Yksi randan ma vooramaa radu

Hei hei

Nonii, tanasest randan ma siis yksinda

Tervisi taas Perthist. Ringiga jalle siin tagasi, juba neljandat korda.

Inx ja Mannu on siis just praegu teel kodumaale. Toppisid oma seljakotid kangurusid ja bumerange tais ning lahkusid Eestimaa kevadesse.

Aa et mis mina siin siis veel teen. Noh need tobedad unistused Adelaide-i jouda on veel alles.

Aga mis me siis vahepeal teinud oleme.
Jatkasime siis oma ringreisi. Soitsime aga oma Toyotaga ringi, magasime nagu ikka autos ja lageda taeva all. Lisaks mooda rannajoont soitmisele, poikasime ka natuke sisemaale sisse, et nautida punast maastikku ja lagedaid vaateid, vaga ilus oli. Bensiin laks seal aga yha kallimaks.
Kusjuures nagime ka taitsa rohelisi valju, mustavalged v punased lehmad karjamaal ja korged kynkad taustaks, ei saanudki enam aru, et Austraalias viibiks. Siis leidsime yles ka yhe toeliselt lopsaka metsa ja taas kadus tunne et viibiks kuivas Laane-Austraalias, loodus on siin nii muutlik.

Kylas kaisime ka kaasranduril ja kaasmaalasel Siimul ja puhkasime seal kohe monusalt paar paeva teraviljafarmi avarates valdustes.
Ja siis leidsime, et miks mitte minna tagasi kaunisse Margaret Riverisse ja natuke nostalgitseda.
Veendusime, et just seal ongi ikka WA koige-koige ilusamad ja voimsamad lained. Paraku sadas vihma ja kylm oli. Aga lopuks sai seal end turistina tunda, ringi soita ja veinimaitsmistel ehk winetasting-utel kaia, tore oli. Igastahes sain kinnitust et minu jaoks maitsvaimad veinid nagu ka marjasordid ongi toepoolest valgetest savignion blanc ja punastest cabernet savignon.

ja siis tagasi siia Perthi. Rendiauto tagastamine. Reisisellide lahkumine...., vaga vaga kurb oli. Elan siis praegu yle pika aja backpackerite kylalistemajas yhikatoas. Koik porand on toakaaslaste riideid jmt asju tais, aga onneks ei haise ja puhas on. Loomulikult pean taas magama ylemisel naril, mida ma ei salli ja oma kotti seal toas mul ka suurt kuhugi panna polnud, toetasin selle siis kuhugi. Aga siuke ta siis on, tavaline backpackers-i tuba.

tana hommikul vaatasin kaarti, et kuhu siis nyyd edasi porutada. Siis usinalt plaanis kylastada ka toobyroosid, kuigi ega nad eriti abiks pole. Naiteks on koige huvitavam see, et kui seal kaia saab ristivastu kaivaid vastuseid selle kohta kus miski hooaeg on ja kuhukanti oleks motet yldse minna, kui neil endal midagi hetkel pakkuda pole. kes ytleb, et WA-s pole yldse enam hooaega et puuvilju nt korjata, kes ytleb et jajah kohe hakkab miski hooaeg. vota yht ja viska teist. pole eriti kompententsed. aga nagu ikka, ei maksa sellest hoolida mida raagitakse, koht valja valida ja kohale minna.

isegi yhes turismiinfos ringreisil kohtasin teenindaja poolt suhtumist, et mina ei tea, mis rahvusparke siinkandis leidub, et minge ara. tore on, endal net olemas, voi siis helistagu tuttavatele kohalikele ja kysigu. jajah see tootaja oli kah kohalik.

Paraku selgus paeva poole, et minu valitud sihtkohta on lausa 4 paeva jagu bussikohad reserveeritud (nimelt tuleb siin bussipiletid eelnevalt reserveerida ja valja osta). Nimelt homme siin taas yks WA riiklik pyha ja siis tavaliselt neil nn pikk nadalavahetus e siis esmaspaev kah vaba ja koik soidavad kuhugi oma vabu paevi veetma, kah linnast ara.

