Ring saab t8is

Tere taas kallid sobrad!

Pole siis kaugel aeg kui mu jalakesed taas kodumaa radu tundma hakkavad. Motlesin et voiks yhe sissekande siia veel postitada teiseltpoolt kaljukitse poorijoont.
Ja kui juhtute seda lugema, tuletaks taaskord meelde et blogimine on kahepoolne tegevus. Seega oleksin vaga huvitatud kui jataksid mulle siia kommentaari, kallis lugeja, konkreetse sissekande, kogu blogi kohta voi kas voi oma arvamuse Austraaliast (kas see on mu blogi lugedes muutunud) jne. Oleks vaga huvitav lugeda, ait8hh:) Siinkohal tanaksin veelkord Vullat tubli too eest.

Aga nyyd asja kallale.
Kohati mulle tundub nagu elaksin kaht elu korraga, kuna olen ara olnud juba piisavalt kaua. Reaalsem tundub Austraalia siin, kuid mu unenaod on ikkagi eestimaad tais. Nalja hakkab siis saama.
Eestlast pole ma ikka veel kohanud, viimati siis 2008 a detsembrikuul- tore v8liseestlane Marika, kellele oma viimasel t88p8eval Austraalia punases sydames, Glen Helenis, oma baaridaami karj88ri viimase 6lle valasin.
Lugu jargmine, vastavalt hiljutisele eksperthinnangule:) mu inglise keel pole viimaste kuudega paranenud, aga eesti keel on kohe kindlasti hullemaks lainud, et ega siis muud yle jaa, didjeridoo kaenlasse, kott selga, pass nappu ja lennukisse.
Aga veel on aega.... Kaks nadalat on aega.
Olen tagasi Uus Louna Walesi NEW SOUTH WALES osariigis, Sinimagedes Sydney laheduses, taas heal Heywoodil kylas.
Aga kuis ma siia sattusin.

SURF
N8dal vabatahtliku t88d Vikeraareranna surfipoes kulges edukalt. Monel paeval veetsin lainetes enamuse oma arkvel oldud hetkedest. Missiooniks mul ja Tierneyl oli siis liivasoodikuist surfitshikkideks saada. Transformatsioon oli vaevaline. Hunnik liiva sai ara soodud, peaasjalikult liiga madalal kaldasse murduvate lainete pesumasinas. Yks asi on saada laual pysti ja hoida tasakaalu ja lainega kaasa soita, mis on paris ruttu saavutatav. Teine on votta julgus kokku ja ujuda lainete murdumisjoonelt (oppida sulle pahe murduva hirmutava vee-kapuutsi alla sukelduma, et sest punktist edasi saada) valja teiste surfarite sekka paremaid laineid pyydma. Aga viimasel paeval see siis koik juhtus, kui saime kyydi neliveoga algajale taiuslikku surfiranda ja m6nuga seal siis koos delfiinidega paikeseloojanguni leebeid laineid pyydsime, kauguses pahistamas vaalaskala.

