Minu elu parim too - seemnekorjaja

Esiteks tahan oelda et need olid 2 yliponevat nadalat vahepeal, kus sain kogeda toelist maa-elu laane-austraalia sisemaal, Ongerupis (suht outback e siis konnumaa juba).

ONGERUP -> YONGER UP e kangurude koht aborigeenide keeles

Moned fotod, jutukillud ja klipid siis et seda edasi anda.

Saak koju

Lambapygamine naabertalus

Soolase veega jarveke lammastele, sees vahid, hetkel paneme pyynised sisse

Lambakoerad Jack ja Bess ute-i (kastiga land cruiser) kastis

See on tegelikult taiesti ponev. Lisan killu oma rannuraamatust

..17 jaanuar. Toopaev on just labi saanud... siis laheb ohk jarsku yha paksemaks, suitsuhaisu tais. Nahtavus vaheneb, punane paike paistab suitsupilvede tagant. Ei olevat tavaline nahtus. Me Inxiga suht hirmul, et votaks siis toast passi ja raha enam vahem ja oleks valmis evakueeruma. Aga peremees pistab uued olled pihku ja laheme siis kolmekesi oma drinkidega autoga justkui vaatamisvaarstust nautima - soidame kaugemale et moista mis toimub. Onneks uut tulekahjut puhkenud pole. Juba teist nadalat mollab 50-75 km kaugusel rahvuspargis tulekahju ja kuna tuul on suunda muutnud tuleb toss suurtes kogustes kah siia. Karm..

Kari aetakse varjualusesse valmis, homme myyakse maha. Homme siis rekka peale.

SAABUMINE FARMI

Parast pikka ootamist ja ise helistamist ja veelkord helistamist voetakse meid lopuks Albany Backpackersi eest koikide oma kompsudega peale ja soit Ongerupi peretytre autos tema soprade vahel algab.

Ongerup - vaga vaga vaike koht soidame vaega kiiresti labi, tundub vaiksemgi kui Sangaste. Mida edasi seda tyhjemaks laheb. Pollud-pollud-pollud, lambad. Tee aares oma jargmisel 18 km-l Ongerupist tallu naeme yht talu veel ja yht autot. Pisut hirmgi hakkab, aga kohale jouab arusaam et see ongi sisemaa elu, vaga avatud tyhjad maastikud, tolm ja karm elu.

.. Hakkame elama lambapygajate majakeses, mis on toega luks. nii palju ruumi ja seda vaid meie paralt. Ohtul kohe pakutakse meile syya, toimub Barbeque. Juttu jatkub kauemaks.

SEEMNED MIDA KORJASIME

Sandlipuu- lihtsalt jalutad pangiga puuderivi all ringi voi soidad ATV-ga ja korjad kastanimuna meenutavad seemned yles. Lohnavad jube hasti. Siis korjasime mitmesuguste pudeliharjapuude (Melaleuca) ja soolapoosaste (saltbush), wattle-i (ei saa eesti keelde taas panna aga lohnasid jube hasti) ja kasuariinide (casuarina) vilju (kuprad, kaunviljad jmt). Hiljem parast kuivatamist peksime need kaunadest, kabidest, kupardest jmt valja ning soelusime labi.

FARMIST

Maad 9000 ha, lambaid 4500. Karjad vanuse jargi grupeeritud a 500-700 pealisteks erinevatele karjamaadele, mis traataedadega ymbritsetud ja iga aia keskel jarveke (soolase veega, sees elavad vahid, viimaseid, aga ka lambaliha, saime isegi maitsta, vaegade haa) Paris tihti kaisime peremehe, ta kastidziibi ( ute-ga)ning vahvate karjakoertega lambaid ajamas. omaette elamus, naha kuis koerad kasklusi taidavad jne. Ise seda autot juhida, millegiparast ikka paremalt ukse korvalt:) kaigukangi otsides. Palju konte ka koikjal, yks lammas suri ka meie silme all karjaajamise ajal, kadu 2,5 prossa, enamus pygamishaavadesse. jah pygamist nagime kah, lahime naabri juures (5km) ja taas elamused. Meie pererahva lambad olid juba ara pygatud koik. Imestame mida kyll need lambad siin soovad. Pollul vast millimeetrite korgune pruun kuivanud rohi- tegu aga liblikoielistega mis vaegade proteiinirikaste seemnetega.

