist) aga horisondile jaab aerofoto loputust kuldpruunist tasandikust.
.. tipu vallutamine on kerge (ei saa yldse mone kergema himaalaja paevaga vorrelda) - 2h ja kohal.

Jargneva paeva hommikupoolik moodub taimi maarates.

31 dets 2007
paev mil naeme a 10 m kauguselt teeaarses vosas suurt kanguru (elusat)!!
.. siin on imede ime et jalutad, pole autot tagumiku all. Mingi het peab yks kastiga dziip kinni, kaks meest sees ja on veendunud et me eksinud voi midagi, et nii kaugel! jala kondame.

1. jaanuar 2008
Tree top walk, Valley of the GIANTS

Eukalyptivorade kohale ehitatud metallist rippsild... Palju turiste. Palju ponevam jalutada hoopis metsa all kui selle kohal - puuhiiglased mis sees mahanenud, jalamitel nii suured augud tyves et jaluta labi, pane telk pysti, ponev. Tegu taad yhe eukalyptiliigiga ja taolised hiiglased (jamedamadki kui meie koige vanemad tammed) saavad selliseks vaid 300-400 a-ga.
Meie tore voorustaja viib meid ka randa et me saaks supelda.

3. jaanuar
meie soolo-ohtusook. Peame ilma oma voorustajateta seekord hakkama saama ja kahe teise inglasega ohtusoogialauas juttu vestma (mis edeneb muide juba suureparaselt). Yldse inglaste huumorimeel on toesti hea ja meie oma kah. Yldse saab siin vaga palju naerda ja naeratame ammu vastutulevatele voorastele samamoodi nagu nemad meile, ja muide tuleb oelda ka - hello how are you!
.. paevanael siis kohalikku turismibyroosse bussipiletit reserveerima (esimest korda olime seal kahekesi, ilma voorustajate saateta). Teenindaja meesterahvas seal juba ammu jatnud sellise pealetykkiva-ebameeldiva mulje (sellised need AU mehed ilmselt ongi, meid on pidevalt hoiatatud nende eest). Piletit book-ides tuleb anda ka oma telefoninumber. ROVE rob, nagu me ta ristisime, votab aga iseendast moistetavalt et tema seda hoopis enda huvides ara kasutama saab hakata. Helistab meile tahtsa ohtusoogi ajal ja ahistab meid ylejargmisel hommikulgi, et tema tuleb ka Albanysse ja #muide mul on auto# - so what/ Prrhh

4. jaanuar
Saabumine Albanysse. Valmistume pargis magama (kuna reserveerides selgus et koik backpackerite kylalistemajad tais). Kuna pakihoide siin olemaski pole, tahame enne oma kotid kyalistemajja hoiule jatta. Nemadki kylalistemajs seda teenust ei paku, aga vabanenud meile voodikohad. Ei lahegi siis #open sky# kylalistemajja ehk oobimine rannas v pargis lageda taeva all.

6. jaanuar Ja nyyd randa, paike sirab, kuum, juhhuu... Siin kylalistemajas paris monus - tana hommikul pesi yks AU noormees meie eest noud ara. COOL.


sisalikke on siin palju (nagu Eestis vihmausse), Porongurupi RP


Balancing Rock, Porongurup



Teel Bluff Knolli vallutama, Stirlingu RP



Suurim seninahtud lihaveis, Mt Barker


stseen lovikuninga multikast (ehk heroilised poosid), Bluff Knoll 1073 m, Stirlingu RP



nii ongi ..., Bluff Knoll NB taga paljuraagitud aerofoto


Lily tuulik


nii tulid joulud 24. dets, specially meie auks, muidu siin 25 dets Christmas Day


samiga paeval mil syndis kuumarekord, Mt Barkeris 41 C


pannkookidega


Oed naljatilgad Bluff Knolli tippu vallutamas. St vigade parandus video juurde, tegu Laane-Austraalia korguselt 3. tipuga, mitte esimesega. Aga antud hetkel aravasime et ongi koige korgem - eufooria, korgused, teate kyll ...:)

Tanud Mannule, kes siiani teadaolevalt ainsana on mu abipalvet tosiselt votnud. Selline on oige sober!! Vahemaa ei tohikski soprust muuta! Aga eks ma teen siit omad jareldused...

