Margaret River vol3

Hei!

Tegelikult ei olegi millestki porutavast kirjutada.
Ikka Margaret River ikka need samad viinamarjad.
Vahetasime tookohta. Berry Farmis lopetasime eelmise nadala reedel. Lahkumine italiano tookaaslastest oli vaegade emotsionaalne, kallistused ja vahemalt neli posemusi per italiano.
muide hakkasime isegi avokaadosid sooma, maarime saia peale ja maitsestame pipraga, aga varsti saavad seal farmist virutatud otsa ja poest me neid kyll ostma ei hakka.

Nyyd tootame aga veiniaiale - Moss Wood.
Minek sinna oli siis ka niisugune st asjaajamine AU moodi, st segane-
reede ohtul parast kuut (ei jaksanud enam veiniaia poolset konet oodata) helistame ise ja kysime kuna siis toole peaks tulema, et berry farmiga finito. selgub et juba homme st laupaeval.
siis kl pool yheksa ohtul kui me inxiga juba enam-vahem magame (suht pime siis juba telgielanikule) tuleb tapsustav sonum et olge valmis veel veerand tundi varem kui enne kokku lepitud pick-up-iks. kohe pollule ja korjama.
alguses ehmatab et osad tookaaslased-prantslased teevad soojenduseks kateringe ja prantsuse vanamees francois hakkab korjama nagu tantsiv masin. Me votame siis rahulikult.
tookaaslased ongi koik nooremad voi vanemad prantslased ja vanemad kohalikud. vahemalt korealasi pole.

st me ei ta iialgi kas homme tuleb korjamine voi ei, nad otsustavad seda suht ohtul, kui on viinamarja-proovid katte saadud, et kas see suhkrusisaldus seal marjas on siis ikka see oige. suht tyytu. Nadala sees paevi kui pole yldse tood.

Vahepeal elasime ka teises karavanpargis - Gracetownis a 10 km siit Riverist. Aga seal polnud moblalevi, netti, toidupoodi st midagi, voimalus oma elektroonika akusid laadida oli kah kehvem. ainult ruumi oli rohkem. toit sai ka otsa, onneks oli kus-kus kaasas ja neid avokaadovarusid kah veel jatkus.
vaba paevaga nadala sees polnud seal ka suurt midagi ette votta. lisaks sadas siis vihma ja suht jahedaks kah kisub prrh.
Inx ristsis gracetowni karavanpargi pommiaguks. Seal polnud isegi jalgrada randa mitte, pidi kondima kitsukesel ribal maantee korval ja seegi oli klaasikildude ja roomajate-kangurulaipadega aaristatud. Karavanpark ise kihas prantsuse gangidest ja tuultele avatud kook kihas ohtuti nagu pubi.
Kyll leidus seal julgeid opossumeid ja kookaburrasid. viimased yritasid toitu varastada nagu eestis hakid voi kajakad nt.

Aga nyyd tagasi siis Margaret Riveris. me pole kyll miskid linnatydrukud, aga hea on tagasi olla. koht nyyd suurlinn ju ka pole, pigem hubane, nagu otepaa ja loodust samuti palju ymber, saab autota siiski end inimesena tunda.
Yldse on siin elu autota backpackerile voimatuks tehtud. Yhistransport praktiliselt puudub vaiksemate kohtade vahel ja nagu teada vahemaad siin suured. Paar paeva tagasi avaldas yks sakslane keda me seal gracetowni karavanpargis kohtasime arvamust et me inxiga ikka toelised backpackerid, kaime ringi kotid seljas. see haruldus juba. Jah arvame isegi et meiesugused siin WA-s (laane-austraalias) valjasurev liik. koik soidavad oma busside jmt autodega ringi ja autodel kirjad backpacker ja teab mida, mis backpacker, autopacker pigem.
Ykspaev yritasime haaletada aga saime shoki ja tulime tagasi, kihutavad nagu hullumeelsed ja tegelt pole maantee aares ribagi, kuhu auto end korvale tommata saaks, raakimata kus siis haaletajal olla.

siuksed lood siis.

ajaa, Andres, saatsin tana fotoka teele koos lisadega, kott nyyd kohe 662 grammi kergem, fotokas reisib koos lennukiga ja reisikindlustusega.
mannu- jep fotokaga. videokaameraga kah aga neid naeb siis kui kohtume, juhhuu.
jana- tanx, samad sonad kuigi hiljem
marjule- ma vist ei moista enam eesti huumorit

aga ookean on ikka super, sellest ei saa ikka kyll. igal rannal on oma nagu ja lainete vahtimine monna. loodetavasti leiab holiday pooles aega surfamist oppima hakata, ei joua ara oodata, ausalt.
ja siis viimane digivideo minu poolt.

nautige teiegi india ookeani.

ja rohkem kommentaare paluks ja kirjutada mulle kah keegi eriti ei taha.

