extrad 2

Kallid kaasmaalased, saadame teile siit maakera kuklapoolelt palju pyhadetervitusi!! Olge monusad!!!

Yks abipalve kah!! Nimelt on mul fotokas tuksis. Palun uurige Eestis, kas seda saab parandada ja mis see Eestis maksma minna voiks - siis tean siinseks ymber arvestada. Nimelt siin Albanys pole parandust ja nad saadaks selle paariks nadalaks mujale linna, aga neil pole aimugi, mis hinnaks kujuneks voi milles viga olla voiks. Lugu siis jargmine Mudel CASIO (EX - S500) EXILIM Taiesti ootamatult poole pildistamissessiooni pealt hakkas pilte yle valgustama. Koik pildid tulevad heledada (valged) latakad. Asi setingutes olla ei tohiks (ka kohalik fotopoe onu arvas nii, viga pole ka displeis, malukaart on ka korras). Ei loe pildistamisprogrammide vahetamine, setingute nappimine ega ka setingutele restardi tegemine, probleem ei kao. Yle valgustab vaid pildid, videot teeb normaalselt. reet

Muidu naudime siin taiega, uskuge voi mitte aga tahaks taas toole minna, siia muidugi:)

Aga seniks siis uusi pilte ja klippe!!!

Dog Rock, Albany

Middleton Beach, Albany> I ujumine 19 dets

Albany tuulepark, vaadake mere varvi

tuulepark

tuulepark

Roheline energia

Oed ka AU-s

Tana nagin ma ookeani

Banksia, minu lemmik

Southern Ocean kutsub

Taimetarkus nr 1 :) pink rice flower

KOHTUMISENI!!!

lahkumine farmist, paradiisis, Albany

No tere taas

Farmist siis nyyd nelja tuule kaes jah.
Lahkumine kulges monusalt. Elu kujunes seal lopuks kinniseks vanglaks - no mobile network, no internet, no local buses, no sun, no nothing. Vaid vihm ja roskus.
Kuigi vaba paev kujunes meil vaga monusaks, kuigi selgi peaval oli oht kolm tundi tootada, mis onneks toeks ei saanud. Vaba paev siis omleti, pannkookide ja maasikamoosiga, of course.

Lahkumine
Mul oli kott juba mitu paeva tagasi pakitud ja stardivalmis, juhuks kui peaks avanema hea voimalus avanema lahkuda. ja siis ta avaneski. Korraga lahkus tol paeval vahemalt 3 inimest, aga akki isegi viis sest paar viimast ajasid bossiga juttu hiljem.
kotid siis kummipartidega hipibussi ja hullumeelne soit Mt barkerisse, seal oli meid siis 9 sees, poepaev ja palgapaev kaivad ikka kasikaes.
otsisime meie lonely planety backpackersi majutust, aga eest leidsime vaga kena elamise. klaasuste tagant tuli meid kaema pererahvas - soliidses eas inglise harra ja daam. Meid pudenes sealt siis paris mitu bussist valja ja neile jai mulje et koik need backpackerid tahavad nende kenasse majja oobima tulla. vanadaam polnud alguses nous ja raputas agedalt pead, harral onnestus ta siiski nousse saada et vaid need two ladies ja only for night or two.
ja nii nad meid vohivooraid tanavalt kui oma kylalisi vastu votsidki.
nimelt ei tegutse see kylalistemaja juba kolm aastat ja nemad elanud seal kaks aastat.

Ja edasine oli kui sattumine porgust paradiisi. See on kui rahu ja kultuurisadam keset matslikke austraallasi ja nende karpmaju. Ja see vanapaar, nad on niii armsad, nii hoolivad teineteisest. seega jah natuke avanes kolmas silm ses mottes, millist meest ja elu tahta. Mees kysis naiselt koguaeg cup of te my love ja kui naine linna laks, ajas enne talle auto varavasse ise ette. vot see on elu.

ohtul mekkisime klassikalise muusika saatel veini, tulles pandi meid kohe kamina ette istuma, et relaxx. me avaldasime muljet oma heade kommete ja korgharidusega ja tundsime ka end daamidena:)

oi kui kahju oli sealt lahkuda aga jouludeks taas kylla kutsutud (hiljemalt). bussile, ja seal nad meiega parast nagemiseni jattu kasikaes poodi laksid.

Albany
Algul kodune ja kena. Ookean, rand, maed, suht vaike monus koht.
Elame Bayview YHA majutuses, kus voimalus naha palju euroopa yle keskealisi hipisid ja backpackereid, taitsa ponev. enamus sakslased voi inglased. Oel kasvab sidrunipuu, mille all Inx unistab oma punase kleidiga pilditegemisest, aga tea kuna need ilmad saabuvad.
nyyd me siis siin otsime tood. toobyrood on kyll suht motetud, ei viitsi meiega tegeleda.
suurima shoik sain riidepoodidest. koik on siin niiii vanamoodne, niii stiilitu ja niii maxi (isegi lasteosakonna pluuside hulgast tuleb piisavalt vaikest numbrit otsida) - seega julgeksin vaita vastupidist, jah riideid siit saab, ka odavalt, aga vastavat suurust voi stiili, EI.
Eriti shokeeris mind nn trendipood, kust vaatas vastu kole patshokkidega kampsun. V'k vastik vastik vastik

Jalanoudest me ei raagigi, nagu nt tenniste ja platude hybriid.

huu

igastahes ma tean kui peaksin tagasi tulema siia veel toole, mis teenuseid ma pakuks - stiilikonsultant, kaalust alla votmine, moistlikud toobyrood backpackeritele. Enamus klienditeenindajaid kyll naeratavad, kuid oleme kohanud ka taiesti ebakompententseid juhtumeid.

Ja siis meie eesti keel, see ununeb iga paev, me yha taandareneme siin, nt inx raakis eile midagi tukutilega taga otsimisest jne.

aga edu teile. ootame joule paradiisis ja et parast joule ikka too leiaksime.
AA ja jalakaijatel yldiselt siin oigusi pole, ylekaigukohtadel sildid give a away to motorists, sebrasid tulebki tukutilega taga otsida.

aa ja mul ka yks paris paha lugu. fotokas ytles poole pildistamise sessiooni pealt yles. koik pildid valgustab yle. nappisin kyll ka enne settinguid, aga koik oleks nagu korras. ka yhes normaalsemas fotopoes oeldi et koik nagu setingutes korras, parandamist neil siin pole, saadaks kuhugi 2-3 nd-ks, mida meil akki siin oodata pole voi ostku ma uus. no tore kyll. Andres mul on vaga kahju, aga akki saan lasta suuremas linnas siiski korda teha, kui ei eks ma peangi siis sulle uue ostma. muidu joulupakkumised siin elektroonikale v head.

Extrad

Tervitused AU-st- paikest ja maasikaid!!!

