Elu on kui
helesinine unistus, mis maitseb kui varske kreemjas kookospahkel -
sellele teadmisele joudsin koige pohjapoolsemas punktis oma kuningannamaa rannakul, Cape Tribulationi nimelises rahvuspargis, selja taga vihmamets, vaadates helesinisesse ookeani, nautides 8sja (kiviaegse tehnikaga) avatud elu koige maitsvamat kookospahklit.
Millega siis vahepeal tegelenud olen. Esiteks mainin ara, et just moni minut tagasi broneerisin siis lopuks ometi lennupileti kodumaale ara, et peaks mind siis tartus! (just! lendan otse tartusse) nagema yhel ilusal oktoobrikuisel paeval, juhhuu!
Jatkuvalt olen avastanud troopilisi vihmametsi. Olen siis nyyd alustades tasmaaniast - kogu idaranniku rannak, nainud niipalju eri tyypi vihmametsi, et voin end varsti eksperdiks pidada:)
Yleeile lopetasin aga sukeldumiskursuse saarel nimega Magnetic Island.
Ja loodetavasti saab oige pea uuele saarele, nimelt viibin hetkel kohakeses, whitsundays, ehk saab varsti saarele snorgeldama, eks paistab.
aga ei randa ma mitte hetkel yksi, nimelt on minuga taaskord liitunud hea inglise seljakotirandur Tierney. Koos haaletame Brisbane-i poole aeglaselt tagasi ja ma sealt omapead sydneysse, kust ykspaev koju lendan.
aga see siis lyhike kokkuvote, eks kirjutan jargmine kord pikemalt
reet, Airlie Beach, Whitsundays
Monday, August 31, 2009
Sunday, August 16, 2009
Maantee on mu kodu
Ahhoi!Tervisi Suurelt Vallrahult!!!!
Taaskord suured vabandused, et pole ammu siia midagi kirjutanud.
Et olen elus, terve ja minuga koik korras. Mollab siin muuseas seagripp (swineflue), aga mina soon kovasti kyyslauku ja peletan pahad batsillid minema.
Viimased paar kuud olen veetnud Austraalia kirdeosas, kuningannamaal - Queenslandi osariigis.
Kuu aega haaletasin selle osariigi lounaosast pohjaossa, Queenslandi pealinna - Brisbane-i ja Cairnsi linna (mille lahedal oma viimased nadalad veetnud olen) lahutab yle 1700 km-i, haaletamine pohja vottis aega 7 paeva. Jaanipaeval telkisin tahistaeva all raudtee korval rohus ja eestlast pole kohanud nyyd juba 8 kuud. Seega vabandan ette koikvoimalike naljakate valjendite ja vigade eest. Ilmselt saate kovasti mu aktsendi jne yle naerda kui lopuks kodumaale naasen.
Kodumaale naasen, arge murestege.
Selle lubatud naasmisega laks siis jah natuke nihu, sorry. Syda ikka vaga tilkus verd et folgist ja madonna kontserdidt ilma jain. aga jargmine folk didjeridoo seal kajama peab.
Kovasti tgemist vahepeal.
Nimelt parast Mullambimbyst lahkumist otsisin kovasti-kovasti tood siin kuningannamaal. Olin valmis parast viimast tootamise kuud otsekohe kodumaale naasma. Laane-austraalias, pohjaterritooriumil ja tasmaanias on mul too leidmine ikka vaga libedalt kulgenud, kui tagasi moelda.
Saatsin umbes 250 e-kirja teele ja tegin a 200 telefonikonet. Tulem, vaid kaks kohta pakkusid mulle tood majutuse ja toidu eest, aa mul oli raha ka vaja. Abistajaid ja nouandjaid kohtasin ka oma teekonnal palju, aga rasked ajad siis, isegi kohalikud noored tooleidmisega hadas.
Nimelt moni aeg tagasi mollanud troopilised tormid, yleujutused ja kuuldavasti ka kylm?? talv oli pollumajandussektoris hooaega kovasti edasi lykanud ja siingi toimuva majanduslanguse tottu olid teenindussektoris ka rasked ajad.