Lisaks avalikelt stenditelt leitud kyydipakkumised teiste backpackerite poolt north-west-i soiduks kah vahemalt paar-kolm paeva ootamist noudsid, aa ma ei jaksa paevagi siin oodata. Maale tahaks taas ja vaga!

Mis siis ikka, motlesin et lahen siis sinna kuhu pole bussid reserveeritud, peas et siit Perthist minema saab. Hommikul uude toobyroosse minnes ja seal a tund aega kannatlikult jarjekorras oodates,selgus, et tyyd on just seal kuhu ma bussi peale ka mahuks. Moeldud tehtud. Ikka siis fruit picking paraku, aa, mis teha. Lisaks back to the south west. aa mis teha. Donnybrook - here I come! Igastahes saan seal siis backpackerite kylalistemaja korval telkida ja mitte hingehinda yhikatoa eest, kus narivoodi ja 40 ruutsentimeetrit porandapinda kotipaigutamiseks,maksta. Juhhuu, eks siis paistab, ei tohiks vaga kolgas olla, eks siis kirjutan kuis on!

Teretulemast KARRI-metsa


Vereta jaht opossumile. Meelitasime loomakese valja saiaga (tegelikult pidi kukkurloomi saama meelitada sardiinide ja pahklivoiga, aga nagu naha ka sai tootab)

Mina sa ei saa aru, mis riiklik toobyroo vaidab, et laane-austraalias pole enam yhtegi vilja korjata, ise oma silmaga nagime. paar naidet.

Lambad-lambad

Nostalgitsemine. Woodlands-i veiniaed, Margaret River

Kuulus turistiatraktsioon - majakas taamal ja south-west-i koige lounapoolsem tipp. siin kohtuvad ka louna jaameri ja india ookean. Augusta, Cape Leeuwin

Nb kui tekib mulle tahtmine SMS-i saata, siis soovitan seda saata mu AU nr-le, kuna Eesti numbrit lylitan sisse yliharva ja voin nii tahtsad uudised tunduvalt hiljem katte saada.

+61450101832

fotosid India Ookean+Golden Outback (sisemaa)

Tervitused Moora linnakesest!
Vaike fotoassortii!


............................Vaated Mingenew maelt


.......................


Sandy Cape Recreation Park - paradiis, kus nn telklas oolabi generaatorid porisesid.


....................
Paike on loojunud Lancelini rannas

.........................
Thetis-e jarv, kus kasvavad yhed maailma vanimad orgaanilised moodustised - stromatoliidid

...........................

Autoke
.............................

Pinnacles-e korbEmu yletamas seda korbe

........................
Banksia vili

Laane-AU pohjaosas e NORTH WEST

Hei!

Et siis polegi enam Margaret Riveris ja koik viinamarjad siis said korjatud.

Lahkumine Riverist oli natuke raske kah, kuna kaks kuud ikkagi juba elatud seal ja tanava peal vastu tulevad juba tutttavad naod jne, aga mis teha, kuna miskit tyyd seal teha enam polnud ja jahedaks kiskus kah.

Soitsime siis bussiga ara Perthi, et meiega liituvale kolmandale eestlasele, Inxi oele, Mannule, vastu minna. Kohale joudsime juba paev varem.
Mitte ei taha me enam oma raha motetult kallite kylalistemajade peale raisata, eriti kui juba paar kuud odavalt karavanpargis elatud. Seega sai selliselt netilehelt nagu hospitalityclub.org otsitud alternatiiv. nimelt on tegu ylemaailmse vorgustikuga, mille liikmed pakuvad randuritele yle maailma tasuta ulualust.
Otsisimegi siis sealt valja yhe noormehe nimega Tim ja palusime ulualust yheks ooks, mida ta ka lahkelt meile lubas ja bussijaamagi Perthis vastu tuli. Onneks oligi tegu toreda inimesega, kes palju rannanud, kuid nyyd kodustunud ja tunneb siis roomu omasuguste majutamisest.