Vaadake ka Inx-i reisiblogi, sh varasemate postituste illustratsioone
Esimene vaba paev, 9. dets, jalutuskaik tyhjusesse
Esimene paev Forrest Hill-is


Swan Bells, Perth

Perthis Swan-i joe kaldal

Orjuses - in the Hell

No siin me siis oleme, Forest Hillis maasikaid korjamas. Kallid inimesed, palun, arge kunagi siia oma WH viisaga toole tulge!!

Arkame kl 6.00 AM, teil siis kell veel 11 ohtal. Kella seitsmeks pollale. Ja siis korjame ja korjame, parastlounal pakime marju ja siis kl pool kuus voi 2 PM meil paev labi.
Hammastavad on meie kaastoolised - korea masinad, kui meie suudame nt korjata 30 kasti marju voi pakkida neid 30 kasti siis nemad jouavad nt 105. Keep-smileing koguaeg ees ja ohtuti teevad nad veel lisatunde.

Kus me siis magame - vanas lambapygajate saras, lambasonnikki veel porandal, suurtes telkides.
Moned magavad valjas haagistes. Sara on plekist ja nagu kylmkapp, v jahe on.
Ja siis lisaks sellele et on kylm on ka marg ja teadjamad juba teavad millisekd ma kylma ja marjaga muutun. Nimelt sajab siin vahemalt ylepaeva vihma ja kaks paeva jarjest, jahe on kah. paikest harvem ja siis soe. Oosel on tihtipeale jahe magada +5 magamiskoti ja koigi lisatekkidega, mis kipuvad pealt libisema. Ohtuti tuleb ryybata viskit et sooja saada.
Siis elame nagu ;lahinguvaljal teatud intervallide tagant kaivitub alarm - vareste kisa ja pyssipaugud korvalasuvast kirsiaiast rastaste torjumiseks.

Siis on meil yhiskook. Ja vahepeal polnud meil peaaegu yldse syya, aga eile saime onneks poodi. Noudsime siis peremehelt selle soidu valja. Ja nyyd onneks siis soonud.

Esimesed kolm paeva olid jubedad. Kehas polnud kohta mis ei valutaks. Tana juba parem. Aga korjama peab nii kuumas kui kylmas vihmas. Tana korjasime nt taiesti poriseid marju, sormed kanged.

Tookaaslased. Lisaks vist 5-le korealasele (pole suutnud kokku lugeda) on veel siin kolm inglast, kaks kanadalast, yks brasiillane ja yks soomlane, kes muide raagib eesti keelt ja hoolitseb meie eest. Enamus on siin olnud juba kaks kuud. Mulje kyll selline, et siiatulles juba neil polnud raha ja siin korvale ka panna midagi ei ole, mistottu ei saa nad siit ka lahkuda ja motlevad veel kuu voi kaks olla. Muidu koik toredad inimesed, va korealaste aeg-ajaline tormamine.

Aga palgast siis. nt kast maasikaid korjata maksab 1,2 AUD ja kast pakkida 0,9 AUD. Ei tea, kas me 50 AUD heal paeval kokku ka kraabime. Tundub nagu 7 a tagasi sai Soomes maasikaid korjates asisema palga. Telgis elamise eest peame maksma siis 9 AUD paev - see ja siis maksud lahevad veel palgast maha. Jargmine kolmapaev on meil palgapaev, siis votame palgalehe ja lahkume siit. Ka pangakaart peaks selleks ajaks meile siis postiga saabunud olema ja miski enam kinni ei hoia. Loodame et britid akki viskavad meid oma hipibussiga ara vmt, sest ega siit lahkumiseks suurt voimalust polegi, lahim asustus, st Mt Barker on siit 25 km kaugusel.

Teha siin vabal ajal midagi pole ja sest kylmast ja roskest ei raagigi.
Aga unistame siis Margaret Riveri nimelisest rannarajoonist. Juba saatsime hunnikuid meile valja erinevatesse majutusasutustesse, et end housekeepinguga st siis vist koristajana vmt/na toole pakkuda. Majutusasutusi seal vaga-vaga palju, ehk midagi ikka saab ja viinamarjaistandusi kah, aga peaasi et siit orjusest minema. Bussisoiduraha oleme sinna vast ikka siin teeninud.

Hoidke palun meile poialt et me siit ikka nadala parast lainud olksime, eks.
Olete kallid!!

Perth

28 nov jatkub

Ja sealt netist me yhe maasikafarmi leidsimegi Mt Barkeris www.fhfarms.com.au
Meilime ja samal paeval saame ka vastuse, et on vabu kohti kyll.
Saame kokku ka veel yhe eestlasega Perthis, Liisaga. Elame veel samas linnaosas kah. Jutustame raamatukogu ees.
Ohtul toimub meie hullus urgas kylalistemajas larmakas pidu, mis seal siis ikka korvatropid onneks kaasas. Karjutakse ylal korrusel kus kori votab, aeg-ajalt kaiakse yksteist kisaga yles ajamas. aga onneks on mul silmaklapid ja mp3 mangija ja seal sees dago ning magama jaada ma saangi. Aga toeline peldik see jah kus me magame, juustukas pidevalt sees, koigi asjad porandal sassis ei tea kyll kuis nad lahkudes koti omadest asjadest komplekteeritud saavad. Nojah see nn porandavaip, ytleme nii et ma parem ei raagi.
Ja enamasti nad siin oosel pidutsevad ja paeval hangivad, ei tea kuidas nad kyll nii ara elavad.


29 nov
Tana on see paev kus leiame lopuks korraliku toidupoe. juba arvasimegi et austraallased soovad vaid valjas kuna soogikohti siin vist sadu.super, nyyd ma ei pea enam muretsema et pykstel pole enam yldsegi toetuspinda (ja vood ju kaasa ei votnud).
paljud toidud muidu taitsa normaalse hinnaga kui asja eesti pilguga vaadata, samas see suur odav pood, et tea kas saab juba selliseid yldistusi teha. Monus hommikusook Kings pargis. Telefonikone tulevasele tooandjale ja turist olemine st pildistamine-filmimine.
Suveniiripoodiudes sarnanevad mangu-kangurud janestega. samas saba nagu pikem ja nagu inx ytles, janesel pole ju kukrut.

Valja loob juba tanava peal kaimisest mul Eestiski tavaparaselt esinev varakevadine paikeseallergia, kuigi maarin seda 30+SPF kreemi endale peale, aga tean ju ammust ega see moju, loodan et see varsti yle laheb. Muidu on paike nii ere, et ilma paikeseprillideta siin kaia ei saakski. keskpaev hautab taiega. valja maksab minna hommikul ja ohtul. paeval peame juba siestat, nagu ka praegu. kell 2.08 AM.