Kuhugi ma siis vaga kauaks om too-otsimisel-teekonnal peatuma ei jaanud, et nadalate parast algavat saagikoristushooaega ootama jaada, on the mission- oma retkel yha pohja poole, 1700 km labi banaaniistanduste ja suhkruroovaljade peamiselt (niisugune siis kuningannamaa ranniku keskosa valja naeb, tasane maa, punane tolm ja loputud istandused),haaletades. Igalpool oeldi et hooaaeg algab 2-4 nadala parast, kuigi kaks nadalat tagasi neisse kohtadesse ette helistades kuulsin ma samuti et hooaeg algab 2 nadala parast. Vaga tyytu. Mida lahemale ma aga Cairnsile joudsin, seda ilusamaks loodus laks, suhkruroovaljad ja banaaniistandused muutusid aina vaiksemaks, kuna maastikupilti ilmusid ka maeahelikud ja neil kasvavad vihmametsad - seal mae otsas nad ju suhkruroogu kasvatada ei saa. Et siis ilusad vihmametsad ja maeahelikud, kuldselt sadeleva riivaga rannad ja kaugemal ookeanil yks looduse maailmaimedest (kohati vaga rikutud) korallriff Suur Vallrahu.
Otsustasin siis aga vihmametsi nautida ja mitte liiga palju muretseda, kuna kuu aega tihedat too-otsimist mursetsemist nagunii tulemit ei olnud toonud. Loodus on siin hasti hasti mitmekesine ja olen ytlemata onnelik et oma ammuseid troopilise vihmametsa unistusi teostan. See on uskumatu, milline mitmekesisus on taimestikus yhel ruutmeetril puu- ja poosarindes. Suured kirjud liblikad ja v8rvikad linnud. Veerand tunni jooksul naed dzunglist valja lendamas nt kuut taiesti erinevat tyypi varvikat sulelist, keda elus varem nainud pole. Isegi karbsed on kuldsete tagumikudega ja naiteks hyppavad rohus ruutmeetril ringi viiest eri liigist rohutirtsud. Jube lahe. Ja kui palju erinevaid konni ja madusid, juhhuu. Hunnik fotosid kah, laen yks paev ylesse.
Yks paev Queenslandi korgeima mae otsast haruldast sisalikku otsimast naastes (mt Bartle Frere),haaletama asudes, vottis mind aga peale noormees palmiistandusest, kellele kurtsin et mul on korini haaletamisest ja tahan lihtsalt ara siit, koju minna ja et keegi mulle seal kodus pannkooke kypsetaks. Juba jargmisel paeval sain tanu temale too palmide puukoolis ja banaaniistanduses.Seal olen siis viimased viis nadalat kovasti tootanud.Kaastooliste kohta voisin korduvalt oelda, et matsid jaavad matsideks, aga boss oli vaga hea, maksis mulle tubli too eest sama tunnipalka kui peatoolisele (kes kohe kindlasti sama tubli tood ei teinud).
Asus see istandus siis suure maantee ja vihmametsa vahel. Maantee on olnud mu kodu viimased kuud (peamaantee A1 alates Sydneyst) ja nyyd siis taas teel, teel veel pohjapoolsematesse vihmametsadesse ja siis saarele elama-snorgeldama suurel vallrahul. Yha palavamaks kisub, sest talv siin troopikas hakkab loppema.
Huuh, see on siis kyll vaga lyhike kokkuvote olnust, yleelamised on olnud suured. Aga nyyd ma puhkan ja pohjapoolkera sygisel tahan ma kodumaale naasta, sest igatsen teid vaga vaga, oma inimesi.
Reet, Port Douglas-Daintree
Taaskord suured vabandused, et pole ammu siia midagi kirjutanud.
Et olen elus, terve ja minuga koik korras. Mollab siin muuseas seagripp (swineflue), aga mina soon kovasti kyyslauku ja peletan pahad batsillid minema.
Viimased paar kuud olen veetnud Austraalia kirdeosas, kuningannamaal - Queenslandi osariigis.
Kuu aega haaletasin selle osariigi lounaosast pohjaossa, Queenslandi pealinna - Brisbane-i ja Cairnsi linna (mille lahedal oma viimased nadalad veetnud olen) lahutab yle 1700 km-i, haaletamine pohja vottis aega 7 paeva. Jaanipaeval telkisin tahistaeva all raudtee korval rohus ja eestlast pole kohanud nyyd juba 8 kuud. Seega vabandan ette koikvoimalike naljakate valjendite ja vigade eest. Ilmselt saate kovasti mu aktsendi jne yle naerda kui lopuks kodumaale naasen.
Kodumaale naasen, arge murestege.
Selle lubatud naasmisega laks siis jah natuke nihu, sorry. Syda ikka vaga tilkus verd et folgist ja madonna kontserdidt ilma jain. aga jargmine folk didjeridoo seal kajama peab.
Kovasti tgemist vahepeal.