MALENY
Edasi viis me tee Malenysse. Tegu vaikese paigakesega Brisbaneist a 250 km LOODES, suunaga sisemaale. Haaletamine sinna oli vaga ponev. Nimelt saime yhe kyydi arimehega, kes poolel teel tagasi tookotta soita otsustas, kuna yks veoauto oli vaja punktist A punkti B transportida. Tierney sai siis veoauto juhtimisega katt proovida, kuni mina teises autos arimehe telefonikonedest markmeid yles kritseldasin ja SMS-e ta telefoni sisse trykkisin, kuna olin sattunud kontorisse neljal rattal. Lisaks sain veel 50 doltsi ja vaikese too-otsa, pisut talle netireklaami teha. Lahe! Yhel paeval saingi vaikese vaevaga selle info yles pandud ja tagasiside, arimehe telefon punane ja postkast ummistatud, hehh:), suht edukas siis.
Maleny - Tegu on yhiskooperatiivide (co-operatives) pealinnaga Austraalias. Kogukonnaliikmete vedada on mitmed okoloogilise suunaga 8rid nagu kohalik oko-toidupood, pank, kunstigalerii, kohvik-klubi jne. Eesmark et raha jaaks ringlema piirkonda. Nt okotoidupoes myyakse kohalike talunike kasvatatud juurvilju, poes tootavad vabatahtlikud, liikmed saavad soodustusi jne. Kohalik krediidipank annab laenu vaiketalunikule, kellele suur kommertspank ei annaks.
Igastahes toimus ajal kui meie sinna saabusime Maleny co-operatives festival. Tierney eesmark Malenys oli tegeleda wwoofimisega (willing workers in organic farms – tootamine majutuse ja toidu eest mahetalus). Mina tahtsin Tierney aga kenasti kohale saata ja samal paeval edasi Byron Bay suunas yksi haaletada. Aga iga minut, mis ma kauemaks Malenysse jain, nautisin ma seda yha rohkem. Siin on siis palju nn alternatiivseid voi rohelisi inimesi.Vaga lahked kohalikud. Kylastasin festivali yritusi. Kerge vestlusi alustada ja muudkui tutvustati mind yha uutele ja uutele inimestele. J8rgmisel p8eval peat8naval jalutades, ytlesin pidevalt TERE TERE …., kuna tundsin juba niipalju kohalikke. Raske oli lahkuda.

UUS LOUNA WALES
Yamba. Minu surfitreener soovitas mul teel lounasse kindlasti sisse poigata Yamba nimelisse kalurilinnakesse, kus tema sober sealses surfiklubis tootama pidi. Hiljem selgus et ta sober ara kolinud, aga otsustasin ikka Yamba surfi katsuma minna. Siin siis monusad lained, kihvt magevee bassein kalju all veepiiril, Austraalia parima vaatega merele pubi, olema pidid. Ja leidsingi nad yles.
H88letasin sinna salati-rekkaga, saades hulgaliselt infot mootorratturite kokkutulekute kohta USA-s.
Yamba, unine kalurikyla, mida mu treener maletas, oli aastatega turistlikuks linnakeseks kasvanud, ptyi... Aga kihvtid rannad ju jaanud. Nimelt on siin viis erinevat surfiranda, mille vahel, vastavalt ilmaoludele valida, super. Laenutasin surfilaua 24. tunniks sama raha eest, mis mult telgipystitamise eest karavanpargis sisse kasseeritud oleks ja magasin surfilaud pea all rannas tahtede all. Oli vaga-vaga maagiline. Uue surfilauaga lainetel harjumine vottis kovasti aega, sest oli see laud tunduvalt lyhem.
Edasi suundusin matkale Yuraygiri Rahvusparki. Esimene mitmepaevane paljajalu matk. Super. Kuna teisi matkajaid seal polnud, va yksikud paevaretkelised, tundus nagu oleksin omaette yksikul saarel, kogu see rannikuparadiis oli minu paralt. Vaga vaga kaunis tahistaevas, ponev randauhutud mereelustik, kotkad tiirutamas, kaljurand, liivarand, koopad, luitetaimestik, vallabid ja kangurud. M6nikord v6idki vaid 8elda, ahh elu on lihtsalt nii ilus!!
Yhel hommikul jalutasin siis rahvuspargist valja. Hakkasin kruusateel haaletama, 650 km Sydneysse ja veel samal ohtul joudsin Sinimagedesse. Viis kyyti, tasuta louna- ja ohtusook.

HAALETAMINE
Olen nyyd koik need maanteeloigud oma teel h88lega r8nnanud, va Laane-Austraalia, kus julgus selleks veel puudus. Minu h88letamise p8evad siin mandril on nyyd l8bi. Kokkuv6tvalt v6in 8elda, et see on uksumatult huvitav edasiliikumise viis, kohata koiki neid kohalikke karaktereid, koik need lood, mis neil raakida. Super! Aga olen olnud vaga ettevaatlik kah, see on suur maa ja vahemaadest ei saa enne aimu kui neid kogenud oled, moistlikkus ja ettevaatlikus, kes iganes sa samaviisi Austraalias randama hakkad, olgu Sinu kaaslased.

