ehk poolel teel Adelaide-i
ehk taaskord teiselpool kaljukitse p88rijoont.
No tervised, kallid sobrad! Olen j6udnud oma rannakutega Austraalia sydamesse.
Aga riburada pidi, olnust.
Elu endiselt nagu liblikas.
Pildid enne...
Mu oma kaekestega valmistatud didgeridoo, paraku jai maha liblikafarmi, kola polnud just vaga hea.
Mu oma kaekestega valmistatud didgeridoo, paraku jai maha liblikafarmi, kola polnud just vaga hea.Heade sopradega liblikafarmist ehk teist korda Lietchfiledi Rahvuspargis
Haalteamine. Peatus teisel paeval. MatkaleEE!! Elsey Rahvuspark.
Leia pildilt 1 krokodill
Leia pildilt 2 krokodilli
Minu esimene kylaline mu uues liikuvas seljakotti mahtuvas kodus.
Alice Springs here I come, on the road again. Kolmanda paeva algus, vale koht haaletamiseks.
Minu kyyt viimasel 1000 km-l.
Naide kohalikust lahedast teemajast-pubist, mis ei hiilanud mitte puhtuse, vaid hingega.
Juttu kah ...
Et siis laupaeva hommikuks kohal. Ja hetkel olen taas kushetisurfar (couchsurfing.com), et moneks paevaks siis taas majutuse eest midagi maksma ei pea. Voorustaja, Ryan, on hull puhtusefriik, midagi maha pillata eriti ei julge, aga see-eest vaga vaga hoolitsev.
Leia pildilt 1 krokodill Leia pildilt 2 krokodilli Minu esimene kylaline mu uues liikuvas seljakotti mahtuvas kodus. Alice Springs here I come, on the road again. Kolmanda paeva algus, vale koht haaletamiseks. Minu kyyt viimasel 1000 km-l. Naide kohalikust lahedast teemajast-pubist, mis ei hiilanud mitte puhtuse, vaid hingega.Juttu kah ...
Viimased paevad Batchelori liblikafarmis
Vaga loogastav on olnud ja kuumuse tottu eriti motlema ei pea, st ei saagi, isegi kui yritad. Aju lihtsalt keeldub tootamast. Aga see ongi hea, vist...
Tulnud mul teha siin igasuguseid toid, alustades tualettide kyyrimisest, lopetades mango-piimakokteilide vorpimisega.
aga ponevaim toine elamus on olnud dzunglimetsast uute liblikate pyydmine. nimelt suure ja kasvava kuumuse tottu ei onnestu sugugi liblikaroovikute yleskasvatamine (mis muide hetkel juhtumisi minu hoolde on usaldatud, loodan et pohjus pole selles:)) ja suremus vaga suur.
Seega tuli liblikamajja turistidele imetlemiseks uusi isendeid juurde pyydma minna, sest polnud seal suurt midagi enam imetleda. ja nii ma kalpsasingi liblikavorguga lopsakas metsas plankjuurtega puude vahel yle ojasangide hypates ringi. liblikaparv ees, mina vorguga taga. et siis koike professionaalsem too bioloogile mis ma siiani AUs teinud olen.
aga alles moni aeg tagasi olin torumehe abiline ja roomasin punases tolmus maja all, et paigaldada voolikuid. ykspaev pyydsin janeseid. nimelt on siin turistidele patsutamiseks lemmikloomad ja saab seda teha vorkudest saras, mis tais janeseid ja merisigu, papagoisid ja paabulinde. aga janeseid liiga palju ja avanes siis nn lemmikloomafarmi telgitagune otse turistide silme ees. juba mitu ohtat oleme haad janesepraadi nautinud.
Aga kas ka midagi kasulikku teinud olen. Ikka!
Oppisin selgeks didgeridoo mangimise. olen nyyd endaga ytlemata rahul. kaks paeva harjutasin nn ring- voi siis tsirkulaarset hingamist. didgeridood tuleb pidevalt puhuda ja samal ajal kui nina kaudu sisse hingad peab suutma suu kaudu survega ohku valja puhuda. egas ta nii lihtne polegi. sai tykk aega veeklaasis korrega harjutatud. ja kui asi juba pilliski onnestus siis kolmas paev oli tagasilook, midagi ei tulnud enam valja. jatsin kohe kaks paeva vahele ja alustasin harjutamisega uuesti, ja tuligi valja neljandal paeval, viiendal juba vaga hasti.