Kuna nyyd juba nagu koht juba olemas kuhu edasi minna ja seega ka aadress, saab ara teha siin vajamineva maksude numbri maksuametis ja avada pangakonto. nii see maksude nr kui pangakaart koos pin-iga saadetakse kasipostiga!!! (28 p jooksul v siis 5 p jooksul) meile siis AU aadressile.
Poodi ohtusoogi jarele ja murule seda nautima. Kohtume veel yhe eestlasega Perthis, Teeduga. Taas hea muljeid kuulda ja eestlast naha. Mingi hetk ei saagi nagu aru, kas istuks Tartus rampsi ees voi ei.

Ohtul toas olles astub sisse akki putukatorjur-mees vaatan teda oudusest suurte silmadega, et kas siin ongi need kuulsad voodilutikad. onneks pole neid senini veel kohanud aga nad siinsetes backpackerite hoteelides suht tavaline ilming. see torjuja tegi vaid yhe juti porandale, nagin unes kuidas ma kogu toa ise risti-rasti yle piserdasin.

30 nov
Ostame homseks bussipileti ara ja kuna pakkides ei mahtunud kuidagi korralik magamiskott ara, siis veel seda otsima, sest farmis telgis elades voib seda akkist ikkagi vaja minna, ohtud siin jahedad. pisike kotike alla 50 AUD.
Aga Perthist siis, linn kus geibaar ja politsei elavad roomsalt yhes majas koos, rohelust jatkub ja foorid teevad enne roheliseks minekut nagu vedrust piuu ja vedruna tuleb ristmikule ka soosta, sest nad polevad v vahe aega. Yle poole vastutulevatest inimestest aasia paritolu. aborigeenid paraku siin heidiku staatuses, ohtuti joovad ja larmavad tanavatel. muidu on puhas ja ilus, aga leidub ka prygiseid korvaltanavaid, kus levib juba indiast tuntud aroome. autosid palju, jalgrattureid ikka jatkub, motikamehi vahem ja rollerid yldse haruldased.

Tana kaisime siis ka siin nn kylalistemajas seda nn tasuta hommikusooki nn nautimas. see oli siis voimalus teha rostsaia ja sinna void, pahklivoid voi yht teist joledust (haises) peale maarida ja kui rapane see koik seal ikka oli, prrf. igastahes rohkem ei lahe.
Aga tundub et meie koige hullemad toakaaslased vist lainud, ehk saab tana ka nautida monusat und.

tana tuli siin taevast paar vihmapiiska, aga paike valjas koguaeg muidu.

ok eks siis edu teile seal ilusas puhtas eestimaa talves.
eks siis maasikapollalt kirjutan jalle, kuuldavasti pidi sealgi netti kasutada saama.

Terminal ja esimesed p8evad AUs

Hei/hei, tasuta internet ruulib. nimelt kolisime t8na uude kylalistemajja, kus toas kyll 10 inimest, aga see/eest tasuta net, juhuu.

aga kuidas meil siis l'inud on/
meil nyyd telefoninr kah uus 0450101832

23 - 26 nov TERMINAL
JA siis saabuski see p8ev kui pakin ma asjad ja 'ra siit l'en
Alustuseks siis kerge bussisoit Tartu Riia, kohal enne 10/t PM


Riias sai siis metallpinkidel, metallpingid lennujaamade marksonaks yle kogu Maa muide, ende laagrisse seatud. ooteaeg 10 h, magada sai tapselt 0h, polnud piisavalt vasitatud ju siis. Hommik check in/i ja lennule, kus isegi tasuta hommikusooki ei pakutud.

lend riia-istanbul 2 h ja 40 min
Istanbul saras tuledes. noutakse tyrgi viisat. teeme siis. lennujaam kohutavalt suur, sagimas rahvaste paabel. taas siis tarvis 10 h passida. mesimagusalt naeratavad lennujaamatootajad/noormehed tulevad yha kogunedes meiega juttu vestma, eriti tahaks nad vesta vene keelt- algul 1 siis sobrad ka, lopuks viis vist, korvalejaajad vaatavad neid kadedalt-
jutt v otsekohene, tuima jarjekindlusega onnestub neist lopuks lahti saada. Magame taas metallpinkidel kotid pea all,, argates vahib vastu a 10 jaapani pension'ri kes ka end seal istuma/ootele seadnud.\

lend istanbul-dubai 3 h ja 40 min
syya saab hasti. lennuk suur. saabume oosel.

dubai lennujaam\
nii rahvusvaheline et oudne hakkab. ooteaeg 10 h.
\seame end laagrisse porandale, nagu paljud kohalikud araablased ja igasugu erinevatest rahvustest labirandajad. see on vist veel suurem lennujaam. mustad mehed jollitamas naelutatud pilgul nagu ikka. pidev poolunes viibimine. oma porandalaagris- jope kylje all kotid pea all-argates avastan et vahepeal mitu kohalikku valges yrbis ja varbavaheplatudes korvale magama heitnud. magamatus on votnud oma, nt mina naen viirastusi eesti lipust. aeg venib, ka 10 min tundub igavikuna. koik keeled kolavad nagu eesti. Rahvaste paabel veel suurem, pidev sagimine.

lend dubai/perth 11h
saab kohutavalt haste syya. lennuk pooltyhi, ruumi palju ja puhkab end lopuks valja.\ araabia poolsaar ylevalt / lainetav liiv.
veini ei julge yldse juua, magamatuse koosmojul oht muidu piiril lolli juttu ajama hakata. Ja siis a 2 30 AM parast 18 lennu ja 30 ootetundi terminalides nagin ma austraaliamaad, labi ookeani kohale kogunenud pilvede nagin kumamas rannajoont ja horedaid tulesid.

Tollis deklareerime siis kaasavoetud toit-kuivaineid. enamuse pakendite peal inglisekeelset koostisainete loetelu pole, pean koostisosad ise ette lugema-ara tolkima. voetakse ara koik, kus sees vyrts nimega kurkum ja piimapulber. lisaks sellele et koik kaasasolevad supisegud sisaldavad kurkummi, on mul kaasas ka pudel kurkummi. putrudes siis piimapu;lber. mesi voetakse yldse ilma pikema jututa kaest ara.
yle poole siis laks, alles jai nordicu kaerahelbepuder ja kalevi shokolaadid, pudel viskit. sobralik tollitadi lohutamas, et onneks on ka AU/s ka head soogid.\\ inimesed tunduvad muidu sobralikud, ei saa ainult aru kuidas koik nii ohukeselt riides kaivad, magamatusest ikka jahe.