TELKIMINE
Ja mu kallis telk mis ma Katherine linnakesest pohjaterritooriumil oma esimesel haaletamise retkel soetasin, on teinud uskumatult hea too. Enamuse oodest olen kohe kindlasti oma kallis seljakotti mahutatavas kodus veetnud. Nyyd on mu sober aastane ja selle ajaga pole ta mind kunagi alt vedanud. Ainult yks fiiberlatt on voitluses tuulega haavata saanud, paar nadalat tagasi kaotasin oma telgitikud ja rott naris porandasse vaikese augu. Viimasega meenub yks naljakas lugu, telgime Tierneyga avalikus pargis (kus telkimine lubatud pole) Airlie Beach turistilinnakus Queenslandi osariigi pohjaosas, kus hommikul arkan roheliste sipelgate peale, kes seda uut auku kasutades kylla marsivad, lisaks oli kogu telk valjastpoolt sona otseses mottes sipelgatega kaetud. Samal hommikul telki kokku pakkides, parast edukat sipelgate eemaldamist kohtan esmakordselt (kuna esmakordselt telki vaga varjata ka ei viitsinud eelmisel ool seda pystitades, keset parki:) oma pika wildcamping – telkimine mitteametlikes kohtades, ajaloos, korravalvurit LOCAL LAW, kes ytleb et siin telkida ei tohi.
Jep, on uskumatult monus randamine olnud. Ja eriti monus et olen endale selleks aega andnud ja yritanud mitte midagi ette planeerida, nii ponevaimad seigad juhtuvadki. Kui omad seda kallimat vara, aega, ei olegi suurt midagi rohkem vaja randamiseks. Ja kogeda seda kohalikku-kohalikku, hoiduda turistlikust jamast – tunnen et olen Austraaliast nyyd pisut aimu saanud, kuid olgem ausad tegu ikkagi terve mandriga ja kogenud olen vaid murdosa.

Ja yks hoiatus kah, kui juhtute oma didjeridood postiga koju saatma, (voi midaiganes koju saatma) peetakse see tollis kinni ja kysitakse absurdseid makse ja yllatus yllatus kui arvad et oled kogu kullerteenuse eest juba maksnud, ja siis kauba vaartusele pannakse see kullerteenuse vaartus veel juurde, et saaks veel korgemat maksu kysida. ptyi.

aga muidu koik positiivne, ehk saab veel pisut sisemaale ka siin mandril randama, et toelise Austraaliaga ausalt nagemiseni jatta! On olnud uskumatult tore aeg! Ja otse loomulikult oli oige otsus siia teist korda tulla, nii nii palju oli veel avastada.

Kohtume 9. oktoobri 6htal Tartus

Reet, Katoomba

Coconut chronicles

Yritan nyyd pikemalt kirjutada mis vahepeal toimunud on, suureparane voimalus emakeelt kasutada. Tuleb kodumaa tarbeks harjutada. Viis nadalat veel jaanud kuklapooluse radu kaia.

Vaga hea on todeda, et nn kuningannamaa, Queenslandi osariigi, kirderanniku piirkond on yks mu lemmikpaikadest Austraalias. Teised lemmikud siis
Ningaloo korallrahu Laane-Austraalias;
Austraalia punane syda Alice Springsi laheduses (West McDonnel ranges);
Tasmaania laaneosa (eriti Southwest rahvuspark ja Never Never rada Mount Jerusalem-i rahvuspargis);
Sinimaed Sydney laheduses;
nn rainbow region (koik mis valjaspool Byron Bay-d).

