Wednesday, April 23, 2008

Yksi randan ma vooramaa radu

Hei hei

Nonii, tanasest randan ma siis yksinda

Tervisi taas Perthist. Ringiga jalle siin tagasi, juba neljandat korda.



Inx ja Mannu on siis just praegu teel kodumaale. Toppisid oma seljakotid kangurusid ja bumerange tais ning lahkusid Eestimaa kevadesse.

Aa et mis mina siin siis veel teen. Noh need tobedad unistused Adelaide-i jouda on veel alles.

Aga mis me siis vahepeal teinud oleme.
Jatkasime siis oma ringreisi. Soitsime aga oma Toyotaga ringi, magasime nagu ikka autos ja lageda taeva all. Lisaks mooda rannajoont soitmisele, poikasime ka natuke sisemaale sisse, et nautida punast maastikku ja lagedaid vaateid, vaga ilus oli. Bensiin laks seal aga yha kallimaks.
Kusjuures nagime ka taitsa rohelisi valju, mustavalged v punased lehmad karjamaal ja korged kynkad taustaks, ei saanudki enam aru, et Austraalias viibiks. Siis leidsime yles ka yhe toeliselt lopsaka metsa ja taas kadus tunne et viibiks kuivas Laane-Austraalias, loodus on siin nii muutlik.

Kylas kaisime ka kaasranduril ja kaasmaalasel Siimul ja puhkasime seal kohe monusalt paar paeva teraviljafarmi avarates valdustes.
Ja siis leidsime, et miks mitte minna tagasi kaunisse Margaret Riverisse ja natuke nostalgitseda.
Veendusime, et just seal ongi ikka WA koige-koige ilusamad ja voimsamad lained. Paraku sadas vihma ja kylm oli. Aga lopuks sai seal end turistina tunda, ringi soita ja veinimaitsmistel ehk winetasting-utel kaia, tore oli. Igastahes sain kinnitust et minu jaoks maitsvaimad veinid nagu ka marjasordid ongi toepoolest valgetest savignion blanc ja punastest cabernet savignon.

ja siis tagasi siia Perthi. Rendiauto tagastamine. Reisisellide lahkumine...., vaga vaga kurb oli. Elan siis praegu yle pika aja backpackerite kylalistemajas yhikatoas. Koik porand on toakaaslaste riideid jmt asju tais, aga onneks ei haise ja puhas on. Loomulikult pean taas magama ylemisel naril, mida ma ei salli ja oma kotti seal toas mul ka suurt kuhugi panna polnud, toetasin selle siis kuhugi. Aga siuke ta siis on, tavaline backpackers-i tuba.

tana hommikul vaatasin kaarti, et kuhu siis nyyd edasi porutada. Siis usinalt plaanis kylastada ka toobyroosid, kuigi ega nad eriti abiks pole. Naiteks on koige huvitavam see, et kui seal kaia saab ristivastu kaivaid vastuseid selle kohta kus miski hooaeg on ja kuhukanti oleks motet yldse minna, kui neil endal midagi hetkel pakkuda pole. kes ytleb, et WA-s pole yldse enam hooaega et puuvilju nt korjata, kes ytleb et jajah kohe hakkab miski hooaeg. vota yht ja viska teist. pole eriti kompententsed. aga nagu ikka, ei maksa sellest hoolida mida raagitakse, koht valja valida ja kohale minna.

isegi yhes turismiinfos ringreisil kohtasin teenindaja poolt suhtumist, et mina ei tea, mis rahvusparke siinkandis leidub, et minge ara. tore on, endal net olemas, voi siis helistagu tuttavatele kohalikele ja kysigu. jajah see tootaja oli kah kohalik.

Paraku selgus paeva poole, et minu valitud sihtkohta on lausa 4 paeva jagu bussikohad reserveeritud (nimelt tuleb siin bussipiletid eelnevalt reserveerida ja valja osta). Nimelt homme siin taas yks WA riiklik pyha ja siis tavaliselt neil nn pikk nadalavahetus e siis esmaspaev kah vaba ja koik soidavad kuhugi oma vabu paevi veetma, kah linnast ara.

Lisaks avalikelt stenditelt leitud kyydipakkumised teiste backpackerite poolt north-west-i soiduks kah vahemalt paar-kolm paeva ootamist noudsid, aa ma ei jaksa paevagi siin oodata. Maale tahaks taas ja vaga!

