Donnybrook vol2

hei hei

Vastutulles Vulla soovile kirjutan siis tiba juurde oma @ponevast@ elust Donnybrookes.
Ja siis tahaks tanada veel blogi pysikommentaatoreid ja neid kes mulle veel viitsivad teinekord e-mailida.

Mis ma siis vahepeal teinud olen.
Lennupileti raha kokku kraapinud. Et siis 6 paeva nadalas ja teinekord 10 h paevas on tulnud tootada, aga asi on seda vaart olnud, kui nyyd suudaks kah ara otsustada, mis kuupaeval oma tagasisoitu alustada, voiks pileti kah vabalt ara bronnida.

Korjasin siis hoopis vahepeal tomateid ja oliive. Esimene oli lausa istuv too, aga jube marjaks sai iga paev ja kylm oli kah. Viimane aga noudis pidevat liigutamist, sai sooja ja teenistus oli kah parim, mis siiani fruit pickingu-ga teenida on onnestunud. olen lootustandev professionaalne oliivikorjaja siis.

Paraku hakkab hooaeg ja seega ka minu aeg siin Donnybrooke-s otsa saama. Tana esimene vaba paev kus uut toopaeva ei oskagi prognoosida ja voimalik et terve see nadal rohkem tood pole, moned siin ootavad juba kauemgi oma uut too-otsa, aga midagi ei paista. Mina igastahes siia Donnybrooke-i midagi imelist enam ootama ei jaa. Aeg edasi minna. Kuhu, pole veel paris otsustanud. Mis mulle siin AU backpacker-i elu juures eriti meeldib ongi just see, et ma toesti ei tea kuhu ma homme-ylehomme edasi lahen ja kuidas lahen, koik voimalused koguaeg avatud, mingeid kindlaid plaane ei ole jne.
Igastahes tahaks 2 nadalat veel kusagil tootada, siis monda aega puhata, ringi rannata, siit edela-austraaliast lopuks ometi valja saada, veel yht-teist naha ja peagi koduteed kaunisse Eestimaa suvesse alustada, Melbourne-ist ilmselt. Aahh, ootan juba...

Igastahes ilmad on siin kui Eestimaa kylm hiline ja vihmane august, praegu kisub juba septembri kanti. Eksootilised ehk siis euroopast sissetoodud ilupuud kollased-punased, lohnab sygise jarele. Hommikud-ood kylmad, kui paeval juhtub paike paistma, siis samas paris palav.
Hommikul lahen samuti toole myts silmini peas, veel Margaret Riveris naersime Inxiga kohalikke, kes villaste mytsidega hommikuti toole tuli, et misasja soojal maal siukseid asju kandma peab, nyyd kannan ise kah.
Noh igastahes saab hommikul kui mitte oo labi sadanud vihmast siis tugevast kastest ja udust labimarjaks ning kui paike just keskpaevaks valja ei tule, riided ja jalad paev otsa marjad ja kus nad ikka siis jargmiseks hommikuks veel ara kuivatad. ajad hommikul soojast magamiskotist valjatulles juba 5.30 AM need lodisedes selga ja algab uus paev, prrh. Igastahes sokid kuivatan iga oo magamiskotis ara, tanan vennast Nepaalis antud tubli matkatarkuse eest. Noh nii monedki teavad ju milliseks mu meeleolu muutub kylma ja marja ilmaga, siin aga pysivalt siuke kliima, prrhhh...

Seltskond on antud elu juures vaga oluline, muidu oleks siin Donnybrooke-s ikka koleigav.
Vaga rahvusvaheline. Ikka pole siin pohja voi ida-eurooplasi. koige lahemalt Eestile siin yks hollandlane ja koik. Vahepeal tahaks meeletult-meeletult eesti keelt raakida.
aeg-ajalt korraldame siin rahvusvahelisi ohtusooke, kus igayks saab oma rahvusroogi pakkuda.
Hakkan juba aasia inimestega ka sulanduma, paraku on nendega vaga raske raakida, kuna nende sonavara on nii piiratud. Uskumatu, aga siinsed jaapanlased just naivad koige paremini inglise keelt valdavat. Eestit nad isegi teavad, kui et yks balti riikidest. Aga et Baruto eestlane, seda mitte. Ja siis arvavad nad et Eestis raagitakse inglise keelt.
noh ja siis need britid ja sakslased pysivalt rohkuselt jargmised rahvused. Moned hoiavad ikka vaga kokku ja lobisevad omas keeles, moned mitte, onneks. muidu poleks inglise keeltki kellegagi raakida. noh onneks inglastega saab alati ja toesti voib oelda et neil eestlastega sarnane huumorimeel.