Troopiline elustik
Vaga vaga mitmekesised vihmametsad ses AU kirdenukas, maeahelikud ja korallrahu ookeanis. Viimase paari nadalaga sain vihmametsadele lisaks ka aimu siinsest rannikust ja ookeanist.On minust siis suur roomajate ja konnade huviline saanud, uskumatu mitmekesisus ses vallas siin.
Uudistasin mangroove, yritasin eemale hoida krokodillidest, kes jogedes-ojades-estuaarides elavad. Nimelt on troopilises Queenslandis palju neid hambulisi elukaid ringi sulistamas. Puukooli lahedal kus tootasin, kaisin yhe oma tookaaslasega krokodilliretkedel, paigas kus elab yle 5m ja yhe tonni kaaluv elukas. Minul onnestus naha vaid selle eluka lohistusjalgi kaldaliival ja fotot, aga ei siukse tegelasega suurt silmast silma kohtuda nagunii ei tahaks jah. Rynnak pidi nii kiire olema, et kui seoke elukas sind veest ryndab, pealtvaataja kaldal ei pane midagi tahele, kuulda vaid lougade laksatus, mis kui aike kargatama pidi.Seega, kuigi kiusatus oli suur, Cape Tribulation-i nimelises rahvuspargis krokodillidega asustatud oja laheduses (aupaklikus kauguses) telkides taskulambiga oositi uudistamas ei kainud.

Onnestus naha ka moningaid madusid. Ytlemata onnelik olin kui kohtasin yhel oma ohtusel pealambi retkel dzunglist valja roomanud imeilusat pyytonit, kel kindakirjad seljal. Pyytonid ongi mu lemmikud, kuna nad pole myrgised. Aga voivad vaga vaga suureks kasvada ses Austraalia osas. Ytlemata hea oli, et mu pooleldi aborigeeniverd boss puukoolist teadis palju loodusest ja eriti roomajatest raakida. Nimelt pidid reiejamedused elukad siinkandis samuti ringi roomama.

Vaga vaga mitmekesine on muidugika siinne linnuelustik. Utlemata kahju et ei kanna kaasas binoklit ja linnumaarajat ja et fotoaparaat kaugvotteid ei tee. Aga niikaugele kui silm vottis, linnuvaatlustega tegelesin. Kihvt kui peldikuaknast vaatab sisse erkkollase kohuga varviline suline, nimega sunbird.Tegin spetsiaalse retke et kohata siinset yht suurimat sulelist- kaasuari. Tegu poneva liigiga, tibu kasvatab yles isalind. Vihmametsas vois koige sagedamini naha kalkuni-kana vahepealset naljakat haalt tegevat toimekat kanalist nimega orange footed scrubfowl jne jne jne.

Ametsyst pyyton

kaasuarid

Inimesed
Parast puukoolist lahkumist sain Cairnsis kokku oma hea inglise sobranna Tierneyga, kellega olemegi viimase aja koos rannanud, aeg-ajalt taas lahku minnes ja omi asju ajades (Tierney sukeldumas eri paikades korallrahul, mina oma kursusel voi monel muul missioonil) ja siis jalle kokku saades et koos edasi pohja voi louna poole liikuda. Vaga hea oli taas kohata, kedagi, keda tunnen (suhteliselt:) ammu. Juba a kolm kuud siin Queenslandis ja yhtegi vana tuttavat nainud pole. Vaga vahva oli ka juhuslikult whitsundays kohata oma vana head tuttavat tasmaania suurelt retkelt, belgia seljakotirandurit dieterit. Koos sai maha peetud vagev sushi-keeramise pidu tema sopradega. Aga muidugi uued sobrad kah. Ja kui palju juhuslikke toredaid kohtumisi.