Hommik viis meid aga rendiautot Perthi kesklinna valja votma. Auto anti pikema jututa katte, isegi mingeid pikemaid lepinguid ei pidanud seal allkirjastama jne. automaatkaigukastiga siis ja autojuhiks mina, kes ehk paar korda aastas tavaliselt maalt tartu soidab. eks algul ikka jalg tudises kyll laane-austraalia pealinna vasakpoolses liikluskeerises, kui enam kaigukangi ukse juurest st paremalt kaelt ei otsi, siis vaskapoolne liiklus tahendab ka suunatulede kangi ja kojameeste kangi ristivastupidist asetsemist roolil. ikka sai korduvalt suuna naitamise asemel aknaid nyhitud. mis ikka kae sees see kae sees. eks paistab kuis siis Eestis soita on ja parempoolse liiklusega tagasi harjuda.
noh ja seal perthis sai siis ikka korralikult mitmerealistele ristmikele ehk siis mu suurimale hirmule otse silma vaadatud jne. aga tosi ta on, et hirmust vabaneda tuleb sellele otse silma vaadates.
raske oli ka automaatkaigukastiga harjuda, st juhtus et kukkusin piduri ja gaasiga sidurit lahutama.
aga muidu auto v tubli, jummal tanatud et automaat.

aga siis mannu saabumist lennujaama ootama. seal sai siis tuntud end nagu kodus, kaidud dushi all jne, koik voimalused olemas. ja siis see mannu saabus, pagasi jattis emiratese lennufirma kyll alustuseks dubaisse, aga peas et mannu kohale joudis. esimene asi mannut nahes hammastas, kui valge voib olla, uskumatu, eks ise ka ole talvel nii valge, valgemgi, aga antud hetkel tundus kontrast, nagu mannu oleks parit kuskilt eriti pohjapolaarjoone lahedalt.
igastahes nyyd AU paikese all pruun jume tuleb kui mitte paevade siis lausa tundidega, varsti sama pruun.

ja siis meie reis algaski. Perthist valja jargmisel paeval. Pohiliselt oleme soitnud mooda rannajoont Perthist ylespoole, peesitanud nn tyrkiisiranniku randades ja kylastanud teedele jaavaid rahvusparke. oobinud v palju tahtede all magamiskottidega, sest telkimise keelumarke oleme oma teel ikka v palju nainud, mones kohas ei tohtinud isegi ood mooda saata autos magades. aa me siis parkimsime auto sinna kuhu tohtis ja magasime kuskil poosa all, teinekord aratas kyll varajane koerajalutaja yles, aga polnud hullu.

Rahvusparkidest teel.
Eriti kena oli Pinnaclese nimeline kollane liivakorb, kus liiva alt turritavad valja lubjakivisambad. Korberada oli koigest 3,5 km pikk, aga koik teised seda kylastavad turistid peale meie labisid selle autoga, et iga 5 m tagant peatuda ja seda pildistada. Meie aga nagime korbe yletavat emu ja saime palju rohkem elamusi jalakaijana.

Elamustest voiks veel yles lugeda Yanchepi rahvuspargi, kus hammastas meeletu infrastruktuur. sisse soites (asfaltit pidi muidugi) tulevad riburada margid et vahendage kiirust, siis tuleb valvuriputka, kus tuleb maksta sisenemistasu ja siis meeletu suur parkla. ja siis rahvuspargis kohvikud, suveniiripoed, rohked tuurid ja lausa hotell.
aga telkimine keelatud, va 1 koht kuskil rajal, mis jai rahvusparki tutvustava broshyyri kaardilt muidugi valja.
me siis magasime salaja lageda taeva all taas rahvuspargi suurel murualal, kus lippasid ringi rohked kangurud ja oosel hakkas toole kastmissysteem, mille all meie muidugi monusaid unenagusid juba nagema hakkasime. Sel ool sai teistki korda kolitud, kuna otsustas hakata veel tagatipuks vihma sadama, aga elamused mis sugused.
jargmine hommik kaisime siis yhel tasuta tuuril, mis tutvustas veevarude vahenemist antud alal, paraku osutusid mu kysimused giidile pahkliteks:) ja siis kui vihma kallas otsustasin (algul ainsa kylalisena) nautida aborigeenide poliselu tutvustavat tuuri katuse all, kus sain tuld pulkade abil teha jpm, ponev oli, see giid, poline aborigeen, minu kysimustele vastamisega muidugi hatta ei jaanud.