Ja nii monigi on kohanud oma rannakul eestlast voi on tal lausa eestlasest sober, siiani olen kohanud vaid yht inimest (uus-meremaalt) kes on lausa eestis kainud ja plaanib sel suvel tagasi minna.
aga kuidas nad oma soprade nimesid haaldavad-nouab tykk aega peamurdmist milline eesti nimi seal taga peitub elaa on elar, teibo taivo ja nii edasi. Alles hiljuti otsustas yks sakslane, et reet on ikka nii raske haaldada ja minu hyydnimeks peab saama estonia ja nyyd kutsubki nii monigi mind estonia-ks. nimelt ei suuda keegi r -i ja teatud taishaalikute kombinatsiooni valja haaldada, ise nimetavad seda @rolling the r-s@. ei osanud kyll varem meie eesti keele juures r-ide rullimist tahele panna, aga et isegi sakslased seda ei oska, on mulle yllatus, yks sakslane austria piiri lahedalt oskab seda kyll.
aga muidu opetan inimesi oma nime oigesti haaldama, ei mingit inglisparast riit-i. aasia inimesed haaldavad mind leet. inglased red voi ree. sakslased, kuidas juhtub ja yks itaalia tydruk on otsustanud et ma olen gret.

no ok, Estonia Donnybrooke-ist lopetab praeguseks
motisklen nyyd tagasitulekukuupaeva yle, otsin uut tood ja elukohta. hea viis oma vaba paeva kulutada, paike ka paistab onneks.

olge monusad

reet, donnybrook

Donnybrook

Hei tervitused siis

Kasutaks siis taas voimalust end eesti keeles valjendada.

Hetkel tegelen siis working holiday working poolega. Saabusin siia Donnybrooke-i tapselt nadal tagasi.
Saatis mind siia Perthi tyybyroo ja koht ise on nn Donnybrooke-i tyybyroo. Nimelt on tegu kylalistemajaga, kes piirkonna puuviljaaedadesse backpacker-eid tyyle vahendab. Kui kylalistemajast lahkud, siis ka tyytada siin vaidetavalt ei saa, ilge monopol. arvan ise et ikka saaks. aga ausalt oeldes ongi monus kui keegi vahepeal sinu eest asjad ara korraldab, kuigi siiani sai seda kiivalt valditud.

elatakse siin siis 4-6 kohalistes yhikatubades, mina aga telgin maja taga, odavam, privaatsem.

Iga ohtu pannakse siis miskid tiimid kokku ja saadetakse kuhugi midagi jargmisel hommikul korjama. et siis ohtuti kaheksa paiku jalutad syygituppa ja loed nimekirja kas tuleb homme tyyd, kus ja kellega. isegi seda ei tea mis seal tegema hakkad.

alguses kohe tyyd ei olnud ja ma ka teadsin seda, aga tahtsin perthist pogeneda. egas mul siis suurt midagi teha polnud. tahtsin hirmsasti matkaradadele jmt kohtadele minna. Donnybrooke turismiinfo klassifitseeris esmalt mu kysimuse, et kus siin jalutada saaks, erakordsete ja imelike hulka ja oeldi mulle seal et siin pole kuskil jalutada. pika veenmise peale anti mingi kaart ja soovitused. siis leidsin ise yles imeilusa banksia-metsa kangurude ja punaste sabadega mustade kakaduudega ja tegevust jatkus kohe pikalt nendeks vabadeks paevadeks.

ja jutu peale, et ma second day alone randan, vottis mu lobustamise enda mureks shoti noormees. ning sai siin veel tiba tutvust tehtud sakslaste ja jaapanlannaga. ning korraga niipalju uusi nagusid ja lugusid, et polnudki vaga igav, kuigi koht on siin toepoolest suht pommiauk.

aga siis algas tyytamise aeg.
no pandi siis mind tiimi paariga inglismaalt ja saksa poisiga.