Nimelt parast Mullambimbyst lahkumist otsisin kovasti-kovasti tood siin kuningannamaal. Olin valmis parast viimast tootamise kuud otsekohe kodumaale naasma. Laane-austraalias, pohjaterritooriumil ja tasmaanias on mul too leidmine ikka vaga libedalt kulgenud, kui tagasi moelda.
Saatsin umbes 250 e-kirja teele ja tegin a 200 telefonikonet. Tulem, vaid kaks kohta pakkusid mulle tood majutuse ja toidu eest, aa mul oli raha ka vaja. Abistajaid ja nouandjaid kohtasin ka oma teekonnal palju, aga rasked ajad siis, isegi kohalikud noored tooleidmisega hadas.
Nimelt moni aeg tagasi mollanud troopilised tormid, yleujutused ja kuuldavasti ka kylm?? talv oli pollumajandussektoris hooaega kovasti edasi lykanud ja siingi toimuva majanduslanguse tottu olid teenindussektoris ka rasked ajad.
Kuhugi ma siis vaga kauaks om too-otsimisel-teekonnal peatuma ei jaanud, et nadalate parast algavat saagikoristushooaega ootama jaada, on the mission- oma retkel yha pohja poole, 1700 km labi banaaniistanduste ja suhkruroovaljade peamiselt (niisugune siis kuningannamaa ranniku keskosa valja naeb, tasane maa, punane tolm ja loputud istandused),haaletades. Igalpool oeldi et hooaaeg algab 2-4 nadala parast, kuigi kaks nadalat tagasi neisse kohtadesse ette helistades kuulsin ma samuti et hooaeg algab 2 nadala parast. Vaga tyytu. Mida lahemale ma aga Cairnsile joudsin, seda ilusamaks loodus laks, suhkruroovaljad ja banaaniistandused muutusid aina vaiksemaks, kuna maastikupilti ilmusid ka maeahelikud ja neil kasvavad vihmametsad - seal mae otsas nad ju suhkruroogu kasvatada ei saa. Et siis ilusad vihmametsad ja maeahelikud, kuldselt sadeleva riivaga rannad ja kaugemal ookeanil yks looduse maailmaimedest (kohati vaga rikutud) korallriff Suur Vallrahu.
Otsustasin siis aga vihmametsi nautida ja mitte liiga palju muretseda, kuna kuu aega tihedat too-otsimist mursetsemist nagunii tulemit ei olnud toonud. Loodus on siin hasti hasti mitmekesine ja olen ytlemata onnelik et oma ammuseid troopilise vihmametsa unistusi teostan. See on uskumatu, milline mitmekesisus on taimestikus yhel ruutmeetril puu- ja poosarindes. Suured kirjud liblikad ja v8rvikad linnud. Veerand tunni jooksul naed dzunglist valja lendamas nt kuut taiesti erinevat tyypi varvikat sulelist, keda elus varem nainud pole. Isegi karbsed on kuldsete tagumikudega ja naiteks hyppavad rohus ruutmeetril ringi viiest eri liigist rohutirtsud. Jube lahe. Ja kui palju erinevaid konni ja madusid, juhhuu. Hunnik fotosid kah, laen yks paev ylesse.
Yks paev Queenslandi korgeima mae otsast haruldast sisalikku otsimast naastes (mt Bartle Frere),haaletama asudes, vottis mind aga peale noormees palmiistandusest, kellele kurtsin et mul on korini haaletamisest ja tahan lihtsalt ara siit, koju minna ja et keegi mulle seal kodus pannkooke kypsetaks. Juba jargmisel paeval sain tanu temale too palmide puukoolis ja banaaniistanduses.Seal olen siis viimased viis nadalat kovasti tootanud.Kaastooliste kohta voisin korduvalt oelda, et matsid jaavad matsideks, aga boss oli vaga hea, maksis mulle tubli too eest sama tunnipalka kui peatoolisele (kes kohe kindlasti sama tubli tood ei teinud).
Asus see istandus siis suure maantee ja vihmametsa vahel. Maantee on olnud mu kodu viimased kuud (peamaantee A1 alates Sydneyst) ja nyyd siis taas teel, teel veel pohjapoolsematesse vihmametsadesse ja siis saarele elama-snorgeldama suurel vallrahul. Yha palavamaks kisub, sest talv siin troopikas hakkab loppema.
Huuh, see on siis kyll vaga lyhike kokkuvote olnust, yleelamised on olnud suured. Aga nyyd ma puhkan ja pohjapoolkera sygisel tahan ma kodumaale naasta, sest igatsen teid vaga vaga, oma inimesi.
Reet, Port Douglas-Daintree
Subscribe to:
Posts (Atom)