ja siis tahaks veel mainida meie nn metsikus looduses telkimise elamust SANDY CAPE recreation park-is. see oli siis nagu meie tavalised rmk telkimisalad. aga voimsad vesivetsud ventilatsiooniga ja rohked haagiselamutega looduselu nautijad, kes kohe kuidagi ei saa igapaevastest mugavustest loobuda ka metsas - generaatorid elektri tootmiseks myrisesid igal kambal varastest hommikutundidest hilisohtuni valja. kaasas olid neil telekad, sat-antennid, riietekuivatusrestid, ymber oma telkimisplatsi olid ehitatud aiad, paigutatud aialambid, pystitatud isiklik WC voi siis dushitelk. ei, nad ei olnud pysielanikud, max voi seal viibida 4 ood.
muidu oli tegu paradiisiga - rand, heledad liivaluited, lubjakivikaljud, rahu (va siis nn telkimisplatsil).

aga nyyd siis Dongara linnakeses mis vahiliste pealinn AU-s (lobster capital). Kihvt on siin. aga net nii yliaeglane et uusi pilte yles laadima praegu ei hakka.

tsauu!

Ikka veel Riveris

Hei hei!

Seekord lugege siis uudiseid Inxi reisiblogist, moned fotokillud kah.

Meie esimese surfi rand - BORANUP

Just saime katte paki kodumaalt. Suured tanud saatjale, Mannule ja headele abilistele Kallele ja Janale.
Tanud kah AU tollile, kes mu kamapaki labi torkisid ning seda karantiinis kinni pidasid.
Chillin siin just uue muusikaga. Ohh ja need teekonna ja kasekese kommid, hetkega tundsin end kodumaal. Suured-suured tanud!!!!!!!!

Cabernet Savignon

Rivermouth beach

Parim koht kangurude vaatluseks siinkandis, teel randa.

Paar viimast pilti ammustest aegadest Gracetown-ist.

Laughing Kookaburra

Olge monusad!!! Kohtumiseni!

Margaret River vol4

Hello, hello!
How are you!

Pisut siis oma tegemistest.

Ikka siis need viinamarjad, tana joudsime siis tumedateni (cabernet), maitsevad vaga haste.
Alustuseks kirjutakski siis oma tyypilisest tyypaevast.

Hommikuti kl 6.30 tuleb meile karavanparki jarele ilusate tumesiniste silmadega surfar ja viib moss wood-i toole, siis moned tunnid (yhest viie kuue tunnini) muudkui korjame korjame, pole aega vettki juua.
ykspaev saime lisaks korjamisele ka veinipudeleid sildistamas ja kastidesse pakkimas kaia. see viimane oli vaga lihtne tyy, lisaks anti meile lopuks ometi kaasa ka pudel veini.
Maitsesime selle ka juba ara, panen yles ka video selle maitsmisest (allpool).
Tegu vaga kalli veiniga> Moss Wood Cabernet Savignon 2004, tegelt lausa 1000 EEK pudel nagu selgus (hea et pakkides ei teadnud, oleks kasi varisema hakanud), maitse oli ka super. igastahes parim vein mida elus joonud oleme, isegi meie saame juba aru.
Aga egas me kadedad pole, pakume ka teile voimalust maitsta - virtuaalseks winetasting-uks kylasta linki- http://www.mosswood.com.au/home/wines/moss_wood/cabernet_sauvignon
Samal paeval saime ka viinaaias tasuta louna - nimelt sai maitsta koige tooremat liha mida ma elus soonud olen - grillribid, aga taitsa hea oli.