Olen siis korjanud ounu, mis alguses tundus vaga lihtsa toona. Esimene paev sai kaidud farmis, mis oli imeilus. Igalpool olid lambukesed ja tallekesed. ja kui meie puuviljaaedade vahel kondisime jooksid lambatalled karjudes meie poole, aia alt labi ja koik oli imearmas. saime toita alpakaid ja syya igasugu muid ponevaid puuvilju mille nimegi ma ei tea seal paradiisiaias, ning lisaks pakkus peremees kohvi ja imemaistvat kodus tehtud (kreemiga!) kooki ning muretses pidevalt et me liialt ei tootaks ja end ara ei katkestaks. puud ise olid veel v noored ja madalad, jalutasid nende vahel ja noppisid mone punasema ouna.

siis paraku selgus parast esimest tyytundi (nimelt see farmer asjas algaja, esimene hooaeg alles ounu korjata), et tegu vale algusega (false start) ning tegelikult hooaeg algab alles 10 p parast, praegu pole ikka motet korjata, liiga vahe punaseid ounu. peremees oli lausa nous vahepeal rendi kinni maksma et ikka 10 p parast just tema juurde tagasi tuleksime, uskumatu ja lubas meile selle tunniajase tyy eest eesti rahas veel 500 raha maksta, uskumatu mees.
noh muidugi laheme tagasi.

kohe samal paeval leidis meie kylalistemaja tyyvahendaja meile kohe uue koha. uskusime et kui paradiisiaiast tuleme, siis ilmselt porgusse ka laheme. tapselt nii ka oli. esimene asi mida me uues kohas nagime oli madu roomamas ja kuulsime pyssipaugud lindude hirmutamiseks, arvasime kohe et neid marke arvestades, sealt midagi head tulla ei saa.
tapselt nii oligi. perenaine osutus pesueht noiaks ja peremees ei ytle sulle teregi voi ei vaata sinu poolegi. koik puhkepausid unustati seal nii muuseas ara, et siis korjasime non-stop seal. viimasel paeval selgus veel et nemad maksavad vahem kui teised farmerid ehk siis kandi nn kokkulepitud miinimumist alla. elamine oli neil toeline prygiauk ja nad koguaeg vannuvad. prrh, ...

igastahes tana ma kaebasin nende peale meie kylalistemaja tyyvahendajale ja palusin end sinna rohkem mitte tagasi saata. muidugi olen ma siin yks vanemaid backpacker-eid ja enamus tuleb siin keskkooli lopupingist. seega teised vaga enda eest ei seisa, keegi peab siis kaebama jne kaima. eks ma siis kaeban.

homseks aga lubati tyyd oliivifarmis.

aga tiba olmest.
elab siin kylalistemajas yle 100 inimese vist ja vahemalt 80 protsenti neist on aasiast. ohtuti yhiskoogis syya tegema minnes tuleb oodata paris kaua ja yksikud eurooplased (eriti vaprad on ses suhtes itaalia poisid) seda yldse yritavad, sest see on aasia inimesi paksult tais ja igayks vaaritab seal oma riisi ja muid roogi vahemalt 2 tundi, kasutades selleks korraga vahemalt kolme potti-panni.

no ma enamasti olen piirdunud volileiva vmt-ga. yleeile, aga pressisin end kuidagi syya tegema.
esmalt imbud sinna koreakeelsesse keskkonda kuidagi sisse. siis seisad tykk aega kuskil (kuhu mahud), siis akki tekib kuskil piisavalt pinda kuhu oma syygitegemise riistad asetada, siis voib juhtuda et kuskil vabaneb miski pliidiauk, siis pressid end korealase korvale ning kui vaga veab on isegi moni vaba pott kuskil, mis siis et koige armetum koogis, ja teed kiiresti oma toidu ara, voimalikult lihtsa ja kiire. kui tahad poti kohe ara pesta, ootad uuesti pikas jarjekorras, targem on vahepeal ara syya, et toit ara ei jahtuks ja siis tulla oma potti pesema. kuid voib juhtuda, et kuna see ainus vaba pott hetkel, on selle keegi teine juba ara pesnud.

igastahes vaga ponev siin.

jargmise korrani,

fotode lisamine kulgeb siin kuidagi yliaeglaselt. eks siis moni teinekord.

Yksi randan ma vooramaa radu

Hei hei

Nonii, tanasest randan ma siis yksinda

Tervisi taas Perthist. Ringiga jalle siin tagasi, juba neljandat korda.

Inx ja Mannu on siis just praegu teel kodumaale. Toppisid oma seljakotid kangurusid ja bumerange tais ning lahkusid Eestimaa kevadesse.