Viljapollud. Kasvatavad otra ja nisu. Vaetis jube kallis ja seega kesapollu systeem - paar aastat kasvatavad liblikoielisei peal, sh lutserni. see hoiab pollu veetaseme korras ja vahendab sooldumise ohtu, pluss lammastel syya polla peal.

Seemneid kasvatavad et taastaimestada sooldunud alasid. Nimelt siin jargmine keskkonnaprobleem - metsade raiumine on maad muutmas korbeks ja veevahetus pole enam korras. Taimede puudumine ja suvised vihmad (pohjavee taseme tous) toovad soola maa alt yles ja taimed surevad, erosioon, tolm. Seega on motekas soolakutele soolataluvad taimed peale istuda et erosiooni valtida.

Keskkonnakitsest veel

Siin Ongerupis siis kah keskkonnahariduslik keskus, kuhu meis muidugi viidi (Yongergnow Centre). Vaga systeemne, ilus. See tegelikult linnu nimega MALLEEFOWL (aborigeeni keeles YONGERGNOW) kaitseks (ise vast hane suurune, kanaline, aga ehitab siukseid pesi et hoia ja keela - 5 m lai,1 m korge ja sees lehekodu jmt, mille all sobiv temperatuur et munad sinna hauduma jatta. Neid linde meid ka muidugi bush-i vaatama viidi (ja nagime, v lahedalt kah) nagu ka kohtumisele selle keskuse loojaga, kes muide peremehe ode.

Pererahvas

Suureparased inimesed. Sportlikud, pikad ja kohnad. Suured tennisehuvilised (vaatasime ykspaev koos kah Australian Openit, kus Eesti tydruk Kanepi mangis AU tydruku Malikuga, Malik voitis mhhmh).

Vaga hea huumorimeelega inimesed, sai pidevalt kovasti nalja.

Koige rohkem tegeles meiega peremees, suureparane ylemus, suureparane inimene. Samuti backpackerina nooruses ringi rannanud sh India Nepaal Sri Lanka, Euroopa.

Ka perenaine vaga lahe ja hoolitsev, elanud pisut ka rootsis. Molemad 100 protsenti looduse ja maainimesed.

Peres oli lisaks tytrele ka kaksikud poisid.

Olme

Pesime joime ja elasime talvel suurtesse tynnidesse kogutud vihmaveest. muidu sajab siin 350 mm. Suht korb jah. Tolm tolm. vahepeal olid meil ka sellised tyyd nagu peremehe veoauto pesemine ja tolmuste kuuride puhastamine mida puhastatakse iga 2 a tagant. siis nagime kyll valja nagu parajad tolmukakid. aga see ruum mis meil oma majakeses kasutada oli, algul ajas kohe segadusse, (kuna backpackerite kylalistemajades ei leia tihti kohtagi kuhu yhikatoas oma kott panna ja maga siis veel miskil ylemise naril ja vea oma suurem varandus sinna kaasa, oosel kardad et kukud voi alla). aga siin, mm. oijahh oma maja ja rohkem polegi vaja oelda.

Aga loomadest kah

Jah kangurud nagime siis nyyd ikka vaegade lahedalt ara. ja paris karja kah videvikud meist moodumas, ema pojaga paikeseloojangus jne.

Amblikud. Ykspaev avastan eriti suure ambliku toast, tegu friendly house spider-iga kes pidi karbseid sooma, selge meie sober.

Sisalikud siin ikka suured. Esiteks naljakad bobtail-id, kes oma paksus sabas veevarusid hoiavad ja suured varaani meenutavad, goanna-d.

BOBTAIL

Kangurud e Kangaroos e ROOS, liik- Western Gray

Ohtuti vallandub koogivaibal terve putukate armaada, saased. ja konnad elasid meil majas, paeval redutasid mikrouuni all, oosel hyppasid ringi ja koolusid koogikateratiku kyljes, hommikuks jatsid meile tavaliselt junnikesi porandale.

me sobrad karjakoerad - jack ja bess, eriti ilmekate nagude ja olemisega. Ilgelt tahavad patsutamist, hellitamist, muidu vaga ei saa, tooloomad. yks viis mu platu ara, kott jalle kergem....Ykspaev kui pidid aedikus karja ajama ei tahtnud eriti bess kaskluse peale - hop up, way up, yle lammaste selgade joosta, istus inxi jalge ees maas ja vaatas meid sellise pilguga et ega te mu asukohta kyll ju valja ei anna...

hommikuti istub koogiakna taga aga roosade kakaduude galahide parv.