Hetkel ehitan endale paris oma didgeridood. Seega olen ikka ytlemata onnelik et just siia kohta sattusin, kus voimalus seda pilli nii mangima kui valmistama oppida ja votta inimesed, kes oskavad sind opetada. Imeline, bjuutiful!
Aga didgeridoo valmimisest siis...
ykspaev asusin paari kolleegi ja teist sama palju kohalikuga eukalyptivosa (bushi) poole teele.
Otsisime WOOLLYBUTT-i nimelise eukalypte, mis termiitide (white ants) poolt oonsaks uuristatud. kui just puu kyljes termiidipesi ei nae, annavad sobivast puust marku kuivanud oksad. kindluse mottes voiks enne saagima hakkamist veel kasidrelliga puu oonuses veenduda.
Puud valja valitud, sobivad tokid olal, hakkasime neid autokasti vedama, koorepraht ihule kleepumas, higi voolamas, mustus muutumas sojamaalinguteks. siis tuli akki ei tea kust tolmupilves motikal kihutades yks aborigeen. Nimelt olime koik valged ja ilma aborigeenide loata sel alal didgeridoo puusid maha raiuda ei tohi. meiega kaasas olnud asja juhtiv mees muidugi jattis meile mulje et asi nyyd tosine ja tuleb joosta vmt. siis tuli valja et nad motikamehega vanad sobrad. No worries mate!
aga vaga ponev retk oli. Muide igasugu joekestes voi ojakestes voib siin krokodille olla ja margidki hoiatuseks yleval, ujumine keelatud, ettevaatust krokodillid.
aga palju olin siis kuulnud et kuidas keegi minu kolleegidest kaaswwoofijatest on kainud kellegi kohaliku juures kylas. ja alati asub kohaliku elupaik kuskil bush-is (kuskil vosas keset konnumaad) ja oiget maja neil kunagi nagu polegi, enamasti lihtsalt katus ja heal juhul miskid olematud seinad. olin siis vaga huvitatud milline see tyypiline pohja-territooriumi inimese elamispaik keset bushi valja naeb.
juhtusin siis nagema elamist, mis koosnes karavanist, hunnikust rampsust ymberringi, koerakari ja sead kalpsamas ringi, vana auto kastis kasvamast teatud poosas. Muidu koik siin ymberringi vaga-vaga elutu valimusega, kuiv ja pruun, tolmune, maapind ei olegi punane, pruun. aga vihmad pole kaugel ja siis peaks koik taas ellu arkama.
Kliimast. Kuum on jah, ohuniiskus suur. higi voolab koguaeg ja ojadena, sh ka parast kylma dushi ohtul. aga olen vist juba harjunud. Igastahes hea kui suurt midagi selga panema ei pea. Bikiinides saab nii tood teha, rahvuspargis matkata, didgeridood ehitada jne, mis elukesel viga. ja alati saab vette hypata, jaakulmi jooke nautida jne.
ja isegi palgalise tyyotsa leidsin. wwoofin ikka liblikafarmis edasi, aga kain kah raha eest mangosid loikumas. need palgalised tootunnid on kyll suht olematud aga abiks ikka, et edasi liikuda.
Jargmine nadal siis alustan monepaevast teekonda AU sydamesse, Alice Springsi (seal lahedal ka see kuulus punane kalju on). Pisut tood sealgi juba ees ootamas. No igastahes mul kurss siis ikka Adelaide peale, kui kaarti vaadata, koigest manner yletada ja Alice Springs poolel teel (1500 km kaugusel minust ja siis jargmised 1500 km Adelaide, jee). Kuidas ma sinna lahen, veel ei tea, aga see mulle ju meeldibki.
Vaga loogastav on olnud ja kuumuse tottu eriti motlema ei pea, st ei saagi, isegi kui yritad. Aju lihtsalt keeldub tootamast. Aga see ongi hea, vist...