Aa et mis mina siin siis veel teen. Noh need tobedad unistused Adelaide-i jouda on veel alles.

Aga mis me siis vahepeal teinud oleme.
Jatkasime siis oma ringreisi. Soitsime aga oma Toyotaga ringi, magasime nagu ikka autos ja lageda taeva all. Lisaks mooda rannajoont soitmisele, poikasime ka natuke sisemaale sisse, et nautida punast maastikku ja lagedaid vaateid, vaga ilus oli. Bensiin laks seal aga yha kallimaks.
Kusjuures nagime ka taitsa rohelisi valju, mustavalged v punased lehmad karjamaal ja korged kynkad taustaks, ei saanudki enam aru, et Austraalias viibiks. Siis leidsime yles ka yhe toeliselt lopsaka metsa ja taas kadus tunne et viibiks kuivas Laane-Austraalias, loodus on siin nii muutlik.

Kylas kaisime ka kaasranduril ja kaasmaalasel Siimul ja puhkasime seal kohe monusalt paar paeva teraviljafarmi avarates valdustes.
Ja siis leidsime, et miks mitte minna tagasi kaunisse Margaret Riverisse ja natuke nostalgitseda.
Veendusime, et just seal ongi ikka WA koige-koige ilusamad ja voimsamad lained. Paraku sadas vihma ja kylm oli. Aga lopuks sai seal end turistina tunda, ringi soita ja veinimaitsmistel ehk winetasting-utel kaia, tore oli. Igastahes sain kinnitust et minu jaoks maitsvaimad veinid nagu ka marjasordid ongi toepoolest valgetest savignion blanc ja punastest cabernet savignon.

ja siis tagasi siia Perthi. Rendiauto tagastamine. Reisisellide lahkumine...., vaga vaga kurb oli. Elan siis praegu yle pika aja backpackerite kylalistemajas yhikatoas. Koik porand on toakaaslaste riideid jmt asju tais, aga onneks ei haise ja puhas on. Loomulikult pean taas magama ylemisel naril, mida ma ei salli ja oma kotti seal toas mul ka suurt kuhugi panna polnud, toetasin selle siis kuhugi. Aga siuke ta siis on, tavaline backpackers-i tuba.

tana hommikul vaatasin kaarti, et kuhu siis nyyd edasi porutada. Siis usinalt plaanis kylastada ka toobyroosid, kuigi ega nad eriti abiks pole. Naiteks on koige huvitavam see, et kui seal kaia saab ristivastu kaivaid vastuseid selle kohta kus miski hooaeg on ja kuhukanti oleks motet yldse minna, kui neil endal midagi hetkel pakkuda pole. kes ytleb, et WA-s pole yldse enam hooaega et puuvilju nt korjata, kes ytleb et jajah kohe hakkab miski hooaeg. vota yht ja viska teist. pole eriti kompententsed. aga nagu ikka, ei maksa sellest hoolida mida raagitakse, koht valja valida ja kohale minna.

isegi yhes turismiinfos ringreisil kohtasin teenindaja poolt suhtumist, et mina ei tea, mis rahvusparke siinkandis leidub, et minge ara. tore on, endal net olemas, voi siis helistagu tuttavatele kohalikele ja kysigu. jajah see tootaja oli kah kohalik.

Paraku selgus paeva poole, et minu valitud sihtkohta on lausa 4 paeva jagu bussikohad reserveeritud (nimelt tuleb siin bussipiletid eelnevalt reserveerida ja valja osta). Nimelt homme siin taas yks WA riiklik pyha ja siis tavaliselt neil nn pikk nadalavahetus e siis esmaspaev kah vaba ja koik soidavad kuhugi oma vabu paevi veetma, kah linnast ara.

Lisaks avalikelt stenditelt leitud kyydipakkumised teiste backpackerite poolt north-west-i soiduks kah vahemalt paar-kolm paeva ootamist noudsid, aa ma ei jaksa paevagi siin oodata. Maale tahaks taas ja vaga!