aga tagsisaamine tyy juurest (rohkem kui 15 km Margaret Riverist) on kujunenud vaga naljakaks-problemaatiliseks. Noh nimelt viis meid koju enamasti kaaskorjajaja - kiilaspaine palvehelmestega joogat harrastav mees. Ja kui ta meid veel oma taimetoidu ohtusoogile ykspaev enda poole kutsus, saime shoki. Inx reageeris sellele vaid yhe imestunud hyyatusega MISASJA. me ei julgenud minna ja luuletasime kiiresti yhe vale kokku. Igastahes yritame nyyd temast eemale hoida ja pea igakord peame uue inimese leidma, kes nous meid enda auto peale votma ja linna tagasi viima. onneks valikut jatkub.

Palju on seal viinaaias igasugu muidu-toolisi, kes tostavad viinamarju kokku ja teevad igasugu muid toid, mida meie ei nae, st veinikojas siis. meie arust nad palju jutustavad ja h8ngivad ajal kui nad peaks meile korjajatele tyhje kaste ette kandma ja muid toid tegema, aga see selleks. Kuulavad nad seal traktori makist tehno muusikat ja h8ngivad ringi. Inx ristis nad nukitsameesteks, st enamuses tegemist poistega, kes koik tumedate peade ja kavalate nagudega.

Ja muide paljud neist on juba avaldanud soovi eestisse tulla. see on kolanud umbes nii - tere mina olen see ja see, paar sissejuhatavat lauset ja juba ta tuleb - muide mina tahan kah eestisse tulla. nii et vaadake ette, nukitsamehed on tulekul.

Kuna tyypaevi nadalas on olnud keskmiselt kaks, siis oleme yritanud ka mujal tyyl kaia, aga ajalugu sellest vaikib, sest see ei osutunud just koige meeldivamaks kogemuseks. nimelt kohtasime yhes kohas toelist kaabakat, kes yritas meid tommata ja ei tahtnud tootasu kah valja maksta. aga nyyd asi lahendatud ja kaebus kah tema vastu sisse antud. Do not mess with estonian girls!!

aga moned vaiksed killud vahele.
minu nimi on ikka paljudele austraallastele vaga raske haaldada, ja igasugu teiste rahvuste esindajatele kah.
kuidas mind siin koik haaldanud on> alates gracie-st grete-st rob-i rita ja ren-ini. aga vahemalt oskavad kirjutada kui tahthaaval ytlen.
Inxi nimi seevastu ju imelihtne, aga moni ikka kirjutada ei oska. Nt moni paev tagasi kui meid tyyl kirja pani yks uus poistest, oeldi inxile selle peale et ta ytles, et minu nimi on INGRIT - ma olen austraallane, ma ei oska seda kirjutada, see kolas peaaegu et ma olen austraallane, ma olen loll (mitte ei kysinud - ma ei saanud aru, palun ytle uuesti tahthaaval vmt). seepeale haaldas talle Inxi nime eeskujulikult prantsuse vanamees frantsuaa.

siis elame ju karavnpargis nyyd juba mitte telgis vaid kampas ehk siis karavanis. paraku anti meile kahepeale vaid yks punt votmeid. laksin siis ykspaev, kui inx magas, omale teist punti juurde kysima, et laheks valja jalutama, seepeale oeldi mulle administratsioonis et teist votmekimpu te ei saa ja hoigati veel kovahaalselt koigi kuuldes (inimesi oli seal sel hetkel palju) uksele veel jarele, et peate miski peidukoha leidma. tule taevas appi, et enam-vahem kes hasti ei kuulnud veel, minge nyyd jarele ja vaadke kuhu ta seda votit peitma hakkab. ja siis kus sa seal peidad, inimesed pidevalt liiguvad ja kes ei moodu sinust oues voib naaberkaravani aknast iga hetk su tegevust piiluda.

