Tervisi Woodfordist

Tervised teile mu kallid s6brad ilusal suvisel maarjamaal!


K6igepealt vabandused, et pole kaua siia enam midagi kribanud. Kyll olen pidevalt r8nnus olnud, v6i siis pole tasuta netti kusagilt v6tta olnud, aga vabandused vabandusteks.

Ja peaksin siia ikka sagedamini sissekandeid tegema, sest uskuge v6i mitte yha raskemaks l8heb end eesti keeles v8ljendada, kuna pole a kuus kuud eesti keelt kellegagi silmast silma r88kida olnud. Viimane kord r88kisin sedapsi oma viimasel t88p8eval Austraalia punases sydames, Glen Helenis. Nyyd siis juba m6tlen kah inglise keeles enamasti. Aga juba blogi t8iendamine paneb taas aju eesti keeles toole, juhhuu!!

Aga mis ma siis vahepeal teinud olen.
Sinimaed juba rohkem kui kuu aega tagasi selja taha jaetud. Paris jahedaks kiskus seal. Plaaniga jaheda udu eest p8ikest otsima minna liitus ka mu hea s6ber sinimagedest, Heywood ja nii me koos subtroopiliste vihmametsade ekspeditsioonile l8ksimegi. Langes mulle siis osaks igati vahva v6imalus kohaliku bioloogiga p6hjalikult vihmametsade floorat ja faunat tundma 6ppida. Juhhuu! Pean t6dema, et juba aastaid on minu suureks unistuseks olnud vihmametsas viibida. Ja nyyd sai siis kohati p8evi vihmametsas elatud.
Palju retki p8eva- v6i taskulambivalguses taimi, kukkurloomi ja roomajaid-kahepaikseid otsima minnes. Olen nyyd professionaalne sisalikupyydja. Ja k6ik need v88ntaimed-epifyydid, mis vihamametsas elutsevad. V8ga v8ga p6nev.

Lisaks looduse nautimisele kohtasin nii palju uusi toredaid inimesi Heywoodi tutvusringkonnast, kes juba aastaid tagasi jaheda kliimaga sinimagedest paikselisemasse New South Wales-i osariigi kirdenurka p6genenud on. Nimetatakse seda siis Byron Bay piirkonnaks, aga ka nimega "rainbow region", kuna suurem osa austraalia hipidest seal resideerub. Igati v8rvikaid tyype kohtasin siis seal.
Ses piirkonnas, Mullambimby kylas, elab ka mu hea austraalia s6ber Sarah, Glen Helenis t88tamise p8evilt, yks eesm8rke oli kylastada ka Sarah hobuseid ja kodutalu.

Teekond sinna kulges plaanitust palju pikemaks. Lisandusid vihmased p8evad, yleujutused ja tulvavete kyysi j88mine. Kunagi tulvavete k8tte me tegelikult ei j88nud, sai nende eest koguaeg p6genetud (nt 2 tundi enne peatanava vee alla jaamist). Ja nii veetsimegi hea mitu paeva nt Heywoodi hea s6bra Chrisi juures yleujutuste pakus. Torm oli paris kova, siukest tuult pole elus varem nainud, tegu oli siis esimese astme orkaaniga vist. Eriti huvitav oli parast selle vaibumist minna randa, kus tavaliselt maksimum a 300 m kauguselt randa murduvad surfilained tulid vahemalt kolm korda kaugemalt ja rand oli kaetud paksu vahuga, k6ik oli pimestavalt valge p8ikese k8es. Ponevaid elukaid randa uhutud.

Torm m88das liikusime aeglaselt uude osariiki, vaike poige Queenslandi (nyyd siis viimane osariik Austraalias kah ara nahtud ja kui saab voib varsti selle reisi suhtes otsi kokku tombama hakata). Siis vanasse heasse New South Walesi tagasi ja uusi vihmametsi avastama, kuni Heywood sinimagedesse tagasi laks ja mina Mullambimy nimelisse linnakesse Sarah kodutalu hoidma j8in. Kedagi kodus seal hetkel polnud ja loomad 8ra s88ta tuli. Varsti tuli talu perenaine st Sarah ema April ka tagasi ja koos sai ette v6etud kihvte retki hobustega randa, mangroovidesse, vihmametsa. Ratsutamise asemel pohiliselt jalutasime ja jooksime hobustega, mis on tegelikult palju ponevam. Maagiline on jooksva hobuse korval kaasa joosta.