Mis siis ikka, motlesin et lahen siis sinna kuhu pole bussid reserveeritud, peas et siit Perthist minema saab. Hommikul uude toobyroosse minnes ja seal a tund aega kannatlikult jarjekorras oodates,selgus, et tyyd on just seal kuhu ma bussi peale ka mahuks. Moeldud tehtud. Ikka siis fruit picking paraku, aa, mis teha. Lisaks back to the south west. aa mis teha. Donnybrook - here I come! Igastahes saan seal siis backpackerite kylalistemaja korval telkida ja mitte hingehinda yhikatoa eest, kus narivoodi ja 40 ruutsentimeetrit porandapinda kotipaigutamiseks,maksta. Juhhuu, eks siis paistab, ei tohiks vaga kolgas olla, eks siis kirjutan kuis on!

Teretulemast KARRI-metsa


Vereta jaht opossumile. Meelitasime loomakese valja saiaga (tegelikult pidi kukkurloomi saama meelitada sardiinide ja pahklivoiga, aga nagu naha ka sai tootab)

Mina sa ei saa aru, mis riiklik toobyroo vaidab, et laane-austraalias pole enam yhtegi vilja korjata, ise oma silmaga nagime. paar naidet.

Lambad-lambad

Nostalgitsemine. Woodlands-i veiniaed, Margaret River

Kuulus turistiatraktsioon - majakas taamal ja south-west-i koige lounapoolsem tipp. siin kohtuvad ka louna jaameri ja india ookean. Augusta, Cape Leeuwin

Nb kui tekib mulle tahtmine SMS-i saata, siis soovitan seda saata mu AU nr-le, kuna Eesti numbrit lylitan sisse yliharva ja voin nii tahtsad uudised tunduvalt hiljem katte saada.

+61450101832

fotosid India Ookean+Golden Outback (sisemaa)

Tervitused Moora linnakesest!
Vaike fotoassortii!


............................Vaated Mingenew maelt


.......................


Sandy Cape Recreation Park - paradiis, kus nn telklas oolabi generaatorid porisesid.


....................
Paike on loojunud Lancelini rannas

.........................
Thetis-e jarv, kus kasvavad yhed maailma vanimad orgaanilised moodustised - stromatoliidid

...........................

Autoke
.............................

Pinnacles-e korbEmu yletamas seda korbe

........................
Banksia vili

Laane-AU pohjaosas e NORTH WEST

Hei!

Et siis polegi enam Margaret Riveris ja koik viinamarjad siis said korjatud.

Lahkumine Riverist oli natuke raske kah, kuna kaks kuud ikkagi juba elatud seal ja tanava peal vastu tulevad juba tutttavad naod jne, aga mis teha, kuna miskit tyyd seal teha enam polnud ja jahedaks kiskus kah.

Soitsime siis bussiga ara Perthi, et meiega liituvale kolmandale eestlasele, Inxi oele, Mannule, vastu minna. Kohale joudsime juba paev varem.
Mitte ei taha me enam oma raha motetult kallite kylalistemajade peale raisata, eriti kui juba paar kuud odavalt karavanpargis elatud. Seega sai selliselt netilehelt nagu hospitalityclub.org otsitud alternatiiv. nimelt on tegu ylemaailmse vorgustikuga, mille liikmed pakuvad randuritele yle maailma tasuta ulualust.
Otsisimegi siis sealt valja yhe noormehe nimega Tim ja palusime ulualust yheks ooks, mida ta ka lahkelt meile lubas ja bussijaamagi Perthis vastu tuli. Onneks oligi tegu toreda inimesega, kes palju rannanud, kuid nyyd kodustunud ja tunneb siis roomu omasuguste majutamisest.

Hommik viis meid aga rendiautot Perthi kesklinna valja votma. Auto anti pikema jututa katte, isegi mingeid pikemaid lepinguid ei pidanud seal allkirjastama jne. automaatkaigukastiga siis ja autojuhiks mina, kes ehk paar korda aastas tavaliselt maalt tartu soidab. eks algul ikka jalg tudises kyll laane-austraalia pealinna vasakpoolses liikluskeerises, kui enam kaigukangi ukse juurest st paremalt kaelt ei otsi, siis vaskapoolne liiklus tahendab ka suunatulede kangi ja kojameeste kangi ristivastupidist asetsemist roolil. ikka sai korduvalt suuna naitamise asemel aknaid nyhitud. mis ikka kae sees see kae sees. eks paistab kuis siis Eestis soita on ja parempoolse liiklusega tagasi harjuda.
noh ja seal perthis sai siis ikka korralikult mitmerealistele ristmikele ehk siis mu suurimale hirmule otse silma vaadatud jne. aga tosi ta on, et hirmust vabaneda tuleb sellele otse silma vaadates.
raske oli ka automaatkaigukastiga harjuda, st juhtus et kukkusin piduri ja gaasiga sidurit lahutama.
aga muidu auto v tubli, jummal tanatud et automaat.