Inxile meeldibki nimelt aknast uudistada, mida meie naaberkaravani korealased teevad.
paraku vaatavad need korealased ohtuti ka kovasti telekat. meie oma telekat enda karavanis kaime panna kyll ei julge, tundub antiikne, ei imestaks kui see oleks mustvalge ja plahvataks.

aga yldiselt on ikka nii hea olla eestlane. me oleme siin kohe haruldased. Kuigi Moss Woodis tootab kontoris yks tore eestlanna veel. Just, lugesite oigesti, maailm on vaike.

Mis on austraallase pohirepliik - kas te pubis kaisite. nt iga hommik kui toole oleme lainud on viimasel ajal boss kysinud, kas te eile ohtul pubis kaisite ja siis jargmine hommik sama kysimus ja siis sama. tana kui ytlesime et meie ei tohi yldse autorooli istuda alkoholi tarvitanuna, isegi mitte parast klaasikest ollet, sai ta shoki, et kuis nii siis pubis saaks kaia. neil vahemaad nii suured ja autota pubisse kuidagi ju ei saaks. aga kaine autojuhi kommet neil pole. tema vist ena eestisse ei tule.

aga kus meie oleme, seal on ka kummalised ilmastikunahtused, misvaga erakordsed selles ja selles AU osas. Nt viimati oli paks UDU, tundsin end kohe nii uduselt, oi vabandust koduselt. Pole varem AU-s udu nainud ja siis oeldi, et selline ilmastikunahtus heal juhul paar korda aastas siin aset voib leida.

ja veel yks kummastav syndmus. Kuna mul on rannuraamat praktiliselt tais juba kirjutatud yritasin ykspaev poest ruudulist kaustikut saada. aga ruudulist kaustikut pole neil olemaskii. yritasid mulle millimeetri-paberit pakkuda. ja siis imestasid mis te selle ruudulise kaustikuga kodumaal kyll teete.

aga edu teile, et siis tali enne kevadet taevast ikka alla saaks.
meil hakkab varsti sygis.

NB morsiklaasist tonnast veini kummutame, kuna, meil oli valida sellesama morsiklaasi ja plekk-kruusi vahel. elus peab valikuid tegema, sorry, miskeid pokaale me kampas polegi. praepanngi selline, et suurt midagi peale panna ei julge

Margaret River vol3

Hei!

Tegelikult ei olegi millestki porutavast kirjutada.
Ikka Margaret River ikka need samad viinamarjad.
Vahetasime tookohta. Berry Farmis lopetasime eelmise nadala reedel. Lahkumine italiano tookaaslastest oli vaegade emotsionaalne, kallistused ja vahemalt neli posemusi per italiano.
muide hakkasime isegi avokaadosid sooma, maarime saia peale ja maitsestame pipraga, aga varsti saavad seal farmist virutatud otsa ja poest me neid kyll ostma ei hakka.

Nyyd tootame aga veiniaiale - Moss Wood.
Minek sinna oli siis ka niisugune st asjaajamine AU moodi, st segane-
reede ohtul parast kuut (ei jaksanud enam veiniaia poolset konet oodata) helistame ise ja kysime kuna siis toole peaks tulema, et berry farmiga finito. selgub et juba homme st laupaeval.
siis kl pool yheksa ohtul kui me inxiga juba enam-vahem magame (suht pime siis juba telgielanikule) tuleb tapsustav sonum et olge valmis veel veerand tundi varem kui enne kokku lepitud pick-up-iks. kohe pollule ja korjama.
alguses ehmatab et osad tookaaslased-prantslased teevad soojenduseks kateringe ja prantsuse vanamees francois hakkab korjama nagu tantsiv masin. Me votame siis rahulikult.
tookaaslased ongi koik nooremad voi vanemad prantslased ja vanemad kohalikud. vahemalt korealasi pole.

st me ei ta iialgi kas homme tuleb korjamine voi ei, nad otsustavad seda suht ohtul, kui on viinamarja-proovid katte saadud, et kas see suhkrusisaldus seal marjas on siis ikka see oige. suht tyytu. Nadala sees paevi kui pole yldse tood.