Tulnud mul teha siin igasuguseid toid, alustades tualettide kyyrimisest, lopetades mango-piimakokteilide vorpimisega.
aga ponevaim toine elamus on olnud dzunglimetsast uute liblikate pyydmine. nimelt suure ja kasvava kuumuse tottu ei onnestu sugugi liblikaroovikute yleskasvatamine (mis muide hetkel juhtumisi minu hoolde on usaldatud, loodan et pohjus pole selles:)) ja suremus vaga suur.
Seega tuli liblikamajja turistidele imetlemiseks uusi isendeid juurde pyydma minna, sest polnud seal suurt midagi enam imetleda. ja nii ma kalpsasingi liblikavorguga lopsakas metsas plankjuurtega puude vahel yle ojasangide hypates ringi. liblikaparv ees, mina vorguga taga. et siis koike professionaalsem too bioloogile mis ma siiani AUs teinud olen.
aga alles moni aeg tagasi olin torumehe abiline ja roomasin punases tolmus maja all, et paigaldada voolikuid. ykspaev pyydsin janeseid. nimelt on siin turistidele patsutamiseks lemmikloomad ja saab seda teha vorkudest saras, mis tais janeseid ja merisigu, papagoisid ja paabulinde. aga janeseid liiga palju ja avanes siis nn lemmikloomafarmi telgitagune otse turistide silme ees. juba mitu ohtat oleme haad janesepraadi nautinud.
Aga kas ka midagi kasulikku teinud olen. Ikka!
Oppisin selgeks didgeridoo mangimise. olen nyyd endaga ytlemata rahul. kaks paeva harjutasin nn ring- voi siis tsirkulaarset hingamist. didgeridood tuleb pidevalt puhuda ja samal ajal kui nina kaudu sisse hingad peab suutma suu kaudu survega ohku valja puhuda. egas ta nii lihtne polegi. sai tykk aega veeklaasis korrega harjutatud. ja kui asi juba pilliski onnestus siis kolmas paev oli tagasilook, midagi ei tulnud enam valja. jatsin kohe kaks paeva vahele ja alustasin harjutamisega uuesti, ja tuligi valja neljandal paeval, viiendal juba vaga hasti.
Hetkel ehitan endale paris oma didgeridood. Seega olen ikka ytlemata onnelik et just siia kohta sattusin, kus voimalus seda pilli nii mangima kui valmistama oppida ja votta inimesed, kes oskavad sind opetada. Imeline, bjuutiful!
Aga didgeridoo valmimisest siis...
ykspaev asusin paari kolleegi ja teist sama palju kohalikuga eukalyptivosa (bushi) poole teele.
Otsisime WOOLLYBUTT-i nimelise eukalypte, mis termiitide (white ants) poolt oonsaks uuristatud. kui just puu kyljes termiidipesi ei nae, annavad sobivast puust marku kuivanud oksad. kindluse mottes voiks enne saagima hakkamist veel kasidrelliga puu oonuses veenduda.
Puud valja valitud, sobivad tokid olal, hakkasime neid autokasti vedama, koorepraht ihule kleepumas, higi voolamas, mustus muutumas sojamaalinguteks. siis tuli akki ei tea kust tolmupilves motikal kihutades yks aborigeen. Nimelt olime koik valged ja ilma aborigeenide loata sel alal didgeridoo puusid maha raiuda ei tohi. meiega kaasas olnud asja juhtiv mees muidugi jattis meile mulje et asi nyyd tosine ja tuleb joosta vmt. siis tuli valja et nad motikamehega vanad sobrad. No worries mate!
aga vaga ponev retk oli. Muide igasugu joekestes voi ojakestes voib siin krokodille olla ja margidki hoiatuseks yleval, ujumine keelatud, ettevaatust krokodillid.
aga palju olin siis kuulnud et kuidas keegi minu kolleegidest kaaswwoofijatest on kainud kellegi kohaliku juures kylas. ja alati asub kohaliku elupaik kuskil bush-is (kuskil vosas keset konnumaad) ja oiget maja neil kunagi nagu polegi, enamasti lihtsalt katus ja heal juhul miskid olematud seinad. olin siis vaga huvitatud milline see tyypiline pohja-territooriumi inimese elamispaik keset bushi valja naeb.
juhtusin siis nagema elamist, mis koosnes karavanist, hunnikust rampsust ymberringi, koerakari ja sead kalpsamas ringi, vana auto kastis kasvamast teatud poosas. Muidu koik siin ymberringi vaga-vaga elutu valimusega, kuiv ja pruun, tolmune, maapind ei olegi punane, pruun. aga vihmad pole kaugel ja siis peaks koik taas ellu arkama.