Mis siis ikka, motlesin et lahen siis sinna kuhu pole bussid reserveeritud, peas et siit Perthist minema saab. Hommikul uude toobyroosse minnes ja seal a tund aega kannatlikult jarjekorras oodates,selgus, et tyyd on just seal kuhu ma bussi peale ka mahuks. Moeldud tehtud. Ikka siis fruit picking paraku, aa, mis teha. Lisaks back to the south west. aa mis teha. Donnybrook - here I come! Igastahes saan seal siis backpackerite kylalistemaja korval telkida ja mitte hingehinda yhikatoa eest, kus narivoodi ja 40 ruutsentimeetrit porandapinda kotipaigutamiseks,maksta. Juhhuu, eks siis paistab, ei tohiks vaga kolgas olla, eks siis kirjutan kuis on!

Teretulemast KARRI-metsa


Vereta jaht opossumile. Meelitasime loomakese valja saiaga (tegelikult pidi kukkurloomi saama meelitada sardiinide ja pahklivoiga, aga nagu naha ka sai tootab)




Mina sa ei saa aru, mis riiklik toobyroo vaidab, et laane-austraalias pole enam yhtegi vilja korjata, ise oma silmaga nagime. paar naidet.




Lambad-lambad

Nostalgitsemine. Woodlands-i veiniaed, Margaret River

Kuulus turistiatraktsioon - majakas taamal ja south-west-i koige lounapoolsem tipp. siin kohtuvad ka louna jaameri ja india ookean. Augusta, Cape Leeuwin

Nb kui tekib mulle tahtmine SMS-i saata, siis soovitan seda saata mu AU nr-le, kuna Eesti numbrit lylitan sisse yliharva ja voin nii tahtsad uudised tunduvalt hiljem katte saada.
+61450101832

Tuesday, April 15, 2008

fotosid India Ookean+Golden Outback (sisemaa)

Tervitused Moora linnakesest!
Vaike fotoassortii!


............................Vaated Mingenew maelt


.......................


Sandy Cape Recreation Park - paradiis, kus nn telklas oolabi generaatorid porisesid.


....................
Paike on loojunud Lancelini rannas

.........................
Thetis-e jarv, kus kasvavad yhed maailma vanimad orgaanilised moodustised - stromatoliidid

...........................

Autoke
.............................

Pinnacles-e korbEmu yletamas seda korbe

........................
Banksia vili

Friday, April 11, 2008

Laane-AU pohjaosas e NORTH WEST

Hei!

Et siis polegi enam Margaret Riveris ja koik viinamarjad siis said korjatud.

Lahkumine Riverist oli natuke raske kah, kuna kaks kuud ikkagi juba elatud seal ja tanava peal vastu tulevad juba tutttavad naod jne, aga mis teha, kuna miskit tyyd seal teha enam polnud ja jahedaks kiskus kah.

Soitsime siis bussiga ara Perthi, et meiega liituvale kolmandale eestlasele, Inxi oele, Mannule, vastu minna. Kohale joudsime juba paev varem.
Mitte ei taha me enam oma raha motetult kallite kylalistemajade peale raisata, eriti kui juba paar kuud odavalt karavanpargis elatud. Seega sai selliselt netilehelt nagu hospitalityclub.org otsitud alternatiiv. nimelt on tegu ylemaailmse vorgustikuga, mille liikmed pakuvad randuritele yle maailma tasuta ulualust.
Otsisimegi siis sealt valja yhe noormehe nimega Tim ja palusime ulualust yheks ooks, mida ta ka lahkelt meile lubas ja bussijaamagi Perthis vastu tuli. Onneks oligi tegu toreda inimesega, kes palju rannanud, kuid nyyd kodustunud ja tunneb siis roomu omasuguste majutamisest.

Hommik viis meid aga rendiautot Perthi kesklinna valja votma. Auto anti pikema jututa katte, isegi mingeid pikemaid lepinguid ei pidanud seal allkirjastama jne. automaatkaigukastiga siis ja autojuhiks mina, kes ehk paar korda aastas tavaliselt maalt tartu soidab. eks algul ikka jalg tudises kyll laane-austraalia pealinna vasakpoolses liikluskeerises, kui enam kaigukangi ukse juurest st paremalt kaelt ei otsi, siis vaskapoolne liiklus tahendab ka suunatulede kangi ja kojameeste kangi ristivastupidist asetsemist roolil. ikka sai korduvalt suuna naitamise asemel aknaid nyhitud. mis ikka kae sees see kae sees. eks paistab kuis siis Eestis soita on ja parempoolse liiklusega tagasi harjuda.
noh ja seal perthis sai siis ikka korralikult mitmerealistele ristmikele ehk siis mu suurimale hirmule otse silma vaadatud jne. aga tosi ta on, et hirmust vabaneda tuleb sellele otse silma vaadates.
raske oli ka automaatkaigukastiga harjuda, st juhtus et kukkusin piduri ja gaasiga sidurit lahutama.
aga muidu auto v tubli, jummal tanatud et automaat.