Lennujaamas hommikut ootama
Lennujaama bussiga teele. Palmid, korbenud rohi, tasane maa ja madalad lehtpuud.
paeva edenedes esimest kylalistemaja linna otsima. paike looskamas higi voolamas rasked seljakotid hoorumas jalutame vist kogu kesklinna labi. alustuseks valitud koht nimega exclusive backbackers. yldse siin nagu eraldi k[lalistemajad ja muud turismiasutused backbackeritele. enamus kaasr'ndurid nooremad kui mina ja inx, aga me ei lase end sellest hairida.
See Laane/AU pealinn Perth tundub ikka vaegade horedalt asustatud suurema linna kohta. Seega pole v ahistav siin ka viibida, aga ikkagi maale tahaks juba viinamarju vmt korjama.

magame end valja, uni on monus, sygav ja ei marka isegi oma toakaaslasi sagamas, 4ne yhikatuba siis seekord. ohtul joe aarde jalutama. palju harrastussportlasi, jalgrattureid palju.

27 nov
oleme asjalikud
viisakleebis immigratsiooniametis passi, telefonikaart ja elektriseadmete adapter osta *(siin kolmeotsaga pistikud nagu arvata oli, aga augud pole ymmargused vaid piklikud. leiame ka uue kyllalistemaja mis odavam ja tasuta netiga, homme kolime sisse, muidu siin net koikjal tasuline 2 kuni 3 AUD tund.

28 nov
hommikul toas 28 kraadi, 88 otsa aken lahti, ventilaator lae all. check out\
Kottidega teele ja check in.
meie uus kodu madcatbackbackers http://www.madcatbackpackers.com.au/
netti siis nyyd t;;d otsima ja reisiblogi taitma.

ootan kommentaare.

Taas saab hakata kotti pakkima

Jälle kord rändama!!!:)
teist talve juba

Seekord põrutan Austraaliasse Working Holiday-t veetma.
Reisikaaslaseks Inx.

Proloog
Algus Perth, Läänerannik

Mõtlemine
Mida siis teha oma eluga jne, kaaluda erinevaid pakkumisi ja teha see kõige parem otsus. Suht stressirikas aeg, otsustasin siis (ootuste kohaselt) kõige stressivaesema valiku kasuks. St kui valida kellast kellani töö nelja seina vahel või välismaa ...

Viisataotlemine
Viisa nüüdseks käes, aega läks vast 1,5 nädalat.
Esmalt täita neti teel taotlus ja siis minna kopsuröntgenisse, mida saab teha vaid Tallinnas.
Mis siis ikka, üks päev varahommikuse rongiga Tallinna loksuda ja vihmaga kliinikusse kõmpida.
Valisime välja Tõnismäe polikliiniku.

See tundus väegade "põnev" koht, eriti WC . Sisustus ajast ja arust, mõni üritab vahepeal uksest sisse murda. Registratuur jmt oli ka uskumatu. Nagu polekski Eestis või siis selles sajandis. Arst kirjutas kogemata lahtrisse kuhu vaja passinumbrit, isikukoodi, õnn et ise üle vaatasin.
Aga teenindus oli tegelikult kiire ja kuigi meil oli aeg kümneks, jõudsime varem ja tublisti enne kümmet saime kliiniku ukse enda tagant sulgeda.

Lennupiletid
Lennupiletid käes.
Interneti kaudu ostetud ja otse lennufirmade kodulehtedelt. Vahe kõige odavama Eesti reisibüroo pakkumisega oli 1300 EEK/nägu, meie kasuks siis. Ja neid pakkumis oli meil palju. Ehk liigagi palju - väsitav!

Hämmastasid erinevad reisikorraldajad: eriti juhtum, kus "lennupiletid Perthi" peale imestades küsiti "kas lend peab ikka sinna minema". Ja reiskorraldaja, kes broneerimissüsteemist ei saanud ühe otsa pileteid sugugi alla 30 000 EEK, otsis mitu päeva, samas meie ise kodulehelt saime sama broneerimissüsteemi kasutades pakkumise 12 ooo EEK-ga. Aga noh neid näiteid on many more.

Kohe kibeleb kotti pakkima juba, aga vara veel. Asjade kuhi kerkib siis esialgu koti kõrvale!

Plaanid
Ja nii ta siis kulgeb, meie maratonsõit rohelisele mandrile.
Kes tahab võib ära saatma meid tulla reedel kl 17.00 Tartu bussijaama.

• 23 nov kl 17.00 algab bussisõit Tartu - Riia, õhtul üheksa läbi kohal ja siis lennujaama tukkuma, kui ööläbi lubatakse sees olla.
  

• 24 nov varahommikul lend Riia - Istanbul (lend 2,5-3h) , Istanbulis 10 h passimist-tukkumist lennujaamas.
  

• õhtul lend Istanbul-Dubai (lend oli vist a 3,5-4h), 25 nov öösel kohal ja veel 10 h passida-tukkuda Dubai lennujaamas

• 25 nov hommik lend Dubai - Perth (see lend kestis a 11-12 h), saabumine AU pinnale 26 nov öösel (Eestis siis 25. nov õhtupoolik veel).

Midagi rohkem nii paigas olevat välja tuua polegi:
alustuseks vist tukkuda lennujaamas ja hommikul esimest külalistemaja otsima, ja siis vist lihtsalt magaks-magaks ja vaataks mis edasi saab. Ajavahega harjuda. Tööd leida, rännata, chillida..., surfata, ühesõnaga nautida elu!

AA et kuna tagasi, pole aimugi, kevad-suvel vast, ... jooksumaratoniks ...
Ja miks AU, mm ..., aga miks mitte!! Pea alaspidi, kängurud ja bumerangid.

Ja muidugi ühe koha peale me ei jää, liikuda, liikuda. Kindlasti külastada ka vaatamisväärsusi, rahvusparke ja Adelaide-i (kes mu nimepanemise lugu teab, saab aru).
Muidugi Tasmaania, ja tagasitulles äkki Lõuna-Euroopa ... Itaalia.

................,,...................,,...........................,,.............................,,.........................,,............................,,..............

Vaata pilte!

Nepaal - India

Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna!

Vaata India ja Nepaali fotomeenutusi - http://picasaweb.google.com/uduvine

Kerala trip ja tagasi turistide varjupaigas, Goas

Nb kommentaaride kommentaarid Benaulium III all


15 veebruar - Goa, Benaulim-rongisoit

Hakkame malaariatablette ennetuseks tarbima. Korvalmoju on voimas, nagu oleks tugevate rahustite all.
Ohtul Margaosse ja rongi peale Kerala poole teele.

16 veebruar - Kerala, Kollam
Hommik rongis, valjas pimedus, aga kohvi kohvi hoiked ja chai chai kaib juba keskoost saati.
Magada oli muidugi kitsas nagu rongis ikka, kott pea all, rahatasku ihu ligi. Peatustes topitakse labi akna igasugu kaupa.
Kollam. Pisut nagu Varanasi, aga pooltki mitte nii hull. Kylalistemaja tuba on kohutav saun.