Margaret River vol 2

Tervisi siis Margaret Riverist taas!!!
Jalle nadalake nagu niuhti mooda lainud.

Esiteks tahaksin tanada sopru sydamlike kommentaaride eest. Tunnen teist samuti puudust, aga ykspaev kohtume taas!!

Aa et mis vahepeal teinud olen.
Korajanud hunniku avokaadosid ja tiba ka viinamarju. Viinamarjad on valmis ja maitsevad haste. Tiba hakkab juba tekkima arusaam mis sordid ja mis tyypi veinid jne. Onneks meil jah tunnipalk ja tookaaslased pole korealased, ei pea end ribadeks kiskuma.

Too nagu too ikka. Muidu algas kl 7 hommikul, aga sest nadalast kell 7.30, kuna ylemus, kes meid iga hommik peale korjab pidi eelmisel nadalal paikesetousul peaaegu kanguru alla ajama ja talle auto vaga kallis (pisike blond naine, aga auto subaru spordikas, kolpadega kaunistatud jne, turbo boost peal jne), siis et hommikusi kangurusid valtida, laheme hiljem toole.

Palav on ikka. Ja kui liiga palav et joosta konnime. Nt eile st pyhapaev kondisime Inxiga ookeani aarde a 15 km (pikem siis kui Tartu maratoni avatud rada).

Lobustused!
Sel nadalal sai ka grilliohtul kaidud. Ise nimetatavad siin seda barbecue-ks. Nimelt meie vahva peremees Ongerupist helistas ja tundis muret et kuis meil siis siin Margaret Riveris ikka laheb ja andist meie telefoninumbri ka siinlaheduses elavale oma suurele sobrale, et ta saaks meid lobustada ja vajadusel appi tulla. Kutsus see sober meid Barbercuele ja naitas oma viinamrjaaeda, kus tootab. Tood kahjuks ei pakkunud aga nalja sai taas kui palju. Taas yks igavesti kihvt inimene ja tema sobrad kes barbequele tulid olid ka vahvad.

Aaa ja te ei pea muretsema, et eesti mul meelest lainud oleks. Seesama meie uus sober seal barbecuel kysis kas oleksime valmis AU-sse immigreeruma ja ma vastasin lausa kaks korda, et muidugi saaksin sellega hakkama kyll, aga oma eestimaad ma ei jata. Seega tulen tagasi, kindel pole kyll kuupaev ja isegi kuu enam mitte, aga aasta ehk on:)

Siis tahaks yhe loigukese pyhendada ka oma tookaaslastele.
Need siis paar hollandist (sellesk nadalaks lainud) ja AU-st ja kaks italiano girl-i.
See italianode temperament tegi alguses ikka kovasti nalja. Uskumatu, pyhendasin yhele neist tema kirjeldamisesk lausa kaks reisiraamatu lehekylge (rekord).
No ja see italiano kohe mind mojutanud tugevasti. Uskumatu et kohe temperament muutub ja eesti keel hakkab ka juba minu suus omandama kerget italiaano aktsenti. Panen end ise ka imestama (raakimata Inxi), kui hakkan midagi vooramaalastega emotsionaalselt jahvatama. Aga mulle meeldib endale see.



Yks hipi. Ehk tunnete veel ara.


Leidsin oma paradiisi. Veealune maailm selgeveelises joes ja kalaparved, kaljud taamal. St Margaret River voolamas varsti-varsti India ookeani.

See kaunis India ookean. Rivermouth beach.

Avokaadokorjaja.

Nb avokaadoaia taga veinikelder ja myyk ning turistide hordid. Sinnakanti oma korjamisega joudes hakkasid turistid meid kaugusest vahtima ja kui toelisi kohalikke avokaadokorjajaid pildistama. Huuh. Noh ja siis tulid prantslased meid veel lahedamale pildistama ja raakima, appike nyyd me inxiga kellegi perekonna reisialbumus.

Hei. Chardonnay on valmis. Valged veinid tulekul.

Aga tegelikult mul yhest napust moni aeg tagasi veri lahmas. Loikasin ikka korralikult korjamiskaaridega sisse. Pilt hakkas tasku minema ja palavus tappis (saun - lisaks sellele et on kuum on siin ka niiske). Aga kerge pikutus ja nagu taas naerul.

Yks retsept siis kah noorele emale Kylitse kandist.

Randruri uuniroog kahele.

Pane 1 klaas kus kus-i potti ja vala samapalju vett peale. Pane 3 min-ks mikrokasse (kypseta korgel kuumusel). Vota valja, lisa sool, lusikatais void ja hapukoort, tilli ning vajadusel kumiini (kurkumi aseaine). Lisa ka tykeldatud kujul vorsti, juustu, 1 tomat. Pane veel paariks minutiks laua peale kaane alla hauduma.

Peale voib panna veel salatit, veel hapukoort ja tomatitykke ning tilli (rohkelt tilli).