New South Walesi osariigi seiklus l6ppes mulle seekord Mt Warningu nimelise mae otsa ronimisega. Mt Warning on esimene paik austraalia mandril kuhu hommikupaike langeb. Ronisin ma siis selle mae otsa nii paikesetousu kui loojangut imetlema. Teekond tippu 4 kilomeetrit ja sai nii laskumise kui tippuronimise osa pilkases pimeduses harrastatud. Tahistaevas pea kohal, tahistaevas maa peal- nimelt elutsevad vihmametsas ka hiilgavad ussikesed, maagiline vaatepilt.

aga ei viitsigi siin pikalt jutustada, moned pildid illustreerimiseks.

Aa, et kus ma praegu olen, teel suurele koraalriffile, Queenslandi ranniku pohjaossa. Eks paistab kui kaua see aega v6tab!

Ahhoi!

;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;

Vihmametsi avastamas

Bandy-bandy snake

Selle puu (taastunud 2 polvkonda iidsetest kannuvosudest) labimoot on 9 m ja vanus a 2000 a.

Seoke prussakas ilmutab end sel puul oositi

JA seoke amblik

ja seoke tigu

Vihmametsa skorpion

Oitsevad alokaasiad

Ja oised helendavad ussikesed. Leia pildilt parlikeed meenutavad kleepuvad niidikesed ja ussike roomamams nende vahel

Ja kujuta ette, et see ussike sarab oositi ja neid on palju palju

Yks paljudest paljudest epifyytidest vihmametsas, sonajalg birds nest fern

rannas

Heywood

Carpet python, NB yle 2 m pikk

Pedikyyr

Uba idanemas imeilusas rannikuliival kasvavas vihmametsas

Suur k8rnkonn, Cane Toad - invasiivne v66rliik Austraalias, kes paljuneb kohutava kiirusega ja kohalikku elustikku ohustab (myrgine)

Austraalia, eriti Queenslandi osariik, on igasuguste hoiatussiltide maa. Kuna paljud inimesed on loodusest nii v66randunud, tuleb neid hoiatada, et erinevalt asfaldist v6ib metsarajal ebatasasusi esineda ja kaljult voib alla kukkuda jne, tippude tipuks oli silts, mis hoiatas hoiatussiltide esinemise eest kaitsealal

Naide Queenslandi tyypilisest majast, jalgadel, et mitte tulvavete jalgu jaada. Tegu mu hea s6bra Thoruni (Lemonthyme paevilt) majaga.
;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;

Mullambimby ja pilte Sarah kodutalust

Mt Warningu vari langemas paikeseloojangus maastikule

April

Veel nunnusid loomakesi Sarah kodutalust

Rannarajoon nimega GOLD COAST (enne Brisbane-i). Hirmus paik, kunagised rannakylakesed on a 10 aastaga arenenud hirmsateks pilvelohkujatega linnakesteks. See kulgeb a 70 km ulatuses Brisbane-ni ja jatkub parast sarnase ehitusega rannarajooniga jargmised a 100 km (Sunshine Coast) - tegu et seokesest paigast end valja haaletada

Nyydseks olen sealt valja saanud

Puhvaika voi teekond pohja poole

Tervised kallid s6brad. Yks soovitus kah, kui juhtute manniriisikate aegu, kuklapooluse sygistalvel Sinimagede Rahvusparki kylastama, mis asub Sydney lahedal, (New South Wales) Uus Louna Walesi osariigis, jatke rannariided koju ja votke parem puhvaika kaasa.

Seenesupp, manniriisikad. Matkamas - 6 foot track.

Natuke siis ylevaadet millega vehepeal tegelenud olen, kuna iial ei voi teada, kas jargnevatel paevadel tasuta netti votta on.

Olen siis Tasmaania selja taha jatnud ja tagasi suurel mandril, kohe pika sammuga kodumaale lahemale astunud:)

Nimelt olin Tasmaanias oma toreda sobra Renee pool ounakoogiga kodust olmet nautimas, kui sain SMS-i oma vahvalt inglise sobrannalt Tierneylt, et tema juba Melbournes ja muuseas plaanib mone paeva parast hipi festivalile minna. Sonad hipi ja festival tundusid mulle aga vaga ahvatlevad ja otsustasin, et olen piisavalt nyydseks Tasmaaniat nainud ja oleks tore igasugu ponevaid hipisid kohata ja head muusikat nautida.