Kuigi olin veendunud et enam ei haaleta, vaid lendan otse need 1700 km Brisbane-i tagasi, taas teel poidlakyydiga, aga seekord koos Tierneyga.
Inimesed siin muidu sobralikud, eriti vaikestes kohtades. Oleme kohanud kamaluga vaga haid inimesi oma haaletamisretkedel, kes viskab meid algse 8 km asemel 300 km edasi, kes tahab kaasa anda leiba, raha jne;), aga mis koige tahtsam, tegu on olnud ponevate sydamlike ja hea huumoriga inimestega. Ja vaga lihtne on see haalega liikumine siin, tavaliselt ei tule veerand tundigi poialt vibutada et kyyti saada. Korral kui nt yksi Cairnsist Etty Baysse haaletasin, et kaasuari naha, vottis mind peale veoautojuht uus-meremaalt sonadega, et ta tavaliselt haaletajaid peale ei vota, aga tahaks tana raakida, kuid mitte meesterahvaga, kuna nemad tahavad vaid autodest raakida.

Kookospahkli-hoolikud Coconut chronicles
Ytlemata monus tegelikult elada troopikas, maitsvad puuviljad lausa kukuvad suhu. Puukoolis elades, valmistasin jogurtit, lastest keefiiriseenega piima hapuks minna, lisades mett, asjanopitud ja tykeldatud papaiat, passionfruit vilju, banaane. Cape Tribulationi rahvuspargis nt Tierneyga telkides avasime rannas kookospahkleid, tagudes neid vaheldumisi kiviga, nysides neid katvat kiurohket ujuvust lisavat koort noaga. Ei saa olla midagi paremat kui piisavalt tousuvees ligunenud pool tundi avatud kookospahkli piim ja kreemjas maitsev viljaliha. Kookospahkli viljaliha hommikuses kookospiimaga keedetud pudrus.Kookospahkel keskpaevase paikse eest rannani ulatuvate vihmametsapuude alla varjudes lounaks.

Elu on kui helesinine unistus, mis maitseb kui varske kreemjas kookospahkel, Cape Tribulation aug 2009

Tierney

Sukelduma oppisin magneetilisel saarel MAGNETIC ISLAND.
Korallrahule sain kah. Ja vee-alune maailm pole siinpool kontinenti kohe vorreldavgi selle ilusa korallrahuga Laane-Austraalias, aga vaga huvitav oli midagi uut juurde oppida ikkagi ja eriti teha seda inglise keelses keskkonnas.. Liikusin siis marjast troopikast tiba tagasi louna poole, Townsville-i lahedale saarele.
Saar, kus kasvavad okaspuud ja silma jaavad hiigelsuured kivimyrakad, puuharude vahel kohutavad unised koaalad, olin oma teekonnaga joudnud kuiva troopikasse, magneetilisele saarele.

Sukeldumiskursus kestis 4 paeva ja ookeani sukelduma sain selle jooksul kuus korda. Kuna sukeldumisvarustus on vaga raske, nimetasin selle vee all seljakotiga randamiseks. Vee all motlesin ka, kas poleks tore kui seljakotiga randamine kuival maal ka olgu langu ei veaks.Nautisin seal "kaaluta olekut" vaga-vaga. Instruktorid olid vaga toredad ja atmosfaar monus. Klassiruum vabas ohus. Sukeldumiskoolis kus oma kursuse tegin oli ka palju seljakotiranduritest edasijoudnud opilasi, kes oma esmase kursuse siin tegid ja enam sellelt saarelt lahkuda taha - opivad sukeldumisinstruktoriks jne.Pakkus endalegi tiba kiusatust jargmist edasijoudnute kursust teha, kuna selle raames oleks saanud maailma parimaks sukeldumispaigaks peetavasse (Yongala laevavrakk) kohta, aga jaagu see siis moneks teiseks korraks, tuleb finantse targasti jaotada.

Surf
Nyyd oleme oma teekonnaga joudnud Brisbaneist vaid a 300 km kaugusele. Vikerkaareranda - Rainbow beach. Tootame majutuse, hommikusoogi ja varustuse laenamise eest kohalikus surfipoes. Vaga loogastav paar tundi paevas telefonikonedele vastata ja surfilaudu valja laenutada, easy.Tana osalesin surfitunnis, sain pysti ja soitsin lainel tiba kah, super!Edasi siis vota laud ja harjuta ise, juhhuu!!!