Vahepeal elasime ka teises karavanpargis - Gracetownis a 10 km siit Riverist. Aga seal polnud moblalevi, netti, toidupoodi st midagi, voimalus oma elektroonika akusid laadida oli kah kehvem. ainult ruumi oli rohkem. toit sai ka otsa, onneks oli kus-kus kaasas ja neid avokaadovarusid kah veel jatkus.
vaba paevaga nadala sees polnud seal ka suurt midagi ette votta. lisaks sadas siis vihma ja suht jahedaks kah kisub prrh.
Inx ristsis gracetowni karavanpargi pommiaguks. Seal polnud isegi jalgrada randa mitte, pidi kondima kitsukesel ribal maantee korval ja seegi oli klaasikildude ja roomajate-kangurulaipadega aaristatud. Karavanpark ise kihas prantsuse gangidest ja tuultele avatud kook kihas ohtuti nagu pubi.
Kyll leidus seal julgeid opossumeid ja kookaburrasid. viimased yritasid toitu varastada nagu eestis hakid voi kajakad nt.

Aga nyyd tagasi siis Margaret Riveris. me pole kyll miskid linnatydrukud, aga hea on tagasi olla. koht nyyd suurlinn ju ka pole, pigem hubane, nagu otepaa ja loodust samuti palju ymber, saab autota siiski end inimesena tunda.
Yldse on siin elu autota backpackerile voimatuks tehtud. Yhistransport praktiliselt puudub vaiksemate kohtade vahel ja nagu teada vahemaad siin suured. Paar paeva tagasi avaldas yks sakslane keda me seal gracetowni karavanpargis kohtasime arvamust et me inxiga ikka toelised backpackerid, kaime ringi kotid seljas. see haruldus juba. Jah arvame isegi et meiesugused siin WA-s (laane-austraalias) valjasurev liik. koik soidavad oma busside jmt autodega ringi ja autodel kirjad backpacker ja teab mida, mis backpacker, autopacker pigem.
Ykspaev yritasime haaletada aga saime shoki ja tulime tagasi, kihutavad nagu hullumeelsed ja tegelt pole maantee aares ribagi, kuhu auto end korvale tommata saaks, raakimata kus siis haaletajal olla.

siuksed lood siis.

ajaa, Andres, saatsin tana fotoka teele koos lisadega, kott nyyd kohe 662 grammi kergem, fotokas reisib koos lennukiga ja reisikindlustusega.
mannu- jep fotokaga. videokaameraga kah aga neid naeb siis kui kohtume, juhhuu.
jana- tanx, samad sonad kuigi hiljem
marjule- ma vist ei moista enam eesti huumorit

aga ookean on ikka super, sellest ei saa ikka kyll. igal rannal on oma nagu ja lainete vahtimine monna. loodetavasti leiab holiday pooles aega surfamist oppima hakata, ei joua ara oodata, ausalt.
ja siis viimane digivideo minu poolt.

nautige teiegi india ookeani.

ja rohkem kommentaare paluks ja kirjutada mulle kah keegi eriti ei taha.

Margaret River vol 2

Tervisi siis Margaret Riverist taas!!!
Jalle nadalake nagu niuhti mooda lainud.

Esiteks tahaksin tanada sopru sydamlike kommentaaride eest. Tunnen teist samuti puudust, aga ykspaev kohtume taas!!

Aa et mis vahepeal teinud olen.
Korajanud hunniku avokaadosid ja tiba ka viinamarju. Viinamarjad on valmis ja maitsevad haste. Tiba hakkab juba tekkima arusaam mis sordid ja mis tyypi veinid jne. Onneks meil jah tunnipalk ja tookaaslased pole korealased, ei pea end ribadeks kiskuma.

Too nagu too ikka. Muidu algas kl 7 hommikul, aga sest nadalast kell 7.30, kuna ylemus, kes meid iga hommik peale korjab pidi eelmisel nadalal paikesetousul peaaegu kanguru alla ajama ja talle auto vaga kallis (pisike blond naine, aga auto subaru spordikas, kolpadega kaunistatud jne, turbo boost peal jne), siis et hommikusi kangurusid valtida, laheme hiljem toole.