Ootame rohkem kommentaare, et jatkuks ikka motivatsiooni siin neti eest oma soogiraha raisata. NB taname oma tublisid pysikommentaatoreid Mannut ja Vullat. Teistele - olge julgemad. See blogindus on ju kahepoolne asi, te voite siia eesti uudiseid meile lisada, ootame vaga!!

Take it easy ja isegi siin paneb liigne motlemine pea valutama.


Loomatarkus nr 1> Laughing KOOKABURRA (Dacelo novaeguineae) - tellimustoo Vullale. Tegelikult meenutab ta haalitsemine kagu voi ahvi, salvestada onnestus aga just kana. Jah elu Mt Barkeris osutus v harivaks, lisaks kultuurivahetusele oli meil kasutada hunnik raamatuid AU lilledest ja lindudest ja seega sai ara maarata paeval kohatud taimed, linnud ning arutada seda oma voorustajatega.

Kild yhest videoklipist>

meie oleme onnelik, koik!

Wednesday, December 19, 2007

extrad 2

Kallid kaasmaalased, saadame teile siit maakera kuklapoolelt palju pyhadetervitusi!! Olge monusad!!!

Yks abipalve kah!! Nimelt on mul fotokas tuksis. Palun uurige Eestis, kas seda saab parandada ja mis see Eestis maksma minna voiks - siis tean siinseks ymber arvestada. Nimelt siin Albanys pole parandust ja nad saadaks selle paariks nadalaks mujale linna, aga neil pole aimugi, mis hinnaks kujuneks voi milles viga olla voiks. Lugu siis jargmine Mudel CASIO (EX - S500) EXILIM Taiesti ootamatult poole pildistamissessiooni pealt hakkas pilte yle valgustama. Koik pildid tulevad heledada (valged) latakad. Asi setingutes olla ei tohiks (ka kohalik fotopoe onu arvas nii, viga pole ka displeis, malukaart on ka korras). Ei loe pildistamisprogrammide vahetamine, setingute nappimine ega ka setingutele restardi tegemine, probleem ei kao. Yle valgustab vaid pildid, videot teeb normaalselt. reet

Muidu naudime siin taiega, uskuge voi mitte aga tahaks taas toole minna, siia muidugi:)

Aga seniks siis uusi pilte ja klippe!!!

Dog Rock, Albany

Middleton Beach, Albany> I ujumine 19 dets



Albany tuulepark, vaadake mere varvi


tuulepark

tuulepark


Roheline energia


Oed ka AU-s


Tana nagin ma ookeani







Banksia, minu lemmik




Southern Ocean kutsub



Taimetarkus nr 1 :) pink rice flower
KOHTUMISENI!!!

Sunday, December 16, 2007

lahkumine farmist, paradiisis, Albany

No tere taas

Farmist siis nyyd nelja tuule kaes jah.
Lahkumine kulges monusalt. Elu kujunes seal lopuks kinniseks vanglaks - no mobile network, no internet, no local buses, no sun, no nothing. Vaid vihm ja roskus.
Kuigi vaba paev kujunes meil vaga monusaks, kuigi selgi peaval oli oht kolm tundi tootada, mis onneks toeks ei saanud. Vaba paev siis omleti, pannkookide ja maasikamoosiga, of course.

Lahkumine
Mul oli kott juba mitu paeva tagasi pakitud ja stardivalmis, juhuks kui peaks avanema hea voimalus avanema lahkuda. ja siis ta avaneski. Korraga lahkus tol paeval vahemalt 3 inimest, aga akki isegi viis sest paar viimast ajasid bossiga juttu hiljem.
kotid siis kummipartidega hipibussi ja hullumeelne soit Mt barkerisse, seal oli meid siis 9 sees, poepaev ja palgapaev kaivad ikka kasikaes.
otsisime meie lonely planety backpackersi majutust, aga eest leidsime vaga kena elamise. klaasuste tagant tuli meid kaema pererahvas - soliidses eas inglise harra ja daam. Meid pudenes sealt siis paris mitu bussist valja ja neile jai mulje et koik need backpackerid tahavad nende kenasse majja oobima tulla. vanadaam polnud alguses nous ja raputas agedalt pead, harral onnestus ta siiski nousse saada et vaid need two ladies ja only for night or two.
ja nii nad meid vohivooraid tanavalt kui oma kylalisi vastu votsidki.
nimelt ei tegutse see kylalistemaja juba kolm aastat ja nemad elanud seal kaks aastat.