New mission - from sandeaters to surf chicks with a week : uus missioon- nadalaga liivasoodikust surfitshikkideks

Tourist sh...t
Monus paik kah, pole veel vaga maju, poode ja hotelle tais ehitatud, kuid kahjuks liigub seegi paigake nn "progressi" suunas, muutudes turistlikuks, mina nimetan koike mis vaga turistlik siin mandril "tourist shit" ja uskuge, Queensland on seda paksult tais ja koik turisti raha peale valjas. Sama raha mis tuleb nt valja kaia, et siin saarele soita, kuluks et kuskile hawaile, vanuatule voi uus meremaale lennata. Aga ju nad saavad siis seda endale lubada, sest turistide voog ei lope ja karavan liigub edasi.
Mina liigun aga peagi tagasi New South Walesi osariiki.
Kohtumiseni sobrad!

:):):):):):):):):):):):):):):):):):):):):)
Reet Vikerkaareranna surfipoest

Rannak troopikas jatkub, kuid teel tagasi louna poole

Elu on kui
helesinine unistus, mis maitseb kui varske kreemjas kookospahkel -

sellele teadmisele joudsin koige pohjapoolsemas punktis oma kuningannamaa rannakul, Cape Tribulationi nimelises rahvuspargis, selja taga vihmamets, vaadates helesinisesse ookeani, nautides 8sja (kiviaegse tehnikaga) avatud elu koige maitsvamat kookospahklit.

Millega siis vahepeal tegelenud olen. Esiteks mainin ara, et just moni minut tagasi broneerisin siis lopuks ometi lennupileti kodumaale ara, et peaks mind siis tartus! (just! lendan otse tartusse) nagema yhel ilusal oktoobrikuisel paeval, juhhuu!

Jatkuvalt olen avastanud troopilisi vihmametsi. Olen siis nyyd alustades tasmaaniast - kogu idaranniku rannak, nainud niipalju eri tyypi vihmametsi, et voin end varsti eksperdiks pidada:)
Yleeile lopetasin aga sukeldumiskursuse saarel nimega Magnetic Island.

Ja loodetavasti saab oige pea uuele saarele, nimelt viibin hetkel kohakeses, whitsundays, ehk saab varsti saarele snorgeldama, eks paistab.
aga ei randa ma mitte hetkel yksi, nimelt on minuga taaskord liitunud hea inglise seljakotirandur Tierney. Koos haaletame Brisbane-i poole aeglaselt tagasi ja ma sealt omapead sydneysse, kust ykspaev koju lendan.

aga see siis lyhike kokkuvote, eks kirjutan jargmine kord pikemalt

reet, Airlie Beach, Whitsundays

Maantee on mu kodu

Ahhoi!Tervisi Suurelt Vallrahult!!!!

Taaskord suured vabandused, et pole ammu siia midagi kirjutanud.

Et olen elus, terve ja minuga koik korras. Mollab siin muuseas seagripp (swineflue), aga mina soon kovasti kyyslauku ja peletan pahad batsillid minema.

Viimased paar kuud olen veetnud Austraalia kirdeosas, kuningannamaal - Queenslandi osariigis.
Kuu aega haaletasin selle osariigi lounaosast pohjaossa, Queenslandi pealinna - Brisbane-i ja Cairnsi linna (mille lahedal oma viimased nadalad veetnud olen) lahutab yle 1700 km-i, haaletamine pohja vottis aega 7 paeva. Jaanipaeval telkisin tahistaeva all raudtee korval rohus ja eestlast pole kohanud nyyd juba 8 kuud. Seega vabandan ette koikvoimalike naljakate valjendite ja vigade eest. Ilmselt saate kovasti mu aktsendi jne yle naerda kui lopuks kodumaale naasen.