aga siis mannu saabumist lennujaama ootama. seal sai siis tuntud end nagu kodus, kaidud dushi all jne, koik voimalused olemas. ja siis see mannu saabus, pagasi jattis emiratese lennufirma kyll alustuseks dubaisse, aga peas et mannu kohale joudis. esimene asi mannut nahes hammastas, kui valge voib olla, uskumatu, eks ise ka ole talvel nii valge, valgemgi, aga antud hetkel tundus kontrast, nagu mannu oleks parit kuskilt eriti pohjapolaarjoone lahedalt.
igastahes nyyd AU paikese all pruun jume tuleb kui mitte paevade siis lausa tundidega, varsti sama pruun.

ja siis meie reis algaski. Perthist valja jargmisel paeval. Pohiliselt oleme soitnud mooda rannajoont Perthist ylespoole, peesitanud nn tyrkiisiranniku randades ja kylastanud teedele jaavaid rahvusparke. oobinud v palju tahtede all magamiskottidega, sest telkimise keelumarke oleme oma teel ikka v palju nainud, mones kohas ei tohtinud isegi ood mooda saata autos magades. aa me siis parkimsime auto sinna kuhu tohtis ja magasime kuskil poosa all, teinekord aratas kyll varajane koerajalutaja yles, aga polnud hullu.

Rahvusparkidest teel.
Eriti kena oli Pinnaclese nimeline kollane liivakorb, kus liiva alt turritavad valja lubjakivisambad. Korberada oli koigest 3,5 km pikk, aga koik teised seda kylastavad turistid peale meie labisid selle autoga, et iga 5 m tagant peatuda ja seda pildistada. Meie aga nagime korbe yletavat emu ja saime palju rohkem elamusi jalakaijana.

Elamustest voiks veel yles lugeda Yanchepi rahvuspargi, kus hammastas meeletu infrastruktuur. sisse soites (asfaltit pidi muidugi) tulevad riburada margid et vahendage kiirust, siis tuleb valvuriputka, kus tuleb maksta sisenemistasu ja siis meeletu suur parkla. ja siis rahvuspargis kohvikud, suveniiripoed, rohked tuurid ja lausa hotell.
aga telkimine keelatud, va 1 koht kuskil rajal, mis jai rahvusparki tutvustava broshyyri kaardilt muidugi valja.
me siis magasime salaja lageda taeva all taas rahvuspargi suurel murualal, kus lippasid ringi rohked kangurud ja oosel hakkas toole kastmissysteem, mille all meie muidugi monusaid unenagusid juba nagema hakkasime. Sel ool sai teistki korda kolitud, kuna otsustas hakata veel tagatipuks vihma sadama, aga elamused mis sugused.
jargmine hommik kaisime siis yhel tasuta tuuril, mis tutvustas veevarude vahenemist antud alal, paraku osutusid mu kysimused giidile pahkliteks:) ja siis kui vihma kallas otsustasin (algul ainsa kylalisena) nautida aborigeenide poliselu tutvustavat tuuri katuse all, kus sain tuld pulkade abil teha jpm, ponev oli, see giid, poline aborigeen, minu kysimustele vastamisega muidugi hatta ei jaanud.

ja siis tahaks veel mainida meie nn metsikus looduses telkimise elamust SANDY CAPE recreation park-is. see oli siis nagu meie tavalised rmk telkimisalad. aga voimsad vesivetsud ventilatsiooniga ja rohked haagiselamutega looduselu nautijad, kes kohe kuidagi ei saa igapaevastest mugavustest loobuda ka metsas - generaatorid elektri tootmiseks myrisesid igal kambal varastest hommikutundidest hilisohtuni valja. kaasas olid neil telekad, sat-antennid, riietekuivatusrestid, ymber oma telkimisplatsi olid ehitatud aiad, paigutatud aialambid, pystitatud isiklik WC voi siis dushitelk. ei, nad ei olnud pysielanikud, max voi seal viibida 4 ood.
muidu oli tegu paradiisiga - rand, heledad liivaluited, lubjakivikaljud, rahu (va siis nn telkimisplatsil).

aga nyyd siis Dongara linnakeses mis vahiliste pealinn AU-s (lobster capital). Kihvt on siin. aga net nii yliaeglane et uusi pilte yles laadima praegu ei hakka.

tsauu!