Praamiga Melbourne-i.

Ja imeilusa linnapanoraami peegeldusega ookeanipeeglis ja kuusirbiga Melbourne-i ma saabusin. Tierney kenasti sadamas vastas ja telkisime sel oosel siis tema soprade tagaaias.

Jargmine paev poidlakyydiga hipifestivalile, jeee.

Festival ise toimub kaks korda aastas (lihavotted ja joulud) suht "in the middle of nowhere" paigas a 350 km Melbourne-st pohja pool ja vottis alles aega see yles leida korvalteid soites. Aga mis koige parem, kyydi saime sinna valja yhe teise festivalile suundujaga. Milline joppamine

Tegu oli igati poneva yritusega, nimega ConFest http://www.dte.org.au/ Marksonadeks spontaansus, alternetiivsed ja end igati vabalt tundvad inimesed, vabaohu tootoad. Koige lahedam oli aga 24 tundi paevas toimuvad spontaansed trummikontserdid ja 24 h saun (higitelk). Super, kohe kui teada sain, et festivali alal on saun, enamuse ajast ma seal veetsin ja suurt tootubadesse ei joudnudki. Ja sai alles õhtuti tantsida, eriti kihvtid lokke aares toimuvad trummikontserdid, juhhuu. Ja hordide viisi ponevaid sobralikke hipilikke (kunsti)inimesi. Tootubades sai aga oppida igasugu ponevaid asju, nt joogat, mediteerimist (kuhu ma kunagi ei joudnud, kuna toimusid liiga varahommikul, noh tegelikult enne kl 12-st:); vitspunumine; latiinotants; massaaz jne. Koige ponevam oli aga sponaatnne tegevus nimega mudtribe (mudahoim), kus sai siis end mudasse mitu korda kastetud, see ara kuivatatud, tolmu, prahi ja kehamaalingutega end kaetud ja mitu tundi primitiivsete inimeste kombel mooda festivaliala ringi joostud (ja "normaalseid" inimesi tylitatud) ja ainult oma hoimukeeles raagitud. Veetsin sel festivalil 5 toredat paeva. Hulgaliselt kontakte kelle juuerst Sydneys voi laheduse peavarju saada.

Igastahes motlesin, et kuna ma Austraalia selja taha jattes seokest yritust enam nautida ei saa, peaks isegi midagi taolist aga tiba teistmoodi kodumaal korraldama. Tiba vahem alternatiivse siiski, ja veelgi rohkem 8ko-efekti lisades, miks mitte. Oleks jube ponev.

Parast seda ilusat festivali haaletasin siis edasi Sydney poole, Tierney suundus oma esimesele yksihaaletamise retkele Canberrasse. Valisin korvalisema kiirtee, kus peaasjalikult vaid rekkad soidavad. Yhe kyydi sain siis toidurekkaga ja teise maisitolvikuid vedava veoautoga, oli vaga ponev ja sain tasuta maisitolvikuid kaasa.

Ja siis Sinimagede Rahvuspargi nn pealinna, Katoombasse. Tegu on kohutavalt turistliku rahvuspargiga, holmab ka kiirtee aarde jaavaid linnakesi. Ega ma ei teadnudki et Katoomba Sinimagede RPi pealinn on, oma turistiraamatu LONELY PLANETi andsin kah Tierneyle, kuna seda ammu ei kasuta. Lihtsalt vaatasin kaardilt et siin vaatamisvaarsus nimega THREE SISTERS. Tundus tiba tuttav ja ylla ylla, kui kohale saabudes nagin, et tegu ylikuulsa kaljumoodustisega, millest koolitirtsupolves pikalt oma Austraalia uurimuses pajatasin.

Kolm õde, Sinimagede RP

Asub siis kohe Katoomba servas ja a 15 min jalutuskaik kesklinnast. Vaateplatvorm on aga kohutavalt paksult turiste tais. Nt tundsin kuis mu korvad lausa puhkavad ja mu ymber rahu on, kui sealt (kohati kaherajalise liiklusega) nn matkarajalt tagasi kesklinna kondisin.

Kuna tahtsin siinkandis kylastada kah oma uut rastapatsidega sopra festivalilt, mr Heywood-i, otsustasin kauemaks Sinimagedesse jaada. Kuna mu Louna Aafrika juurtega bioloogist sober veel festivalilt tagasi joudnud polnud, otsustasin yhe matka vahepeal ette votta. Infopunktist soovitati mulle pikemaks matkaks ette votta rada nimega six foot track, mille labimiseks pidi 3 paeva kuluma.