Kliimast. Kuum on jah, ohuniiskus suur. higi voolab koguaeg ja ojadena, sh ka parast kylma dushi ohtul. aga olen vist juba harjunud. Igastahes hea kui suurt midagi selga panema ei pea. Bikiinides saab nii tood teha, rahvuspargis matkata, didgeridood ehitada jne, mis elukesel viga. ja alati saab vette hypata, jaakulmi jooke nautida jne.
ja isegi palgalise tyyotsa leidsin. wwoofin ikka liblikafarmis edasi, aga kain kah raha eest mangosid loikumas. need palgalised tootunnid on kyll suht olematud aga abiks ikka, et edasi liikuda.
Jargmine nadal siis alustan monepaevast teekonda AU sydamesse, Alice Springsi (seal lahedal ka see kuulus punane kalju on). Pisut tood sealgi juba ees ootamas. No igastahes mul kurss siis ikka Adelaide peale, kui kaarti vaadata, koigest manner yletada ja Alice Springs poolel teel (1500 km kaugusel minust ja siis jargmised 1500 km Adelaide, jee). Kuidas ma sinna lahen, veel ei tea, aga see mulle ju meeldibki.
ROADTRIP AU sydamesse
et otsustasin siis, et endiselt ei taha eriti siin Austraalias suuri summasid kulutada ja tundus m6tetu yle 300 AUD puhtalt bussipiletile raisata.
Egas midagi, haaletama, yle 1400 km l8bi troopilise (pool)korbe. St kui ma arvasin et olen sadu ja sadu kilomeetrit tyhjust ja avatud maastikke juba n8inud (retkel Perth-Broome), siis nyyd voin 8elda, et tyhjus v6ib olla kordades mastaapsem.
See oli siis kolmapaev kui pakkisin oma koti, meisterdasin papist sildi kirjaga "Alice Springs" ja meisterdasin tshillidest ja igivanast kokakoolast sprei - enesekaitsevahendi, igaks juhuks.
Liblikafarmi perenaine viskas mind suurele maanteele ara ja teekond algas, 1400 km suht horeda liiklusega maanteed labi mandri kutsumas.
Kohe esimese 10 min jooksul vottis mind peale kohalik daam Nikki, esimesed sonad tema suust olid, et sa ei ole ju sarim6rvar, eks. Ei ei!
Temaga joudsin 300 km edasi kohakesse nimega Katherine, mis kuulus oma hea didgeridoode valiku poolest. ei olnud mul kiiret edasi liikumisega kuigi kell oli alles 2. ostsin sealt siis esimese asjana telgi ning elustamisvooliku (voolikuga seljakoti vee kandmiseks), asusin kohalikku kylalistemajja laagrisse ja hakkasin didgeridoosid puhuma erinevates poekestes. Palju haid pille oli, aga mote veelgi suurema koormaga edasi h88letama asuda ei paelunud.
Teine paev. Uus hommik. a 15 min haaletamist ja peale vottis mind toole suunduv kohalik mobiilivorkude firma toomees. Edasi sain vaid 100 km. Taas tore inimene, soidutas mind kuumaveeallikaid ja vihmametsagi vaatama, pisut maanteelt korval. Seal muidugi olin kadunud, otsustasin sinna oobimagi jaada et ohtuhamaruses tuhandeid nahkhiire saagijahile korraga lendamas naha. Kell oli alles 10 hommikul, vaegade laisk haaletaja ja labitud oli siis kokku napp 400 km.