17 veebruar Kollam-Allapucha-Kollam
8 h paadiretk. Ilus on. Joeaarsed kylad, palmid, kalapaadid, kaubapaadid, paatmajad, riisivaljad, kohati vaga puhas ohk, kormoranid, hiina kalavorgud. Samas paraku naeme ka loputut reostamist - peldikud joe peal, metallitehase heitvesi otse jokke.

18 veebruar Kerala, Fort Kochi
Rongiga Ernakulamisse kui selgub et me selliseid paadiretki sellise pikkusega nagu me ise soovime siit nagunii ei saa.
Fort Kochi. Siin turiste juba rohkem. Kohalik rand prygiauk.

19 veebruar
Kochi vaatamisv;;rsused, kunstiotsingud. Praamiga lahedalasuvale saarele. Naeme delfiine.
1 onu rattaga pakub meile 1 h jooksul erinevatel tanavanurkadel a 7 korda marihuaanat. ta vist ise ka enam ei tea kellele ta pakkunud on ja kellele mitte.

20 veebruar tyhikaik
See on paev, kus ma vihastun ydamepohjani.
Lahen naiivsete lootustega viibima a 4 paeva linukaitsealal vaatetornis. Koik on nagu kena, koguaeg saab jargmiste busside peale, suured kotid pole kuskil probleem. Kohapeal hakatakse aga algusest peale vassima, lubatakse ei tea mida ja siis selgub et tegelikkus. Igayks ajab oma juttu. Pea selga ja lahkume, onneks kohtume laheda riksajuhiga, kes inglise keelt eriti ei valda aga nalja saab nabani.
Tagasi Ernakulamisse.

21 veebruar Bussiga, kuhu saab
Lahme bussijaama. Yks buss laheb Pallakadi motleme et lahme siis sinna.
Oi, vot see on sobralik koht. Kui bussi pealt maha tulime, hakkasime kohe turimiinfot otsima, sest meil polnud orna aimugi, mis me teha siin tahame. Ka mu Lonely planetist sellekohta infot ei leia. aga need inimesed, koik erapooletud ja yritavad meid aidata, muudkui voorib abilisi.
Valged siin toeline haruldus.
Rongipileti saame homseks, oobime rongijaama peal. kena kodune peaaegu, taamal maed.

22 veebruar rongisoit Goa poole
Selgub, et rong millegi pidime vahejaama soitma, et goa rongile jouda hilineb. peab bussiga minema, aega vahe. bussijuht kihutab meie parast mis hirmus. aeg/ajalt tuleb silmad sulgeda.
rongisoit. oehh selest voik raakima jaadagi, eks siis raagin kui tasuta seda teha saab.

23 veebruar Goa, Anjuna
Jouame oosel margaosse. Tukume paar tundi juba rongijaamas pingi peal kohalikega. Kodutud koerad lamamas jalge ees.
Bussidega Anjunasse
Tutvume kaljurannaga
Ohtul etnotrance rannas, hipid, kihvt.

24 veebruar
Avastame maapealse paradiisi kaljurannas. Vulkaanlised kivimid, igivana kraater, pisuke dzunglilapike, krabid kolistavad kividel.
Chillime rannas, muusika, kuu tahed

25 veebruar
Soidame rolleriga ringi. Ponevad paigad. Kalaturul naeme haid kalmaare ja muid elukaid. Avastame toelise hipikyla. No tyybid on siinkandis yldse tosiselt agedad.

26 veebruar
Rollerdame
Randa
Trekking kaljudel. Rannal pyhad lehmad/pullid, osad seisavad isegi paikesevarjude all.

ega ma nyyd rohkem viitsigi vahepeal aru anda, kohtumiseni 8. marts
Selline ta siis sai, minu I seljakotireis! Pikemad peatuspaigad märgitud punasega- Nepaalis Pokhara-AnnaPurna, Indias Varanasi, Goa ja Kerala

Benaulium Goa III

nb koigile kommentaaridele panin vastused Benauliumi II osa kommentaaride alla

8 veebruar
Paev otsa rannas taas. Lained on vagevad ja soit laineharjal veelgi agedam. Nii hea on supisoojas vees liguneda.
Oosel hyppavad Andresele aknast suured amblikud pahe, puu otsas kisavad ahvid.

9 veebruar
Istume pool paeva rodul ja vaatame elu tanaval. Ei viitsi lillegi liigutada. Hangin endale hipikoti ja puksid. Juba kauplemine kapas, st koik hinnad jagan kahega. Saame jutule oma uue naabriga, age shotlane, kavatseb aasta otsa reisida, alles alguses. Onneseen.

10 veebruar
Kohalike bussidega soitma.
Naen elevanti. Lahme vyrtsifarmi. Seal ei suudeta uskuda, et tulime kohalike bussidega ja viimase otsa yldse jala. Leiame Ponda linnakesest ageda kohalike turu, ostan sealt muskaatpahkleid. See oligi paevaelamus. Koik need vyrtsid seal kottides, jahvatatud piprakaunad ja ei yhtki turisti, peale meie siis...

11 veebruar
Teine bussituur
Kaardile on margitud yks praamiliin yle lahe. Soidame sinna. Selleks vaja 3. kohalikku bussi. Ponev muidugi. Bussid kaivad iga kell ja igale poole ja suht igalt tanavanurgalt. Praamiliin muidugi kinni pandud, lausa pool aastat tagasi. Aga see laht taas omaette elamus, kohalikud kaivad seal vaatamisvaarsusi nautimnas.
Nb oosel yritas tuppa ronida yks kahtlane vibalik ja vorstjas kass.

12 veebruar
Pool paeva teeme rodul plaane. Shotlane argitab meid ikka Keralasse minema. Teine pool paeva rannas, juba hakkan pruuniks ka minema.

13 veebruar
Margao rongijaama bussiga, et Keralasse rongipilet saada. Saamegi.
Voitlen kohalike taksofonidega, mis mynte agaralt vastu votavad.

14. veebruar
6 tunnine jalutuskaik piki randa. Koik need krabid ja linnud, age!

Homme siis lahkume Goast algab taas rongisoit - Keralasse, Kollamisse. Sealt otsime oma joe ja paadiretke dzungli jmt elamusi.

Benaulium, Goa II

7. veebruar

Taas vahetame kylalistemaja.
Lahme rolleritega ringi soitma. NN kuurortist valjas peatab meid liikluspolitsei. Hindreku load neile ei kolba, et jah nendega saab igalpool mujal maailmas ringi soita, aga Indias ei saa. Samas pole meie uut tyypi lubadel ju ka sonagi inglise keelt. Siin nimelt kovad rollerid, peab A kat luba olema, st mina ei saagi juhtida.
Pole sellisest asjast varem kuulnud, et meie load polegi rahvusvahelised ja jaame endale kindlaks. Vajadusel oleks saatkonda ka helistanud.