OK, samal ohtul suundusin pimeduse saabumisega matkaraja algusesse oobima. Onnestus osa pagasist, st mittematkariided akulaadijad ja didgeridoo (mu pagas pohiliselt matkavarustusest koosnebki), yhte seljakotirandurite kylalistemajja hoiule jatta, lubadusega et tagasitulles seal oo veedan.

6 foot track

Mulle meenutas see Tartu rattamaratoni rada. Suht laiad kruusased teed - 6 foot tahendabki et omal ajal pidi kaks hobuvankrit korvuti mahtuma, labi kylade. Aga polnud ta nii superkerge midagi, sest kohati tuli kilomeetreid ylesmage vantsida, tunnen end nyyd kui sherpa-woman.

Koige ponevam oli raja esimene komandik. Laheda joe aares veetsin suva kohas oma lounapausi ja siis motlesin et miks mitte siia jaadagi. Lounapausist sai ohtusook ning monus soe oo tahistaeva all. Oma pesa kasuariiniokastest punusin siis joe keskele kaljulahmaka peale, kivi oli soe ja seoke vooderdus hoidis selle soojana kogu oo otsa. telgi voltisin pooleks ja magasin selle peal. Monus joevulin ymberringi. Vaike loke, maitsev ohtusook, jep teinekord tunned, et ei olegi mitte midagi rohkem vaja, oled lihtsalt onnelik, et oled kus oled.

Ammuigatsetud matkaelamus - oobimine kivi peal. Viimane soe oo, ei pidanud isegi telki pystitama.

Peace!

Ja alles jargmisel hommikul jalutasin nn ametlikule telkimisalale, kus inimesed olid autodega (paraku saab sinna korvalteid pidi ligi) ja peekonit ja mune hommikusoogiks pakkusid. Ja siis aga vastumage edasi. Onneks vastutulevad matkalised innustasid mind aga vantsima, kuna rohkem kui 20 km kaugusel pidavat manniriisikaid leiduma (manniistanduste all).

Sain imehea saagi, pakkusin oma seenehautist teistele matkalistelegi ja jargmisel hommikul joudsingi raja loppu, Jenolan-i nimeliste koobasteni, mis oli superturistlik - turistikyla, kus olid kylalistemajad, kohvikud, bussijaam ja tuuride keskus, kust valjuhaaldist uute tuuride algusaegu hoigati. Sain shoki, keetsin veel yhe seenehautise ja poorasin otsa ringi ja vantsisin matkarada pidi tagasi, maantee aarde haaletama, onneks leidsin tasuta dushi, kus sain end tiba soojendada vahepeal, sest kippus jahedaks.

Katoombasse tagasi, paks udu ja esimene vaga kylm oo, onneks siis kylalistemajas. Onneks tiba madalamal meretasemel (1200 m) ja tiba soojem kui matkaraja lopus oleks olnud.

Jargmine hommik sain kokku aga oma sinimagede sobraga ja uueks peatuspaigaks ja mu kodu juba paevi, linnake nimega Lawson. Kuna see on a 400 m madalamal meretasemel on siin ka palju soojem. Samuti on see vahem turistlik, aga ponevaid matkaradu jagub siingi. Naudin siis taas k88gi olemasolu ja olen siin keetnud ja kypsetanud igasugu ponevaid eesti toite, mida ei teadnud isegi, et teha oskan. Aga veelgi parem, votta on mul bioloog, kes mulle siinseid austraalia taimi ja linde-loomi tutvustab ja ylevaate saab kohe kogu maailma floorast, kuna kohutavalt palju on invasiivseid voorliike.

Sydney on aga a 50 km kaugusel. Vaga vaga lahedal. Ja pidev asustus sinna valja labi selle Sinimagede Rahvuspargi.

Sai siis yhel õhtal seal suures linnas kah ara kaidud. Nimelt miks ma sinna laksin oli Capoeira (brasiilia-angoola voitlustants) trenn, kuhu ma tanagi lahen. Seekord tegu terve nadalavahetuse yritusega http://www.capoeira-angola.com.au/

Ja sel kaigul sai muuseas see ooperiteater ja kuulus sadamasild kah ara kaedud.