Ja siis naudi - kiire ja lihtne. Kylma ollega hea, kylma piimaga hea, nammmaaa!!!

Jargmise korrani!!!!

Viinamarjaaedades

Tervist!

Tanud Vullale kah minu probleemiga tegelemast. Muidu siin sain diagnoosi et FALSE SHUTTER ja paranduse vaev 50 AUD, laatsekomplekti valjavahetamine 300 AUD. Ise arvasin et siin pole siis motet vist parandada, saadan parem Eestisse parandada millalgi.

Aga elust!

Esiteks muidugi Inxi blogis kirjeldus juba olemas kuis me siia Margaret Riverisse saabusime, rannahipina elasime ja tood otsima hakkasime. Nyyd siis paariks nadalaks too olemas ja sissetulek mille eest syya osta ning telgikoha eest maksta. Lisaks siis paar kontakti millest hiljem midagi kujuneda voiks, kui see oige korjamise hooaeg siin peale hakkab.

Juba Perthis teadsime et tood meil siin pole (viinamarja hooaeg edasi lykkunud) ja elada ka kuskil pole, koik kylalistemajad tais. Aga me ei andnud alla. Eesti jonn ruulib!
Muide juba esimesest nadalast AU-s olen unistanud Margaret Riverist, kus peaks siis olema maailma parimad surfirannad ja imeilusad koopad. Koobastesse pole joudnud, aga surfirannad kyll suureparased.

Aga too otsimine oli ka tosine too. Nimelt enamus viinamarjuaedu votavad toolisi byroode kaudu. Me aga byroo kaudu ei taha, sest nad votavad vahelt ja meie palk siis oleks ka vaiksem. Tahaks siis otse saada. selleks sai otsitud valja yle poolesaja viinamarjaaia, mis family owned (et poleks masstoodang ja korjataks veel kasitsi), kontaktid ja labi helistatud, meilitud. Uuhh pole elus kunagi nii palju korraga helistanud.

Praegu tootame sellises kohas nagu BERRI FARM and THORNHILL winery. Korjame avokaadosid (puu otsast) ja viinamarju. Lisaks oleme viinamarjadele vorke kaitseks lindude eest peale pannud.
Too pole raske, avokaadod on suht tyytud aga viinamarja korjamine kohe kindlasti kerge too. Lisaks tunnipalk, ylemus eriti ei kontrolli. Ainus asi et jube palav on. UUhh kui palav siin on. Paev otsa paike looskab. Aga viinamarjad juba magusad.

Jah elame ikka veel telgis. Pole hullu, juba oleme kova kyljealusega ara harjunud, mina hankisin endale ka isetaituva matkapadja veel pea alla. Nadalavahetusel kaisime taas India ookeani aares, ja see suureparane.

ei viitsigi rohkem midagi kirjutada, et siis olge monusad seal maarjamaal. Lugesin just et Tartu Maratoni avatud rada toimub, loodan et siis maraton kah, edu osalejatele. Ise tegelen siin jooksmisega metsas nature reservis kohe siin Margareti joe kallastel. Super. Naed metsarajal vaid 1-5 inimest kogu jooksu aja jooksul, st super, mitte yldsegi nagu ylerahvastatud janese rada ning sellest et tosine mets ymberringi, jee. Ja vormist kah midagi veel alles, juhhuu!

mis seals ikka. ohtusooki tegema. st kokkame nyyd koik asjad mikrolaineahjus. Jaa, isegi kartuli keedame seal valmis. Nimelt meie kampingu koogis tasuta kasutada vaid uun ja veekeetja, pliidi kasutamise eest (potte panne muidugi ka pole) pane nagu taksofoni viiekymnesendiseid sisse, nome.
Aga elab seal teisigi backpackereid kes telgivad seal samuti juba nadalaid, aga kannavad kaasas koogikombaine, riisikeetjaid, pliite jne. Hommikul lahevad toole autode, rulade voi ratastega. Aga pohiliselt siis ikka autodega. Meile kah tullakse autoga iga hommik jarele et soita toole 15 km kaugusele.
Telgid ka paljudel ylisuured, nagu AU-s ikka, koik on LARGE. Kui nt poes tahad osta vaikese tuutujaatise maksad 6 AUD, kui aga ostad 2 L maksad 3 AUD. St suurem on sona otseses mottes motekam. Taiesti totakas juuhh.
Aga autod siin koige odavamad yldse mis nahtud. Koik need backpackerid, kes nyyd lahkuma hakkavad tahavad auto vist juba siin maha myya, soita Perthi siis bussiga ja kodumaale lennata. Aga meil siis plaan hoopis allapoole soitma hakata millalgi, kui on ikkaviinamarjadest isu tais saanud.

aga mis siis ikka, muidu lahe! Ootan siis ikka kommentaare ja uudiseid eestisse, siiasamma kommentaari voi meilile.

Saadaks siis osa paikest ka teile, siin ikka nii palav!