aga siis mannu saabumist lennujaama ootama. seal sai siis tuntud end nagu kodus, kaidud dushi all jne, koik voimalused olemas. ja siis see mannu saabus, pagasi jattis emiratese lennufirma kyll alustuseks dubaisse, aga peas et mannu kohale joudis. esimene asi mannut nahes hammastas, kui valge voib olla, uskumatu, eks ise ka ole talvel nii valge, valgemgi, aga antud hetkel tundus kontrast, nagu mannu oleks parit kuskilt eriti pohjapolaarjoone lahedalt.
igastahes nyyd AU paikese all pruun jume tuleb kui mitte paevade siis lausa tundidega, varsti sama pruun.

ja siis meie reis algaski. Perthist valja jargmisel paeval. Pohiliselt oleme soitnud mooda rannajoont Perthist ylespoole, peesitanud nn tyrkiisiranniku randades ja kylastanud teedele jaavaid rahvusparke. oobinud v palju tahtede all magamiskottidega, sest telkimise keelumarke oleme oma teel ikka v palju nainud, mones kohas ei tohtinud isegi ood mooda saata autos magades. aa me siis parkimsime auto sinna kuhu tohtis ja magasime kuskil poosa all, teinekord aratas kyll varajane koerajalutaja yles, aga polnud hullu.

Rahvusparkidest teel.
Eriti kena oli Pinnaclese nimeline kollane liivakorb, kus liiva alt turritavad valja lubjakivisambad. Korberada oli koigest 3,5 km pikk, aga koik teised seda kylastavad turistid peale meie labisid selle autoga, et iga 5 m tagant peatuda ja seda pildistada. Meie aga nagime korbe yletavat emu ja saime palju rohkem elamusi jalakaijana.

Elamustest voiks veel yles lugeda Yanchepi rahvuspargi, kus hammastas meeletu infrastruktuur. sisse soites (asfaltit pidi muidugi) tulevad riburada margid et vahendage kiirust, siis tuleb valvuriputka, kus tuleb maksta sisenemistasu ja siis meeletu suur parkla. ja siis rahvuspargis kohvikud, suveniiripoed, rohked tuurid ja lausa hotell.
aga telkimine keelatud, va 1 koht kuskil rajal, mis jai rahvusparki tutvustava broshyyri kaardilt muidugi valja.
me siis magasime salaja lageda taeva all taas rahvuspargi suurel murualal, kus lippasid ringi rohked kangurud ja oosel hakkas toole kastmissysteem, mille all meie muidugi monusaid unenagusid juba nagema hakkasime. Sel ool sai teistki korda kolitud, kuna otsustas hakata veel tagatipuks vihma sadama, aga elamused mis sugused.
jargmine hommik kaisime siis yhel tasuta tuuril, mis tutvustas veevarude vahenemist antud alal, paraku osutusid mu kysimused giidile pahkliteks:) ja siis kui vihma kallas otsustasin (algul ainsa kylalisena) nautida aborigeenide poliselu tutvustavat tuuri katuse all, kus sain tuld pulkade abil teha jpm, ponev oli, see giid, poline aborigeen, minu kysimustele vastamisega muidugi hatta ei jaanud.

ja siis tahaks veel mainida meie nn metsikus looduses telkimise elamust SANDY CAPE recreation park-is. see oli siis nagu meie tavalised rmk telkimisalad. aga voimsad vesivetsud ventilatsiooniga ja rohked haagiselamutega looduselu nautijad, kes kohe kuidagi ei saa igapaevastest mugavustest loobuda ka metsas - generaatorid elektri tootmiseks myrisesid igal kambal varastest hommikutundidest hilisohtuni valja. kaasas olid neil telekad, sat-antennid, riietekuivatusrestid, ymber oma telkimisplatsi olid ehitatud aiad, paigutatud aialambid, pystitatud isiklik WC voi siis dushitelk. ei, nad ei olnud pysielanikud, max voi seal viibida 4 ood.
muidu oli tegu paradiisiga - rand, heledad liivaluited, lubjakivikaljud, rahu (va siis nn telkimisplatsil).

aga nyyd siis Dongara linnakeses mis vahiliste pealinn AU-s (lobster capital). Kihvt on siin. aga net nii yliaeglane et uusi pilte yles laadima praegu ei hakka.

tsauu!