Ja edasine oli kui sattumine porgust paradiisi. See on kui rahu ja kultuurisadam keset matslikke austraallasi ja nende karpmaju. Ja see vanapaar, nad on niii armsad, nii hoolivad teineteisest. seega jah natuke avanes kolmas silm ses mottes, millist meest ja elu tahta. Mees kysis naiselt koguaeg cup of te my love ja kui naine linna laks, ajas enne talle auto varavasse ise ette. vot see on elu.

ohtul mekkisime klassikalise muusika saatel veini, tulles pandi meid kohe kamina ette istuma, et relaxx. me avaldasime muljet oma heade kommete ja korgharidusega ja tundsime ka end daamidena:)

oi kui kahju oli sealt lahkuda aga jouludeks taas kylla kutsutud (hiljemalt). bussile, ja seal nad meiega parast nagemiseni jattu kasikaes poodi laksid.

Albany
Algul kodune ja kena. Ookean, rand, maed, suht vaike monus koht.
Elame Bayview YHA majutuses, kus voimalus naha palju euroopa yle keskealisi hipisid ja backpackereid, taitsa ponev. enamus sakslased voi inglased. Oel kasvab sidrunipuu, mille all Inx unistab oma punase kleidiga pilditegemisest, aga tea kuna need ilmad saabuvad.
nyyd me siis siin otsime tood. toobyrood on kyll suht motetud, ei viitsi meiega tegeleda.
suurima shoik sain riidepoodidest. koik on siin niiii vanamoodne, niii stiilitu ja niii maxi (isegi lasteosakonna pluuside hulgast tuleb piisavalt vaikest numbrit otsida) - seega julgeksin vaita vastupidist, jah riideid siit saab, ka odavalt, aga vastavat suurust voi stiili, EI.
Eriti shokeeris mind nn trendipood, kust vaatas vastu kole patshokkidega kampsun. V'k vastik vastik vastik

Jalanoudest me ei raagigi, nagu nt tenniste ja platude hybriid.

huu

igastahes ma tean kui peaksin tagasi tulema siia veel toole, mis teenuseid ma pakuks - stiilikonsultant, kaalust alla votmine, moistlikud toobyrood backpackeritele. Enamus klienditeenindajaid kyll naeratavad, kuid oleme kohanud ka taiesti ebakompententseid juhtumeid.

Ja siis meie eesti keel, see ununeb iga paev, me yha taandareneme siin, nt inx raakis eile midagi tukutilega taga otsimisest jne.

aga edu teile. ootame joule paradiisis ja et parast joule ikka too leiaksime.
AA ja jalakaijatel yldiselt siin oigusi pole, ylekaigukohtadel sildid give a away to motorists, sebrasid tulebki tukutilega taga otsida.

aa ja mul ka yks paris paha lugu. fotokas ytles poole pildistamise sessiooni pealt yles. koik pildid valgustab yle. nappisin kyll ka enne settinguid, aga koik oleks nagu korras. ka yhes normaalsemas fotopoes oeldi et koik nagu setingutes korras, parandamist neil siin pole, saadaks kuhugi 2-3 nd-ks, mida meil akki siin oodata pole voi ostku ma uus. no tore kyll. Andres mul on vaga kahju, aga akki saan lasta suuremas linnas siiski korda teha, kui ei eks ma peangi siis sulle uue ostma. muidu joulupakkumised siin elektroonikale v head.

Saturday, December 8, 2007

Extrad

Tervitused AU-st- paikest ja maasikaid!!!