Tiba toost kah naidet. Like a hobby!!!

Paikeseloojang

Karjaaiad, mida siin farmis sadu kilomeetreid.

OORAIDIII,

jargmise korrani...!!

Nyyd siis liigume edasi Margaret Riverisse viinamarjaaedadesse.

Life is a flower

Juttu kah, allpool pilte ja kaks videot.

mannu kommentaari kommentaariks - ei oska tougu kahjuks oelda, aga neid oli seal hallid-valged ja mustad. musta-valge piimakarja oleme ka ara nainud.

Kust siis alustada, vahepeal nii palju aega mooda lainud, kus lihtsalt pole voimalust internetti kasutada olnud.
Kokkuvotet olnu kohta saate lugeda Inxi reisiblogist. Panen siia moned killud oma rannuraamatust.
Aga yldiselt iseloomustab olnud jah, spend more time doing nothing. Tanaseks oleme siis AU-s onud 42 paeva ja tootanud sellest vaid 10. Homsest aga uude farmi, hetkel teame et paariks nadalaks. Tooks native seed picking, st kohalike puude seemneid korjama. siin see wildfloweri asi omaette majandusharu.
Pole yldse kindel kas seal netti saame, nii et suhelge siis vahepeal meiega SMS teel, jah minu vana Eesti number tootab ikka veel, sinna neid ootamegi. AU nr meil SMSe ootel ei hoia, st kui me pole hetkel levis (selline olukord kolkas muide on pidev), me seda hiljem katte ei saa.

KILDE

14. DETS
Oobime Albanys Bayview kylalistemajas. Enamus siin sakslased voi inglased. Paar prantsuse geipoissi karjub ka oosel koridoris. Algul oleme Inxigi neljases yhikatoas kahekesi, siis kohtume toakaaslasega - algul olen nii mina kui Inx taiesti kindel et tegu on mehega, siis taiesti kindel et naisega. Oligi naine.

17-21 dets AMAZING ALBANY
Yhel heal paeval rendime rattad ja vurame Albany tuuleparki... See on imeilus - rohe sinine vesi, roheluses kaljud, vahutavad lained, seda kattev nomm, kui polvini kiviktaimla ja oites.

... ookean. Middleton Beach.. tuuline, naisterahvad ujumispluusides, lained viiks rinnahoidja ara .. paevitajaid ja kohalikke ujujaid siin pole, pigem tullakse parast tood korra surfama..

..pesupesemine Bayview kylalistemajas .. peseme suure ohinaga korraga koik riided ara, aga pole kuhugi kuivama panna. valjas spitting rain (loe seenevihm). Jatame need siis tuppa roskuma. Hommikul pole grammigi kuivemad, valjas ikka sajab. Kuivatisse, saapad kah. Saapad teevad hirmsat myra seal, katkestame vahepeal, votame saapad valja ja lisame uued 2 AUD-d masinasse. Aga tolku pole sest midagi. Hakkame jarjest oma riideid kandma et neid seljas kuivatada...

... inx on hakanud naost void sisse ajama, loodab sealt natukenegi rasva saada ...

..tyytud inimesed ka siia ara eksinud. nt 1 shveitslanna, kes koguaeg vaimustub ja taaskord kuuldes et me oleme Eestist hakkab uuesti yht ja sama Eurovisioonijuttu raakima - nii vahemalt iga paev. Oosel kaib tool ja saabudes hommikul kl 3 hakkab yleval koogis, mis meie kohal muidugi, eriti raske jalaga marssima et syya teha.

.. lahkume 22 dets. Peremees Peter (eriti isalik tyyp) viib meid Mt Barkeri bussi peale, topib kotid peale ja peaaegu et kallistab ka hyvastijatuks.

22-25 dets

Elu Mt Barkeris nagu lill, ohtul vaike vein ja tsa-tsa-tsa, teinekord klaverimuusika vm klassika. Vulisev purskaev. Meie k8mpa (haagis pererahva varjualuses) vaga monus.

23. dets Trip Porongurupi Rahvusparki
.. teel naen jaanalinnufarmi, veiniaedu tehastega, lihaveisekarju. Rahvuspargid, kui yksikud kivid kesest laudsiledaid tasandikke, nii ka see. .. eelmisel aastal siit labi kainud suur tulekahju ja rohi nyyd rohi-roheline ja mahlakas kui meie maikuu. Suured soestunud tyved, graniitpaljandeid, puuhiiglasi, kivirahne, vaade maeotsast kui aerofotole. .. Minek rahnude otsa suht metsik, inx kardab hullult korgust ja selline tydruk teeb meil siis eestis langevarjuhyppeid. Sildid valjas et high risk area ja tuleb siis kivide vahelt aian pugeda et veel korgemale vertikaalsihis kivirahnule saada. Lopuks pystloodis redel paris tippu, kus algul jalg tudisema kipub. Vaade tipust voimas.