Ikka veel Riveris

Hei hei!

Seekord lugege siis uudiseid Inxi reisiblogist, moned fotokillud kah.

Meie esimese surfi rand - BORANUP

Just saime katte paki kodumaalt. Suured tanud saatjale, Mannule ja headele abilistele Kallele ja Janale.
Tanud kah AU tollile, kes mu kamapaki labi torkisid ning seda karantiinis kinni pidasid.
Chillin siin just uue muusikaga. Ohh ja need teekonna ja kasekese kommid, hetkega tundsin end kodumaal. Suured-suured tanud!!!!!!!!

Cabernet Savignon

Rivermouth beach

Parim koht kangurude vaatluseks siinkandis, teel randa.

Paar viimast pilti ammustest aegadest Gracetown-ist.

Laughing Kookaburra

Olge monusad!!! Kohtumiseni!

Margaret River vol4

Hello, hello!
How are you!

Pisut siis oma tegemistest.

Ikka siis need viinamarjad, tana joudsime siis tumedateni (cabernet), maitsevad vaga haste.
Alustuseks kirjutakski siis oma tyypilisest tyypaevast.

Hommikuti kl 6.30 tuleb meile karavanparki jarele ilusate tumesiniste silmadega surfar ja viib moss wood-i toole, siis moned tunnid (yhest viie kuue tunnini) muudkui korjame korjame, pole aega vettki juua.
ykspaev saime lisaks korjamisele ka veinipudeleid sildistamas ja kastidesse pakkimas kaia. see viimane oli vaga lihtne tyy, lisaks anti meile lopuks ometi kaasa ka pudel veini.
Maitsesime selle ka juba ara, panen yles ka video selle maitsmisest (allpool).
Tegu vaga kalli veiniga> Moss Wood Cabernet Savignon 2004, tegelt lausa 1000 EEK pudel nagu selgus (hea et pakkides ei teadnud, oleks kasi varisema hakanud), maitse oli ka super. igastahes parim vein mida elus joonud oleme, isegi meie saame juba aru.
Aga egas me kadedad pole, pakume ka teile voimalust maitsta - virtuaalseks winetasting-uks kylasta linki- http://www.mosswood.com.au/home/wines/moss_wood/cabernet_sauvignon
Samal paeval saime ka viinaaias tasuta louna - nimelt sai maitsta koige tooremat liha mida ma elus soonud olen - grillribid, aga taitsa hea oli.

aga tagsisaamine tyy juurest (rohkem kui 15 km Margaret Riverist) on kujunenud vaga naljakaks-problemaatiliseks. Noh nimelt viis meid koju enamasti kaaskorjajaja - kiilaspaine palvehelmestega joogat harrastav mees. Ja kui ta meid veel oma taimetoidu ohtusoogile ykspaev enda poole kutsus, saime shoki. Inx reageeris sellele vaid yhe imestunud hyyatusega MISASJA. me ei julgenud minna ja luuletasime kiiresti yhe vale kokku. Igastahes yritame nyyd temast eemale hoida ja pea igakord peame uue inimese leidma, kes nous meid enda auto peale votma ja linna tagasi viima. onneks valikut jatkub.

Palju on seal viinaaias igasugu muidu-toolisi, kes tostavad viinamarju kokku ja teevad igasugu muid toid, mida meie ei nae, st veinikojas siis. meie arust nad palju jutustavad ja h8ngivad ajal kui nad peaks meile korjajatele tyhje kaste ette kandma ja muid toid tegema, aga see selleks. Kuulavad nad seal traktori makist tehno muusikat ja h8ngivad ringi. Inx ristis nad nukitsameesteks, st enamuses tegemist poistega, kes koik tumedate peade ja kavalate nagudega.

Ja muide paljud neist on juba avaldanud soovi eestisse tulla. see on kolanud umbes nii - tere mina olen see ja see, paar sissejuhatavat lauset ja juba ta tuleb - muide mina tahan kah eestisse tulla. nii et vaadake ette, nukitsamehed on tulekul.