Sydney ooperiteater

Sydney sadamasild

Mr Heywood

Tiba veel Sinimagede loodust

Banksia vili

Aga uus nadal toob taas teele minemise ja puhvaika asemel otsustan kliimavootmeid pidi ylespoole ronida, juhhu.

Nimelt mu hea austraalia sober Sarah, pakub mulle voimalust tema hobusefarmi Byron Bay laheduses hoida. nadalakese oleks terve farm siis minu paralt. ja veel moned sobrad ja soprade sobrad teel kylastada ja siis ta saabub, ainus osariik, mida ma veel nainud siin maal pole - Queensland (paike, troopilised vihmametsad, varviline mereelustik, paraku ka uued too-otsingud:)

Vaike pillilugu:)

Kirjtamise-lugemiseni!

Muide! Tervised tublile pysikommentaatorile, Vullale! Cheers, mate!

Reet, Lawson, New South Wales

I love Tasmania

Hei, kallid sobrad!

Ega ma siin vahepeal suurt muud teinud polegi kui mustlaselu jatkanud tasmaania loodust avastades. Et siis maja seljas -kooktuba, seljakotis poidlakyydiga ringirandamas. Ja pean ytlema et hirmsasti mulle selline elustiil meeldib. Kuigi uskumatu tana viibin teist ood jarjest yhes ja samas kohas, oma endise tookaaslase kodus lemonthyme-i paevilt, nautimas katust pea kohal, seinu ja eile kypsetasin isegi parmitaignast ounakooki, sest naudin soogitegemist paris koogis kah, aga pole ime, olen kohanud oma viimastel nadalatel niipalju haid kokki, ja matkatoit, tean nyyd, peab kah gourmet maitsema, st olen joudnud selleni, et lausa meeldib kokata.

ja on minust saanud peaaegu taimetoitlane, kuna olen kohanud haste palju taimetoitlasi kah ja matkadele olen ikka kaasa votnud seokest taimset stuffi, et sailib haste. aga kohe kindlasti olen jatkuvalt veendunud karnivoor, kui vahegi saab. paraku pole kalastamises siin hetkel vaga tugev.
aga veel siis matkadest.

MT FIELD NATIONAL PARK
Viimase blogi lopus sai mainitud Mt Fieldi Rahvusparki, kus siis loogastumas parast oma suurt retke kaisin. Paike siras ja elu ilus. Yle pika aja oobisin seal kah nelja seina vahel katuse all,matkahytis maenolval. kauguses mollas metsatulekahju ja taevas oli vaga suitsune ning kaalusin sygavalt kas sinna jaada voi ei, aga poleng oli tegelikult vaga kaugel ja hommik tervitas mind kohutavalt ilusate vaadetega magedele, korgel olevatele jarvedele ja imeilusaltele oranzikatele roomsavarvilisytele kivimyrakavaljadele, kust mul udus roomsalt yle jalutada tuli. aga polnud hullu, kaunis, jalutad pilve sees ja iga hetk on vaated erinevad, sest udu kihutab sust yle, avades uusi ponevaid vaateid 360 kraadi. Sada silma on vaja et seda koike ara nautida. Yhesonaga, maed, maed ja muud siin polegi vaja oelda.

Parast seda loogastumist liikusin tagasi Hobartisse, et ehk saare idakaldale nyyd porutada ja monele saarele kah minna, Hobartis otsustasin aga toelist luksust nautida. Nimelt laksin yle pika aja seljakotirandurite hostelisse oobima, kuna tahsin loputut kuuma dushi nautida. Muidu mul Hobartis oma "property" taitsa olemas, ylihea asukohaga, vaatega ookeanile. Parandus nyydseks Tasmaania tolmu jalgelt pyhkinud Dieterilt ja Francois-lt. Mahajaetud aiariba kesklinna rannarajoonis (downtown), yhelpool ookean, teisal plank kirjadega "danger, construction site", naabiteks uhked villad, yhesonaga ydini hea ja ka turvaline paik oma telk paigutada ja vaateid nautida. Aga noh kuna mu isetaituv telgimadrats on paris vasinud nyydseks ja juba ammu pehmemat kyljalust igatsesin, sai siis yhe 88 n6rk oldud.

seal seljakotirandurite kylalistemajas paeva esimese tassikese kohviga loogastuma istudes (kuna hommikul hobartisse haaletades kiirtee aares matkapliidil kohvi keetes sai gaas otsa, sai hobartis esimese asjana seda viga parandatud. ei saa ilma kohvita paeva alustada), kohtasin otsekohe oma toredat briti sobrannat Tierney-t ravimatimefarmis wwoofimise paevilt. Igastahes kujunes asi sdapsi, et jargmisel paeval laksime koos Maria saarele.