24. dets
Paev otsa meisterdame oma toredale pererahvale joulukinke. Kui ytlesime et Eestis tuleb jouluvana 24. ohtul ja avalikult (siin tuleb muidu 25. hommikul ja salaja), siis meile ka jouluvana siin 24. tuleb. Algul oleme tiba shokis, sest saame samal paeval teada, et nyyd kiiresti meisterdama tuleb hakata.
.. ponevaim kinkidest on strange wooden piece. Poolmadanenud lauatykk, mis eile Porongurupist kaasa haaratud sai, seda tuleb lihvida. Tooriistapoodi liivapaebri jarele. meile sobivad just need ymmargused kettad mis lihvija otsa kaivad (koige vaiksem pakk - siin koik asjad ju muidu poes megasuuruses ja koguses), seepeale arvab poemyyja (turske sell), et tulemas hard work before christmas. ja seda ta on, nyhin veel kaua pargis seda puutykki.

..Father XLISMAS..

..parast veiniohtat magama. ..helistame kodumaale. ...magama, und ei tule. lopuks on meieni ajavahe joudnud. ... helistame oosel kl 3.30 Vullale kah, mitu korda, aga vastu ei voeta. Uskumatu, kes teine laseks voimaluse kaest kui sobrad helistavad kaugelt yle merede omal kulul sygavast oost. Ega see helistamine nii lihtne polegi - labi satelliitide raginaga, konet alustades vaidab inglise keelt konelev daam meile et meil koneaaega veel kyll, eestikeelne daam aga et oleme oma krediidi ara kasutanud. Korduvalt proovides onnestub lopuks kutsuma saada, aga vastu ei voeta. Egas midagi vaatame uinumiseks oma (komoodia)videot kaamerast ja vahkreme edasi.

25, 27 dets ja 3. jaanuar pidulikud ohtusoogid ja drink 31. dets inglisparaselt, pluss rohkelt inglise huumorit.

26. dets
Ilgelt palav. Maja ees varjus 38 C. Haagises hakkab plastik juba lohnama. Varjume majas, Nopime paikesekuumi virsikuid paikeselise pilvitu taeva alt, kuum tuul nakku puhumas ja pyhime otsaeest higi. Hiljem selgus et syndis kuumarekord, Mt Barkeris 41, Perthis 44C.

29 dets
Magimatk Stirlingu Rahvuspargis
Tana viivad meie toredad voorustajad meid tutvuma STIRLINGUga ja vallutame Bluff Knolli nimelise mae. Sam jaab koju, koeri ei tohi siinkandis lahti lasta - rebasemyrke loodusesse lennukilt puistatud - raja aares sildid et 1090 myrki siin. .. Mingi hetk jaab me teele auto, mis soidab 90 km h. Turistid, nii ei joua ju kuhugi - arutavad meie voorustajad (tavaparane lubatud kiirus siin maanteel 110). ... Bluff Knoll on toeline magustoit loodushuvilisele ja eriti veel botaanikule. Taas oitsev kiviktaimla tippudes, jalamil eukalyptivosa, sisalikud teel jpm. Vaated - voimas. Taas on moned #kivid# keset tasandikke, laiuvad rohelised ahelikud (shveits voiks ka nii valja naha vist) aga horisondile jaab aerofoto loputust kuldpruunist tasandikust.
.. tipu vallutamine on kerge (ei saa yldse mone kergema himaalaja paevaga vorrelda) - 2h ja kohal.

Jargneva paeva hommikupoolik moodub taimi maarates.

31 dets 2007
paev mil naeme a 10 m kauguselt teeaarses vosas suurt kanguru (elusat)!!
.. siin on imede ime et jalutad, pole autot tagumiku all. Mingi het peab yks kastiga dziip kinni, kaks meest sees ja on veendunud et me eksinud voi midagi, et nii kaugel! jala kondame.