Palav on ikka. Ja kui liiga palav et joosta konnime. Nt eile st pyhapaev kondisime Inxiga ookeani aarde a 15 km (pikem siis kui Tartu maratoni avatud rada).

Lobustused!
Sel nadalal sai ka grilliohtul kaidud. Ise nimetatavad siin seda barbecue-ks. Nimelt meie vahva peremees Ongerupist helistas ja tundis muret et kuis meil siis siin Margaret Riveris ikka laheb ja andist meie telefoninumbri ka siinlaheduses elavale oma suurele sobrale, et ta saaks meid lobustada ja vajadusel appi tulla. Kutsus see sober meid Barbercuele ja naitas oma viinamrjaaeda, kus tootab. Tood kahjuks ei pakkunud aga nalja sai taas kui palju. Taas yks igavesti kihvt inimene ja tema sobrad kes barbequele tulid olid ka vahvad.

Aaa ja te ei pea muretsema, et eesti mul meelest lainud oleks. Seesama meie uus sober seal barbecuel kysis kas oleksime valmis AU-sse immigreeruma ja ma vastasin lausa kaks korda, et muidugi saaksin sellega hakkama kyll, aga oma eestimaad ma ei jata. Seega tulen tagasi, kindel pole kyll kuupaev ja isegi kuu enam mitte, aga aasta ehk on:)

Siis tahaks yhe loigukese pyhendada ka oma tookaaslastele.
Need siis paar hollandist (sellesk nadalaks lainud) ja AU-st ja kaks italiano girl-i.
See italianode temperament tegi alguses ikka kovasti nalja. Uskumatu, pyhendasin yhele neist tema kirjeldamisesk lausa kaks reisiraamatu lehekylge (rekord).
No ja see italiano kohe mind mojutanud tugevasti. Uskumatu et kohe temperament muutub ja eesti keel hakkab ka juba minu suus omandama kerget italiaano aktsenti. Panen end ise ka imestama (raakimata Inxi), kui hakkan midagi vooramaalastega emotsionaalselt jahvatama. Aga mulle meeldib endale see.



Yks hipi. Ehk tunnete veel ara.


Leidsin oma paradiisi. Veealune maailm selgeveelises joes ja kalaparved, kaljud taamal. St Margaret River voolamas varsti-varsti India ookeani.

See kaunis India ookean. Rivermouth beach.

Avokaadokorjaja.

Nb avokaadoaia taga veinikelder ja myyk ning turistide hordid. Sinnakanti oma korjamisega joudes hakkasid turistid meid kaugusest vahtima ja kui toelisi kohalikke avokaadokorjajaid pildistama. Huuh. Noh ja siis tulid prantslased meid veel lahedamale pildistama ja raakima, appike nyyd me inxiga kellegi perekonna reisialbumus.

Hei. Chardonnay on valmis. Valged veinid tulekul.

Aga tegelikult mul yhest napust moni aeg tagasi veri lahmas. Loikasin ikka korralikult korjamiskaaridega sisse. Pilt hakkas tasku minema ja palavus tappis (saun - lisaks sellele et on kuum on siin ka niiske). Aga kerge pikutus ja nagu taas naerul.

Yks retsept siis kah noorele emale Kylitse kandist.

Randruri uuniroog kahele.

Pane 1 klaas kus kus-i potti ja vala samapalju vett peale. Pane 3 min-ks mikrokasse (kypseta korgel kuumusel). Vota valja, lisa sool, lusikatais void ja hapukoort, tilli ning vajadusel kumiini (kurkumi aseaine). Lisa ka tykeldatud kujul vorsti, juustu, 1 tomat. Pane veel paariks minutiks laua peale kaane alla hauduma.

Peale voib panna veel salatit, veel hapukoort ja tomatitykke ning tilli (rohkelt tilli).

Ja siis naudi - kiire ja lihtne. Kylma ollega hea, kylma piimaga hea, nammmaaa!!!

Jargmise korrani!!!!