Veel eile ei teadnud ma isegi millisele saarele minna. Maria saart soovitas mystiline paaniflooti mangiv tumesilmne puidust purjeka omanik Grant Hobarti vanalinna sadamast.

MARIA ISLAND National Park
Tierney! Et nimetas ta mind siis oma grandmaster trek-iks ehk siis matkaguruks ja tuli nadalakeseks kaasa, et matkatarkusi korva taha panna. Ja pean oma opilase yle vaegade uhke olem, nyyseks on linnatydrukust saanud kah wild woman, oma telgi matkapliidi ja potiga:)

Matk. Hommikul Hobartis asju kokku pannes vaatasin hammeldusega tema kolme kotti ja kysisin et millise ta siis matkale neist kaasa votab, koik. OK:)
Asusime siis haaletama. Suurema osa teest saime kyydi kohaliku naisterahvaga, kes meid igati valgustas Tasmaania metsa- ja keskkonnavaenuliku poliitika suhtes. Soovitas neil teedel ylimalt ettevaatlik olla, kuna sisenesime taas metsaraidurite maailma. suured palgiautod, mitte just koige intelligentsemad roheliste suhtes vaga vihaselt meelestatud mehed. Et siis sadamalinna Triabunnasse, joudes, votsin esimese asjana oma mitmevarvilise pearatiku peast ara, et vahem hipi valja naha ja keerasin rohelise sonumiga riidekoti pahupidi. Lisaks motlesime Tierneyga endale valja uued identideedid, kuna molemad oleme bioloogid. :)

Noh joudsime me siis sinna sadamalinna tapselt 15 min parast viimase praami lahkumist. Kus siis oobida, kindlasti ei taha maksta midagi, mitte et super vaesed oleksime, aga lihtsalt on 100 korda ponevam muid variante proovida. Jalutame siis mooda linnakest ja kysime kohalikelt nou. i punkt ytleb muidugi et tasuta telkimine pole voimalik, kohalikud aiaparandajad soovitavad pubist kysida, samuti lahke praamipileteid myyv tadi. Ka avalikus pargis voiksime proovida, aga seal oht et keegi voib tulla ja ara ajada.

Pubis oeldakse, et pole probleem, meie tagaaed teie paralt. Pystitame siis laagri, naudime mitmekaigulist matkaohtusooki, jutustame pubisse jalutavate kohalikega ja pubiomaniku Keithiga, kes igati lahke mees, lubab meil lokkegi laita. Noh me laisad, lokke asemel lahme olletoobrit libistama, meil ikka koige suuremad toobrid ees, kuni kohalikud mehed teeklaasidest marjukest ryypavad.

Hommik, saarele. Esimene mulje, shokk. Nimelt peaks tegu olema metsiku paigaga, et pole yhtegi teedega austust. Saare pohjaosa on hytikesi ja turistide majutust tais, ajaloolisest ylekarjatamisest ja yleraidest tingitud lagedad viljatud madalarohulised niidud. Isegi lai tee (saarel on ka auto, mida kasutavad saarevahid). Lisaks on saart aastaid laastanud poud ja metsatulekahjud. Prrh.

Jalutame siis nii kaugele kui saame sel paeval, pohjasaare (maria saar koosneb omavahel yhendatud pohja ja lounasaarest) lounatippu ja see juba ilus, looduslik.

Jargmine paev teeme monusa pika rannaku lounasaarele, kus mets juba roomsam, tervem ja looduslikuma ilmega. Lounasaare lounatipp paneb juba kergendatult ohkama, siia pole inimkasi joudnud. Liiga jarsud nolvad maaharimiseks metsaraideks.

Kolmanda paeva veedame pohja tagasi jalutades, teel ronime Maria nimelise mae tippu. Huvitav ronimine sest kohati tuleb yle suurte kivimyrakate valjade otse yles makke sona otseses mottes ronida, sealset nolvalt leiame saare ainsa vett tais ojakese.