Ytleme siis et me ei maksa siin tanaval kyll midagi, lahme siis aga jaoskonda avaldust kirjutama, kysisid 3000 Rs meilt tanaval. Lahemegi. Teel sinna peavad paluvad meil politseid kinni pidada, et noh ei peagi maksma, makske meile siinsamas 200 Rs. Ma vasta, et ei, politseijaoskonnas maksame.
Siis tahetakse rolleripabereid naha. Kysitakse palju me paevarendi eest maksame, ytlevad, et peab poole odavam olema, et votavad omaniku vastutusele ja lubavad meil minna.

Parast kohaliku onu kaest kuulsin, et tegelikult ametlik trahv lubadeta soidu eest poole vaiksem. Korruptsioon ja sullerlus lokkab. Tuleb olla alati ettevaatlik ja endale kindlaks jaada.

Louna ajal filmitakse meie uues kodutanavas miskit bollyvoodi filmi voi videot. Voimas .. :)


8. veebruar

Paev otsa rannas. Lained tana voimsamad kui siin iial nahtud. Harrastame laineharjal soitmist, kihvt. Nagu pesumasinas ja kui laine yle sinu keerab, anksa.


9. veebruar

Istume juba pool paeva niisama. Jah, istud, kookospalmid kiiguvad, oravad jooksevad ringi, vaatad elu. Jah, mitte midagi tegemisega on nii lihtne ara harjuda. Eestisse tagasitulles pean vahemalt nadal aklimatiseeruma, et yldse jaksaks liigutada.
Teeme edasisi rannuplaane, muidu jaamegi siia tukkuma.

Benaulium Goa

Aet panin sulle vastuse kommentaaride alla

5 veebruar

Rendime rolleri, naeme juba india ilu soidu pealt. Palmid puidust kalalaevad, imeline.
Igas rannas kuhu me ka rolleriga peatume saab mind katte yks ja seesama trummionu, kes yritab mulle trummi myya, ajan juttu, et mul pole raha kaasas jne, selle peale hind langeb yle kahe korra. Aga noh polegi raha kaasas.

Paikeseloojang rannas.

6 veebruar

Soidame taas paev otsa rolleritega ringi / a 80 EEK paev. Ilus on. Otsustame odavama peatuspaiga leida, et saaks aga rollerit rentida. Siis saab taas toestust tosiasi, et hindudega pole lihtsalt voimalik asju ajada.

Nepaal / india

Vastuseks Aedule
Andrese koht korras, Nepaalis oli piisavalt kylm ja toidud ylitervislikud, magusat nad nt yldse ei s;; ja kuigi indias ostsime asju juba tanavalt liigselt kasi ei pesnud sh, on need liiga vyrtsikad enamasti pahade bakterite arenguks

Akki keegi annab teada, kas tultudeklaratsiooni tahtaeg oli veebruari voi martsi lopp


25 jaanuar.
Viimane paev Pokharas
K'ime oma uue nepaallasest sobraga seekord siis kohalik Pokharast [mbruskonna budistlikke templeid vaatamas. Minu unistus ta'itub, saan keerutada palvetrumleid. Jalutame nn kohalike linnaosas. Muidu elame siin nn turistide rajoonis.
Tarditsiooniline ohtus;;k meie lemmikrestoranis, kus ka meie uus sober tootab.

26 jaanuar
Soit Sunauli piiripunkti ja teekond Varanasi poole Indias
Nii kahju on lahkuda, aga piletid on juba ostetud. Kohalike bussiga siis. Ja naemegi ara kuis kohalikud kana syles soidavad, muidu lahe buss, kogu soit naidatakse nn diskoklippe. Loksume 6 tundi, bussil pole vedrusid ja tee on auklik ...
Yletame samal paeval piiri.
Piiripunkti India pool on kohe kui sisenemine gettosse. Kohe ei saa ka aru, kus meil siis passe peaks kontrollitama.
Kohe agiteeritakse meid illegaalse takso peale. Saame odavalt oisesse Varanasi, soit suht kole, juht peatab iga 20 min tagant koige hullemates tanavates, et endale sealt narimistubakat osta.
Varanasi. Loodetud hotellid on tais, lopuks leiame yhe kallima.

27 jaanuar
Varanasi / hindude t;htsaim ja pyhaim linn
Kohe uuritakse hotellionude poolt meie edasisi plaane.
Plaan nimelt otse goasse porutada ja agra jaipur vahele jatta. Onu pakub meile utoopilise hinnaga rongipileteid, et lennusoit pahe maarida.
Otsustame asja rongijaamast ise uurida.
Kohe loogile seal ei saa sest turistidele seal omaette jarjekord ja saba pikk.
Tee rongijaama, hullumeelne liiklus, isegi soiduridasid nagu pole, aeg/ajalt moni reguleerija monel ristmikul. Koik soidavad kuhugi omas rajas. L'mbe on, aga lyhikeste varrukatega ei julge yldse ringi kaia, see pidev jollitamine nagunii.
Lehmasitt ja prygi t'navatel, vibalikud koerad koos lehmadega pr[gikotte puruks narimas. Prygi ja lehk koikjal. Samas tehakse tanaval syya, remonditakse motikaid.

28 jaanuar
Varanasi
Retk Gangesele, Hindu templitesse

Gangest naeme hommikuudus / ja ongi hea, naeme vahem.
Jah see on koik nagu raagitakse
Ujub igasugu prahti, veel kohati kirme, loomalaipu poletatud ja poletamata inimjaanuseid silmasime kah. Samas pestakse end, pestakse suud, reovesi voolab korval vette. Kolibaktereid seal 100 ml kohta on 1,5 mln, norm 500.
Enamikes tempites pildistada ei tohi, varavas voetakse elektroonika juba hoiule.
Rongijaama, nii kui sinna jouame, pannakse nina ees kassa kinni
Ohtul naeme festivali, muusika myrtsub, onud valges, tulukesed.

29 jaanuar
Kohe hommikul rongijaama, joumae vist tund enne kassa avamist kohale, aga saamegi piletid, mitte kyll soovitud liinidele aga tanaseks.
Ja algab 43 pluss 12 h rongisoitu.

29 30 31 jaanuar rongis
Sleeper klass.
Mumbaisse suunduval rongil puudub ventilaator.
Meid ymbritsevad vaid kohalikud.
Jollitavad hindu mehed.
Vurtsikad toidud.
Kitsad asemed.
Aga naha saab taas elu.
Goa poole hakkavad asulad viisakamaks minema. Inimesed araablasi meenutama.

31 jaanuar jouame Margaosse ;;sel. Helistame rongijaamas hotellid labi, kel vabu kohti, yhl kallil hotellil ikka on.
Goa Benauliumi randa.