Aga asi oli seda vaart. ohtusel jalutuskaigul nagin elu esimesi vaba looduse krokodille kahest erinevast liigist, madusid ja siis neid suuri nahkhiiri (lendkoeri) korraga saagijahile lendamas nii et taevas mustab. NB nagin isegi kuidas madu kala vee all kagistab, ilgelt ponev. aga eriti monus oli ohtuses pimeduses tahistaeva all soojaveeallikas ihuyksi keset dzhunglit monuleda, austraallased ju yldjuhul pimeduses metsa ei roni. ja peaasi, tegu oli yleujutatava vihmametsakesega (hetkel muidugi kuiv).
Kolmas paev
onnestus siis peagi kyyt maanteele vihmametsast tagasi saada ja uus paev haaletamist algas.
Polnud just kerge. Liiklus juba vaga hore, keegi teine mandrit yletama ei kipu (vaid yks suurem asustus enne Alice Springsi teel, enamus vaga vaga vaikesed aborigeenide kylad, pluss moni teemajake). Turistide autod inimesi kraami tais ja neid nagunii vahe sinnapoole suundumas. Kohalik niisama iga paev kah nii pikki vahemaid ei soida, teadsin et mu ainus lootus on see mida siiani siinsetel teedel koige enam kartnud olen- maanteerong ehk siis ROADTRAIN.
Paraku see koht rahvuspargi ristil polnud just haaletamiseks parim. Kompisin siis paar kilomeetrit tagasi Mataranka linnakesse. Kergelt hakkasin juba muretsema, et kas hiljemalt pyhapaevaks ikka kohale jouan, voi pean bussi votma. Taastusin siis jaakylma piimakokteiliga ja veendusin veel viimast korda internetikohvikus, et mind too ikka Alice Springsis ees ootab. Jargmise bussini Alice Springsi poole oli veel 7 tundi aega, et eks haaletan edasi, voin ka homme veel ehk siis 24+7 tunni parast bussi votta. Kohalikud, abivalmis musta ja valgenahalised linnakodanikud, naitasid mulle lahkesti hea haaletamise koha katte - teemaja-tankla ja rekkade parkla vahel ning asusin uuele katsele. laks yha palavamaks, juba olid mul kohalikest tuttavad, kellega paar sona juttu ajada. aga vasimus oli suur, enam ei muretsenud kuis laheb, sest sisetunne ytles et laheb hasti ja kuumus ei lasnud enam ajul moelda.
yks teisele poole suunduv rekkajuht kais mulle lootust andmas et parastlounal pidi maanteeronge Alice Springsi suunas kah minema, kyll ma kyydi saan. vaatasin et kell a 11. akkist parastlouna algab parast kahtteist, siiani pole AU ajaarvamisest sotti saanud.
Juba olin liiga vasinud et poialt visata, istusin koti otsas sildi korval, yks kohalik paar m8rkas et hoian silti tagurpidi kaes.
ja siis ta tuli, kaugusest labi sillerdava kuuma ohu, mu punane maanteerong, tombas korvale parklasse ja valja tuli sealt vaga sobralik juht nimega Sean, kes oleks mulle kyyti Adelaide-i v8lja pakkunud, sest sinna ta suundus. aga tegin siis ikka selle plaanitud peatuse Alice Springsis. Peab ytlema et kohutavalt uhke tunne oli ikka siukse suure masinaga s6ita. Harjuda tuli ainult rappumisega. Tee oli tais tyhjust, aga ponevat ja vaga punast tyhjust. Nautisin taiega korgustest.
Et tundsin nagu oleks tegu puhkuse, mitte haaletamise reisiga, aga puhkuse moiste on nagunii lai.
Et siis laupaeva hommikuks kohal. Ja hetkel olen taas kushetisurfar (couchsurfing.com), et moneks paevaks siis taas majutuse eest midagi maksma ei pea. Voorustaja, Ryan, on hull puhtusefriik, midagi maha pillata eriti ei julge, aga see-eest vaga vaga hoolitsev.
Homsest asun siis lopuks palgalisele toole Alice Springsi korbeparki http://www.alicespringsdesertpark.com.au/
olge monusad, sest elu on seda!
Udu, Alice Springs