1. jaanuar 2008
Tree top walk, Valley of the GIANTS

Eukalyptivorade kohale ehitatud metallist rippsild... Palju turiste. Palju ponevam jalutada hoopis metsa all kui selle kohal - puuhiiglased mis sees mahanenud, jalamitel nii suured augud tyves et jaluta labi, pane telk pysti, ponev. Tegu taad yhe eukalyptiliigiga ja taolised hiiglased (jamedamadki kui meie koige vanemad tammed) saavad selliseks vaid 300-400 a-ga.
Meie tore voorustaja viib meid ka randa et me saaks supelda.

3. jaanuar
meie soolo-ohtusook. Peame ilma oma voorustajateta seekord hakkama saama ja kahe teise inglasega ohtusoogialauas juttu vestma (mis edeneb muide juba suureparaselt). Yldse inglaste huumorimeel on toesti hea ja meie oma kah. Yldse saab siin vaga palju naerda ja naeratame ammu vastutulevatele voorastele samamoodi nagu nemad meile, ja muide tuleb oelda ka - hello how are you!
.. paevanael siis kohalikku turismibyroosse bussipiletit reserveerima (esimest korda olime seal kahekesi, ilma voorustajate saateta). Teenindaja meesterahvas seal juba ammu jatnud sellise pealetykkiva-ebameeldiva mulje (sellised need AU mehed ilmselt ongi, meid on pidevalt hoiatatud nende eest). Piletit book-ides tuleb anda ka oma telefoninumber. ROVE rob, nagu me ta ristisime, votab aga iseendast moistetavalt et tema seda hoopis enda huvides ara kasutama saab hakata. Helistab meile tahtsa ohtusoogi ajal ja ahistab meid ylejargmisel hommikulgi, et tema tuleb ka Albanysse ja #muide mul on auto# - so what/ Prrhh

4. jaanuar
Saabumine Albanysse. Valmistume pargis magama (kuna reserveerides selgus et koik backpackerite kylalistemajad tais). Kuna pakihoide siin olemaski pole, tahame enne oma kotid kyalistemajja hoiule jatta. Nemadki kylalistemajs seda teenust ei paku, aga vabanenud meile voodikohad. Ei lahegi siis #open sky# kylalistemajja ehk oobimine rannas v pargis lageda taeva all.

6. jaanuar Ja nyyd randa, paike sirab, kuum, juhhuu... Siin kylalistemajas paris monus - tana hommikul pesi yks AU noormees meie eest noud ara. COOL.


sisalikke on siin palju (nagu Eestis vihmausse), Porongurupi RP


Balancing Rock, Porongurup



Teel Bluff Knolli vallutama, Stirlingu RP



Suurim seninahtud lihaveis, Mt Barker


stseen lovikuninga multikast (ehk heroilised poosid), Bluff Knoll 1073 m, Stirlingu RP



nii ongi ..., Bluff Knoll NB taga paljuraagitud aerofoto


Lily tuulik


nii tulid joulud 24. dets, specially meie auks, muidu siin 25 dets Christmas Day

samiga paeval mil syndis kuumarekord, Mt Barkeris 41 C

pannkookidega


Oed naljatilgad Bluff Knolli tippu vallutamas. St vigade parandus video juurde, tegu Laane-Austraalia korguselt 3. tipuga, mitte esimesega. Aga antud hetkel aravasime et ongi koige korgem - eufooria, korgused, teate kyll ...:)

Tanud Mannule, kes siiani teadaolevalt ainsana on mu abipalvet tosiselt votnud. Selline on oige sober!! Vahemaa ei tohikski soprust muuta! Aga eks ma teen siit omad jareldused...

Ootame rohkem kommentaare, et jatkuks ikka motivatsiooni siin neti eest oma soogiraha raisata. NB taname oma tublisid pysikommentaatoreid Mannut ja Vullat. Teistele - olge julgemad. See blogindus on ju kahepoolne asi, te voite siia eesti uudiseid meile lisada, ootame vaga!!

Take it easy ja isegi siin paneb liigne motlemine pea valutama.

Loomatarkus nr 1> Laughing KOOKABURRA (Dacelo novaeguineae) - tellimustoo Vullale. Tegelikult meenutab ta haalitsemine kagu voi ahvi, salvestada onnestus aga just kana. Jah elu Mt Barkeris osutus v harivaks, lisaks kultuurivahetusele oli meil kasutada hunnik raamatuid AU lilledest ja lindudest ja seega sai ara maarata paeval kohatud taimed, linnud ning arutada seda oma voorustajatega.

Kild yhest videoklipist>

meie oleme onnelik, koik!