Oobime aga pangal, mis tais fossiile, oosel algavad meeletud tuuleiilid, mis rasivad telki nagu kaltsunukku. Lasen fiiberlatid alla, et magades kui kotis natukenegi telki saasta. Onneks sadama ei hakka. Hommik tervitab imeilusa (grandioosse) paikesetousuga.
Triabunna. Tierney jatab yhe kotitaie riideid annetusena Triabunna second hand poodi. Vaga tubli! Kolmest kotist on juba saanud kaks.

Ja tagasi suuremale saarele. Haaletamine Hobartisse. Yks kyyti pakkunud lahke muusikaonu annab kaasa tasuta munaresti. Hobart, tanaval kohtan head vana tuttavat oma suurelt matkalt, mr maurice-i, saan siis Tierney-le tutvustada enda matkaguru. Soovitab linna peapargis tasuta avalikku kuuma dushi nautida (tehtud) ja voimalust suured matkakotid jatta Hobarti muuseum-galerii pakihoidlasse (tehtud).
Jargneb ohtusook nn vanalinna peapargis kus kaib spontaanne hipikontsert. Miks mitte, keedame avalikus pargis oma tasuta saadud mune, samas pargis kokkame hommikusooki jargmisel hommikul endale ja sopradele. Oobime telgiga mu "salaaias"

FRANKLIN RIVER NP, FRENCHMANS CAP TRACK
Ja siis uus matk. Kuna olen nagunii teel tagasi vanasse tuttavasse Tasmaania loodeossa, kus asub ka kuulus turistlik Gradle Mountain, ja paris pikk haaletustrett saare yhest otsast teise. Kuna raske oli Hobartis sopradest varem lahkuda, alustan haaletamist suht hilja, kisub vihmaseks ja pimedaks.

Viimase kyydi pakkunud eks-politseinik (kellelt kalastamise sooda suhtes nippe enne kysisin, kas kalastusluba on - ei, ara siis kellelegi ytl kui kala katte saad) nyyd jahi ja kalastusseltsi liige, palus tungivalt mitte edasi haaletada. Ega ma pimedas ei haaletagi yksinda. Kohalik vaikelinnake kuhu jahimees mu ara viskas on aga erakordselt arrogantse klienditeenindusega. nagu i punktis ikka, kui oled backpacker ja mitte pystirikas, koheldakse sind kui kontsa. Kuri naisterahvas seletab pea varisedes otsas et siin pole voimalik tasuta telkida, et mingu ma kilomeetreid tagasi kiirtee aarde miskile piknikualale, sinna viskavad mind siis samuti siit hirmsa klienditeennduse osaks saanud itaallased. Telgin vosas.

Hommikul on koikjal ylipaks udu, hommikul hydrotammi aarde kohvivett votma minnes, naen 2-3 m kaugusel lebotavat nokklooma, tegutseb seal, pyherdab, ujub rahus minema, ei tee must valjagi.
ja siis haalega uude rahvusparki, kus samuti mudarajad. aga votan rahulikult jaan raja algusesse joekaldale telkima, kuigi muda taga on kauged kaunid maed. ei taha hyppeliigest suurde riski enam panna. ylimalt selge veega jogi, aga naen vaid yht kala. jep, kalapyyk taas ei onnestu.

GRADLE MT NP - via Never Never -WALLS OF JERUSALEMM NP
Jargmine paev haaetan et kuulsasse Gradl Mt Rahvusparki, et sealset ylerahvastatud, ylikallist ja turistlikku rada pidi Walls of Jerusalemm Rahvusparki jalutada, pole plaaniski seda kuulsat Overlander rada 150 doltsi eest turistidehordidega lopuni jagada. Alustan matkamist vaga vaga hilja 5.30 ohtul, veel a 2 h paevavalgust. Asja venitas ka asjaolu, et alguses myydi mulle pakis i-punktist! vale matkakaart (yhesonga AU i punktid, anna raha siia, aga info, ei mina ei tea midagi, minge sellele ja sellele tuurile) ja pidin raja algusest tagasi ipunkti ja tagasi kaima, kulus vist lisatund. Ja seal i punktis ei oeldud mulle isegi palun vabandust, vaid et veel 4 doltsi siia, isegi olid need samad kaardid seal vist a 2 korda kallimad kui Hobartis.