Vaadake ka Inx-i reisiblogi, sh varasemate postituste illustratsioone
Esimene vaba paev, 9. dets, jalutuskaik tyhjusesse
Esimene paev Forrest Hill-is


Swan Bells, Perth

Perthis Swan-i joe kaldal

Wednesday, December 5, 2007

Orjuses - in the Hell

No siin me siis oleme, Forest Hillis maasikaid korjamas. Kallid inimesed, palun, arge kunagi siia oma WH viisaga toole tulge!!

Arkame kl 6.00 AM, teil siis kell veel 11 ohtal. Kella seitsmeks pollale. Ja siis korjame ja korjame, parastlounal pakime marju ja siis kl pool kuus voi 2 PM meil paev labi.
Hammastavad on meie kaastoolised - korea masinad, kui meie suudame nt korjata 30 kasti marju voi pakkida neid 30 kasti siis nemad jouavad nt 105. Keep-smileing koguaeg ees ja ohtuti teevad nad veel lisatunde.

Kus me siis magame - vanas lambapygajate saras, lambasonnikki veel porandal, suurtes telkides.
Moned magavad valjas haagistes. Sara on plekist ja nagu kylmkapp, v jahe on.
Ja siis lisaks sellele et on kylm on ka marg ja teadjamad juba teavad millisekd ma kylma ja marjaga muutun. Nimelt sajab siin vahemalt ylepaeva vihma ja kaks paeva jarjest, jahe on kah. paikest harvem ja siis soe. Oosel on tihtipeale jahe magada +5 magamiskoti ja koigi lisatekkidega, mis kipuvad pealt libisema. Ohtuti tuleb ryybata viskit et sooja saada.
Siis elame nagu ;lahinguvaljal teatud intervallide tagant kaivitub alarm - vareste kisa ja pyssipaugud korvalasuvast kirsiaiast rastaste torjumiseks.

Siis on meil yhiskook. Ja vahepeal polnud meil peaaegu yldse syya, aga eile saime onneks poodi. Noudsime siis peremehelt selle soidu valja. Ja nyyd onneks siis soonud.

Esimesed kolm paeva olid jubedad. Kehas polnud kohta mis ei valutaks. Tana juba parem. Aga korjama peab nii kuumas kui kylmas vihmas. Tana korjasime nt taiesti poriseid marju, sormed kanged.

Tookaaslased. Lisaks vist 5-le korealasele (pole suutnud kokku lugeda) on veel siin kolm inglast, kaks kanadalast, yks brasiillane ja yks soomlane, kes muide raagib eesti keelt ja hoolitseb meie eest. Enamus on siin olnud juba kaks kuud. Mulje kyll selline, et siiatulles juba neil polnud raha ja siin korvale ka panna midagi ei ole, mistottu ei saa nad siit ka lahkuda ja motlevad veel kuu voi kaks olla. Muidu koik toredad inimesed, va korealaste aeg-ajaline tormamine.

Aga palgast siis. nt kast maasikaid korjata maksab 1,2 AUD ja kast pakkida 0,9 AUD. Ei tea, kas me 50 AUD heal paeval kokku ka kraabime. Tundub nagu 7 a tagasi sai Soomes maasikaid korjates asisema palga. Telgis elamise eest peame maksma siis 9 AUD paev - see ja siis maksud lahevad veel palgast maha. Jargmine kolmapaev on meil palgapaev, siis votame palgalehe ja lahkume siit. Ka pangakaart peaks selleks ajaks meile siis postiga saabunud olema ja miski enam kinni ei hoia. Loodame et britid akki viskavad meid oma hipibussiga ara vmt, sest ega siit lahkumiseks suurt voimalust polegi, lahim asustus, st Mt Barker on siit 25 km kaugusel.

Teha siin vabal ajal midagi pole ja sest kylmast ja roskest ei raagigi.
Aga unistame siis Margaret Riveri nimelisest rannarajoonist. Juba saatsime hunnikuid meile valja erinevatesse majutusasutustesse, et end housekeepinguga st siis vist koristajana vmt/na toole pakkuda. Majutusasutusi seal vaga-vaga palju, ehk midagi ikka saab ja viinamarjaistandusi kah, aga peaasi et siit orjusest minema. Bussisoiduraha oleme sinna vast ikka siin teeninud.

Hoidke palun meile poialt et me siit ikka nadala parast lainud olksime, eks.
Olete kallid!!