Kuna tyypaevi nadalas on olnud keskmiselt kaks, siis oleme yritanud ka mujal tyyl kaia, aga ajalugu sellest vaikib, sest see ei osutunud just koige meeldivamaks kogemuseks. nimelt kohtasime yhes kohas toelist kaabakat, kes yritas meid tommata ja ei tahtnud tootasu kah valja maksta. aga nyyd asi lahendatud ja kaebus kah tema vastu sisse antud. Do not mess with estonian girls!!

aga moned vaiksed killud vahele.
minu nimi on ikka paljudele austraallastele vaga raske haaldada, ja igasugu teiste rahvuste esindajatele kah.
kuidas mind siin koik haaldanud on> alates gracie-st grete-st rob-i rita ja ren-ini. aga vahemalt oskavad kirjutada kui tahthaaval ytlen.
Inxi nimi seevastu ju imelihtne, aga moni ikka kirjutada ei oska. Nt moni paev tagasi kui meid tyyl kirja pani yks uus poistest, oeldi inxile selle peale et ta ytles, et minu nimi on INGRIT - ma olen austraallane, ma ei oska seda kirjutada, see kolas peaaegu et ma olen austraallane, ma olen loll (mitte ei kysinud - ma ei saanud aru, palun ytle uuesti tahthaaval vmt). seepeale haaldas talle Inxi nime eeskujulikult prantsuse vanamees frantsuaa.

siis elame ju karavnpargis nyyd juba mitte telgis vaid kampas ehk siis karavanis. paraku anti meile kahepeale vaid yks punt votmeid. laksin siis ykspaev, kui inx magas, omale teist punti juurde kysima, et laheks valja jalutama, seepeale oeldi mulle administratsioonis et teist votmekimpu te ei saa ja hoigati veel kovahaalselt koigi kuuldes (inimesi oli seal sel hetkel palju) uksele veel jarele, et peate miski peidukoha leidma. tule taevas appi, et enam-vahem kes hasti ei kuulnud veel, minge nyyd jarele ja vaadke kuhu ta seda votit peitma hakkab. ja siis kus sa seal peidad, inimesed pidevalt liiguvad ja kes ei moodu sinust oues voib naaberkaravani aknast iga hetk su tegevust piiluda.

Inxile meeldibki nimelt aknast uudistada, mida meie naaberkaravani korealased teevad.
paraku vaatavad need korealased ohtuti ka kovasti telekat. meie oma telekat enda karavanis kaime panna kyll ei julge, tundub antiikne, ei imestaks kui see oleks mustvalge ja plahvataks.

aga yldiselt on ikka nii hea olla eestlane. me oleme siin kohe haruldased. Kuigi Moss Woodis tootab kontoris yks tore eestlanna veel. Just, lugesite oigesti, maailm on vaike.

Mis on austraallase pohirepliik - kas te pubis kaisite. nt iga hommik kui toole oleme lainud on viimasel ajal boss kysinud, kas te eile ohtul pubis kaisite ja siis jargmine hommik sama kysimus ja siis sama. tana kui ytlesime et meie ei tohi yldse autorooli istuda alkoholi tarvitanuna, isegi mitte parast klaasikest ollet, sai ta shoki, et kuis nii siis pubis saaks kaia. neil vahemaad nii suured ja autota pubisse kuidagi ju ei saaks. aga kaine autojuhi kommet neil pole. tema vist ena eestisse ei tule.

aga kus meie oleme, seal on ka kummalised ilmastikunahtused, misvaga erakordsed selles ja selles AU osas. Nt viimati oli paks UDU, tundsin end kohe nii uduselt, oi vabandust koduselt. Pole varem AU-s udu nainud ja siis oeldi, et selline ilmastikunahtus heal juhul paar korda aastas siin aset voib leida.

ja veel yks kummastav syndmus. Kuna mul on rannuraamat praktiliselt tais juba kirjutatud yritasin ykspaev poest ruudulist kaustikut saada. aga ruudulist kaustikut pole neil olemaskii. yritasid mulle millimeetri-paberit pakkuda. ja siis imestasid mis te selle ruudulise kaustikuga kodumaal kyll teete.

aga edu teile, et siis tali enne kevadet taevast ikka alla saaks.
meil hakkab varsti sygis.

NB morsiklaasist tonnast veini kummutame, kuna, meil oli valida sellesama morsiklaasi ja plekk-kruusi vahel. elus peab valikuid tegema, sorry, miskeid pokaale me kampas polegi. praepanngi selline, et suurt midagi peale panna ei julge