Te ei kujuta ette kui pikalt ma pidin veel pargivahti veenma, et ma ei taha seda Overlanderi rada otsast lopuni teha ja rajapassi eest 150 doltsi maksta, tahan matkata never never rajale ja teha seda koike yksinda. veensin siis korravalvurit et olen vaga kogenud matkaja ja tean mida teen:)

Aga see selleks. Tana jalutan 2h Dove Lake nimelise jarve aarest Gradle Mt idaserva rada pidi korvalisemasse matkahytti, kust homme edasi Overlanderi rajale jalutan. Saabun just tiba enne kui laheb vaga pimedaks. Hytti jagan isa-poja matkaseltskonnaga Belgiast.

Uus paev, uued hytid teel ja meeletud turistigrupid, nt 20 inimest. Rada on nagu suur kiirtee, laudrajad, laiad kovad kivised rajad, muda ei ulatu rajal pahkluunigi - pole just hyppeliigese unelm, muda on palju pehmem ja parem tegelikult. NN matkahytid on nagu villad. Inimesed suurte suurte kottidega ja mitte vaga suurte matkakogemustega. tahavad muudkui jutustada, ma nii ylerahvastatud rajal nagu ei tahagi, tahaks rahu. Matkan nii kiiresti kui saan, tunnen nagu lendaks, kuna rada nii kiire ja kiire siit minema saada, sinna, kus on rahu ...

Ja jargmisel paeval keerangi kiirteelt maha, korvalrajakesele kose juurde, kust mooda joge pidi itta minnes saab nautda 6 km-st rada, mida kutsutakse NEVER NEVER rajaks, kuna seda ei pidavat tahtma parast enam kunagi uuesti teha.

aga, et tegu siiani minu jaoks parima ja ilusama rajaga siin kontinendil, sest rada polegi. Kohati sissetallatud rada tuleb ja kaob, liitub rohkete vombati radadega ja kaob. Matkad koguaeg magede vahel orus joekallast pidi. Kohutavalt ilusad eriilmelised peidetud kosed, ilus vanamets, samblane, punetavad karbseseened, varvilised rabamaad, ei yhtegi inimest, mitmekesine maastik. Ronid aeglaselt astanghaaval ylespidi. Viimane kosk rajal / korge kaunis veesammas, ronin yles ja selle otsas veel kosk ja selle otsas omakorda kaheharuline kosk ja koik see tuleb ylalt laiast joesuust, sest korgemal platool paikeb magede vahel selle toide, kaunis selge-kargeveeline jarv.

WALLS OF JERUSALEM NP
Ilu jatkub, enamus radadest suht metsikud, tuleb tihti GPSilt kinnitust oma kaardilugemise oskuse kontrolliks kysida. Ilusad jarved, korgel (1000-1100 m) paiknevad rabamaastikud, karge kliima. Vaga lihtsad ja kodused matkaonnid, sajab lund. Kui ma siinset esimest matkaonni nagin, tundus nagu oleksin tulnud koju, vulisev jogi, odus saunailmeline onnike akna ja tuleasemega. Aahhh...
Ytleme et jargmised paevad laks paris jahedaks, sadas lund ja edasistes onnides ei tohtinud tuld laita ega rajal loket teha. Karge ilu. Oli vagavaga kylm ja vagavaga ilus.

Tagasiteel Railtoni, Reneele kylla. oobin Deloraines, kuna hetkel kaimas Tasmaanias festival nimega Ten Days on the Islands ja vaikelinnakeses Deloraine, kuulus ylihea ladina muusika viljeleja Armandito Y Su Trovason. Kontserdile jouan tunnikese varemgi, ei mina tea et vahepeal kella keeratud. Meeltult hea salsa muusika, koik tantsivad. Palju ruumi lava ees, toredad sarasilmsed inimesed, juhhuu Karge ilm, kuum muusika.


ja nyyd need pildid koik riburada pidi ajas tagasi

///////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Walls of Jerusalem NP

///////////////////////////////////////////////////////////////////////////////
NEVER NEVER TRACK

/////////////////////////////////////////////////////////////////////////

LEAVING THE HIGHWAY-OVERLANDER, EXIT LINE - HARTNETT FALLS

OVERLANDER, DOVE LAKE

Welcome, overlander way -have you paid ....

//////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

FRANKLIN RIVER NP

///////////////////////////////////////////////////////////////////////

MARIA ISLAND

AS SOUTH AS YOU GET

////////////////////

TRIABUNNA, PUB BACKYARD, CUP OF TEA...

TRIABUNNA PUB

///////////////////////////////////

HOBART, THE DOWNTOWN PROPERTY

ITS SO GOOD, ITS LIFE

REET, RAILTON