1 veebruar Goa, Benaulium

Lahkume eelmine paev hadaga voetud hotellist, kallis aga tingimused allapoole arvestus, aga ranna lahedus siis maksab.
Otsime kogu piirkonna labi, et sobiv peatuspaik leida, enamus paiku reserveeritud, tais. Lopuks yhe saame.
Randa, lamamistoolidesse loogastuma, coolid dringid. Millised lained. Milline paike. Tulisoolane vesi.

2 veebruar
Palav, ravin paev otsa eilsest paevast 2 h rannasolekust saadud poletust

3 veebruar
Randa. Siin peetakse meid venelasteks, need aga teada helded kulutajad ju. Pakutakse igasugu kaupa rannas. Nt 1 kutt pakub algul delfiiniretke, T/sarke, siis jutt tal sujuvalt smoke/i ja drugs peale. Tykk aega seletab ja loodab et ehk tekib huvi.

4 veebruar
Kolime teise kylalistemajja, kus rohkem ruumi
Randa.

Pokhara / Anna Purna magimatk/ Pokhara

13 jaanuar
Soidame 6 h bussiga Pohkharasse. Kathmandust v'lja soites n'eme taas tegelikku elu. Kylad on juba ilusamad, need pollud terrassidel, kylatanavatel lapsi vannitavad lapsed, tanaval valmiv supp jne ja need loputud turud. Pokharas on taas taksojuhid meid ootamas. Juba valdime neid, teised turistid haaratakse aga kohe 'ra. Meid paastavad 2 kaasrandurit prantsusmaalt ja juhatavd hea hotelli juurde.

14 jaanuar
Puhkepaev Pokharas. Turud.

15 jaanuar
Anna Purna m'gimatk algab, juhuuu!!!

Soit Anna Purna poole.
Taksoga.
Pannakse raja alguses maha.
Alustuseks peame illegaalsetele maoistidele katuseraha maksma.
Nayapul/Ghandrung (tous 1940 m peale)
Rada alguses lihtne, joe aares, monus. Siis algavad loputud trepid ja tous, tous, tous.
Teemajja ;;bima. Juba esimeses teemajas tunneme kui tore on magede rahvas. Oleme siia sattunud talvel ja turistide horde siin ringi ei liigu, seega suhtutakse kylalistesse ka vaga sobralikult. Yldse on need m'gede pojad ja tytred viimase peal.
Ja need lehmad ja lapsed, polluterassid, kaugusest paistvad lumised tipud, joed, ojad, kosed .. ilus!!
Ja kuum dush .. paikesepatareide abil ikka

16 jaanuar
Chomrong 2170 m
Onnestub ikka vaga vale tee valida. Vaga rasked tousud. Jah, ei joua enam ei filmida pildistada, looduse nautimisest raakimata. Aga siht on silme ees.
Kuuma dushi enam pole, toas elektrit kah, aga mis seal ikka.
Oosel juba jahe, kylm.

17 jaanuar
Bamboo 2310 m
Jatame osad asjad oma viimasesse teemajja maha, kohe poole kergem on liikuda. Maastik ka pisut kergem.
Jouame nn pilvemetsa, olemegi pideva udu ja pilvede sees. Metsad on imelised, j'ndrikud puud samblaid ja muid tegelasi tais. Ja bambused koikjal metsa all.
Teemajas saame kokku vaga rahvusvahelise seltskonnaga / inimesi moldaaviast, alaskalt, koreast, jaapanist. Saame n'ha ana purna baaslaagri pilte. See on hea, see kypsis sunnib meid ses k[lmas ja roskuses j'tkama, sest [leval pidavat juba paike olema taas.
Siit alates teemajades petrooleumiga soojendus, magada tuleb ikka kylmas, horedate seinade vahel, lisatekke ka ei anta.
Andresel polv haige. Aga jatkab vapralt. Tombas kraavist suvalise kepiroika (varastas kohalikust karjaaiast) ja kondiski sellega kogu me magimatka.

18 jaanuar
Deurali 3230 m
Tee muutub aina kitsamaks, trepid kaovad. Konnime kivirahnude vahel, vahel tee asemel veejoad ja pori lirtsub.
Meie vaevalise liikumise korval kepsutavad meie ymber magede pojad, samal ajal kui meie astume sona otseses mottes nagu elevandid.
Aga need vaataed, aiana uhkemaks muutub.
Teemajas jalle vaga rahvusvaheline seltskond, v[rtsi lisab tyrklane. Kohalikud laulavad, peremees hoiab juttu [leval, vahvad, koik on vahvad.

19 jaanuar
Anna Purna baaslaager 4130 m
Hommik paris k[lm, meiega kaasas ka Deurali teemaja perepoeg. Kohe roomsam astuda. Baaslaagri laheduses saame koik tunda maehaigust. Ohku lihtsalt enam pole, pea kohiseb ja syda puperdab. Aga need vaated. Puid eam pole, maetipud on paljad voi lumised, ilus ilus aga kylm.
Jouame baaslaagrisse, kuum tee ja monuleme paikese kaes. Paraku kaob paike ka siin traditsiooiliselt kell 2. Egas midagi teemajja sooja petrooleumiaurude katte.
Magama. Tatt kylmub ninna, veepudel voodi korval kylmub pohjani. Pea valutab petrooleumiaurudest.

20 jaanuar
Hommik Anna Purnas ja tagasi Bamboosse
Tulen [les kl 6.30 et pildistada paikesetousu magedes, ja seda ma ka teen. imeilus. maed varvuvad punaseks, pilvekesed kah.
Oi te veel naete piltide pealt.
Tagasitee laheb juba suht libedalt.
Juba tuttav pererahvas Bamboos pakub meile kohalikku kartulit, viib keele alla. Andres tahtis hirmsasti seda Eestiski kasvatama hakata.

21 jaanuar
Jhinu
Tee taas monusalt alla
Taastume kuumaveeallikas, sealgi ootab rahakastiga shaakal meilt annetust.
Ohtul saame perenaise ja kylanaistega koogis lokke aares jutustada.

22 jaanuar
Deurali II
Jalle u;etame magesid.
2 kylaplikat yritavad mul patside kyljest kumme ara roovida, alguses laulavad magede rahvuslaulu, kingivad lille ja siis hakkavad roovima.

23. jaanuar
Lopp Phedis, tagasi Pokharasse.
Phedis saame kohe kohaliku bussi peale.
Pokharas onestub meil leida restoran, kus pakutakse toelist liha. Senini oleme elanud kui taimetoitlased, sest magedes liha lihtsalt ei pakutud ja u;eval poleks seda kuskilt ka votta olnud, juba bamboos olid k[lad vaid turistidele, kohalikud seal ei elanud.

24 jaanuar
Andrese synnip'ev. Siin Nepaalis meil levi pole
Synnip'evakingiks oli meid soidutada paadiga yle jarve. Kaisime budha templis. Ja n[[d algab [leval restoranis PIDU!!!!! EHEEE

Dehli-Kathmandu

11 jaanuar Dehli India

Saabusime Dehlisse otse sydaoosel. Kohe lennujaamas saime tunda lehka - Dehli kohal h]ljuv loputu sudu. Hotellist tellitud taksojuht oli nimesildiga lennujaamas kenasti vastas. Lennujaamas oli ilmselt sadu taksojuhte v'rsket saaki ootamas. Koik nad jollitasid mesimagusa naeratusega. Meie taksojuht - nepaallane nagu hiljem selgus - vedas meid sellest kadalipust kenasti l'bi/ Takso oli muidu age / India rahvusauto Embassador. Ime et koik kotid sinna sisse ikka ara mahtusid. Muide poolkuu on Indias kohuli. Soit hotelli oli ka
mudugi super, saime tunda, kuidas soita siis kui liiklusmarke pole ja soiduridasid igal juhul eirata / tuleb anda signaali, kes ees see mees. Igasugu kolmerattalisi autosid, rollereid, motikaid ja isegi kummalisi veoautosid soitis ringi. Liiklus on ikka grazy k[ll.
Ja see sudu, sudu, koik oli udus ja haises.
Hotell Pahar Ganji linnaosas, mis pidi juttude j'rgi olema seljakotimatkajate meka.
Tuba oli suht kehv ja kallis. Isegi aknaid polnud, aga voimas konditsioneer myrises laes mis hirmus. WC-s oli onneks voimalik kasutada asjade ajamiseks ka euroopalikku varianti.
Kuigi meil lubati magada niikaua, kui ise soovime, aratati meid siiski kell 11 homikul et kohvi pakkuda. Kohv on siis selline, et palju koort ja suhkurt aga v'he kohvi. Aga toitev leotis muidu.
Siis otsustasime elu n'ha ja hotellist v'lja astuda. Ja seda me muidugi n'gime. Alustuseks saime kohe ukse taga passivatelt taksojuhtidelt mesimagusaid naeratusi. Siis tekkisid meie k[rvale yht'kki igasugu asjade organiseerijad.Iga[ks pakkus oma. Alustuseks oli meil u 15-inimeseline parv taga.
Lehmad t'naval ja igasugu koerad. R'pane, tundsime et oleme sattunud vist mingisse getosse. Ja see lehk.
Varsti peatas meid veel 1 hindudest ja [tles, et siin pole valgetel ohutu liikuda, et s]itku me taksoga pohjapoolsesse linnaosasse. Ja muidugi oli lootusarev taksojuht meid kohe sinna viimas, aga lubatud linnatuuri asemel viidi meid alustuseks mingisse kohalikku turismib[roosse, kus meile [ritati a 1000 eurost puhkusepaketti p'he m''rida, aegapidi v'henes see muidugi a 400 euro peale. Pidevalt kinnitas agent kui usaldusv''rne ta ikka on jne.

Viisakusest [tlesime et m]tleme ja l'hme s;;ma. Turismib[roo onu soovitas meile siis miskit restorani. Sinna siis meid mees ukse tagant juhataski.
Seal restoranis tulid aga 2 hindu meest meiega taas juttu puhuma ja jutt l'ks ikka selle reisib[roo soovitamise peale, et seal nii hea hind. Siis juhatati meid samasse b[roosse muidugi tagasi. me aga polnud nous enam nendega seal suhtlema. Siis tuli ei tea kust uus hindu ja soovitas minna uude b[roosse. Me polnud n]us. Palusime taksojuhil viia end tagasi hotelli. Tema tegi muidugi seal b[roo juures peatuse aga NO NO aitas seekord v'lja. Et igati organiseeritud vahendustegevus on Indias v'ga tugev.
Ja taksoarve kasvas lubatud 20 ruupia pealt yht;kki 550 peale.
Noh igastahes sel [htal eriti Pahar Ganji t'navatele minna ei tahtnud. Korra sai k'idud, ohtul polnud enam nii hull.
Sel ;;l oli meil parem tuba, isegi aken ja rodult sai ohutust kaugusest seda elu siis vaadata.

12 jaanuar Kathmandu NEPAAL
Pogeneme Nepaali
Need m'ed, mis lennukist paistsid...
Juba Nepaali lennujaamas tundsime kui puhas on [hk ja kui tugev p'ike.
Ja lennujaam oli ka suhteliselt hubane. Olime lootuses et nii suurt p'hem;;rimist Nepaalis enam
pole. Aga kohe kui lennujaamast v'lja saime [mbritses meid a 6 taksojuhti ja muud osalist, pakuti hotelle uskumatute hindade eest jne. Votsime kalli takso, aga see/eest usaldusv''rsema. Noudsime soitu bussijaama. Viidi meid siis bussituuride firmasse, ostsime pileti, et minna edasi Pokharasse. Buss v'ljub homme hommikul ja retk Anna Purnasse algab.
Saime ka nou kuhu hotelli oobima minna Kathmandus
Noudsime kaarti, seda meile muidugi ei antud. Votsin siis oma suure kaardi v'lja ja m'rgiti hotell peale. Keeldusime taksost.
Jalutusk'ik hotelli poole oli samuti t'is asjade organiseerijate ja kauplejate r[nnakuid. Palusime teistelt eurooplastelt l]puks abi, et mis hotelli nemad soovitavad. Meid [mbritses samal ajal
a 8 asjade organiseerijat. Suutsime piiramisr]ngast l'bi murda ja bussifirmast soovitatud hotelli [les leida. See on t'itsa OK. Ja hind [le pika aja normaalne. Muidu meid on siiani [ritatud aina koorida koorida ja koorida.
Siin me siis praegu oleme. Ja asi hakkab nagu p'ikselisemaks minema, Nepaal on lahe ja nepaallased ka. Seda saime tunda just turul, kus oli kohe n'ha, kes aus kaubitseja m'gedest kes p'tt. Ja toit on siin nii maitsev, juba Kathmandu lennul oli. Ja [htusel retkel [mbritses meid igasugu asjade organiseerijaid juba v'hem. [ritame sulanduda ja suured seljakotid ka hotellis, et igasugu agendid ei n'inud enam meid magusat saaki. Suht jahe muidu.

9 märts

Homme siis Eesti aja järgi pool 11 õhtul olen India pinnal.
Indias on siis aga juba ülehomme, st kl 2 öösel.

Tagasi Eestis 9. märts kl 13.45 - et siis kes tahtsid lennujaama vastu tulla:)

Plaanid järgmised:
Dehli - Nepaal (sh Anna Purna, rahvuspargid) - Varanasi (sh Ganges muidugi) - Agra (sh Taj Mahal muidugi) - Jaipur - Läänerannik (Goa, mõni dzungliretk jne).