Kodumaale naasen, arge murestege.
Selle lubatud naasmisega laks siis jah natuke nihu, sorry. Syda ikka vaga tilkus verd et folgist ja madonna kontserdidt ilma jain. aga jargmine folk didjeridoo seal kajama peab.

Kovasti tgemist vahepeal.
Nimelt parast Mullambimbyst lahkumist otsisin kovasti-kovasti tood siin kuningannamaal. Olin valmis parast viimast tootamise kuud otsekohe kodumaale naasma. Laane-austraalias, pohjaterritooriumil ja tasmaanias on mul too leidmine ikka vaga libedalt kulgenud, kui tagasi moelda.
Saatsin umbes 250 e-kirja teele ja tegin a 200 telefonikonet. Tulem, vaid kaks kohta pakkusid mulle tood majutuse ja toidu eest, aa mul oli raha ka vaja. Abistajaid ja nouandjaid kohtasin ka oma teekonnal palju, aga rasked ajad siis, isegi kohalikud noored tooleidmisega hadas.

Nimelt moni aeg tagasi mollanud troopilised tormid, yleujutused ja kuuldavasti ka kylm?? talv oli pollumajandussektoris hooaega kovasti edasi lykanud ja siingi toimuva majanduslanguse tottu olid teenindussektoris ka rasked ajad.

Kuhugi ma siis vaga kauaks om too-otsimisel-teekonnal peatuma ei jaanud, et nadalate parast algavat saagikoristushooaega ootama jaada, on the mission- oma retkel yha pohja poole, 1700 km labi banaaniistanduste ja suhkruroovaljade peamiselt (niisugune siis kuningannamaa ranniku keskosa valja naeb, tasane maa, punane tolm ja loputud istandused),haaletades. Igalpool oeldi et hooaaeg algab 2-4 nadala parast, kuigi kaks nadalat tagasi neisse kohtadesse ette helistades kuulsin ma samuti et hooaeg algab 2 nadala parast. Vaga tyytu. Mida lahemale ma aga Cairnsile joudsin, seda ilusamaks loodus laks, suhkruroovaljad ja banaaniistandused muutusid aina vaiksemaks, kuna maastikupilti ilmusid ka maeahelikud ja neil kasvavad vihmametsad - seal mae otsas nad ju suhkruroogu kasvatada ei saa. Et siis ilusad vihmametsad ja maeahelikud, kuldselt sadeleva riivaga rannad ja kaugemal ookeanil yks looduse maailmaimedest (kohati vaga rikutud) korallriff Suur Vallrahu.

Otsustasin siis aga vihmametsi nautida ja mitte liiga palju muretseda, kuna kuu aega tihedat too-otsimist mursetsemist nagunii tulemit ei olnud toonud. Loodus on siin hasti hasti mitmekesine ja olen ytlemata onnelik et oma ammuseid troopilise vihmametsa unistusi teostan. See on uskumatu, milline mitmekesisus on taimestikus yhel ruutmeetril puu- ja poosarindes. Suured kirjud liblikad ja v8rvikad linnud. Veerand tunni jooksul naed dzunglist valja lendamas nt kuut taiesti erinevat tyypi varvikat sulelist, keda elus varem nainud pole. Isegi karbsed on kuldsete tagumikudega ja naiteks hyppavad rohus ruutmeetril ringi viiest eri liigist rohutirtsud. Jube lahe. Ja kui palju erinevaid konni ja madusid, juhhuu. Hunnik fotosid kah, laen yks paev ylesse.

Yks paev Queenslandi korgeima mae otsast haruldast sisalikku otsimast naastes (mt Bartle Frere),haaletama asudes, vottis mind aga peale noormees palmiistandusest, kellele kurtsin et mul on korini haaletamisest ja tahan lihtsalt ara siit, koju minna ja et keegi mulle seal kodus pannkooke kypsetaks. Juba jargmisel paeval sain tanu temale too palmide puukoolis ja banaaniistanduses.Seal olen siis viimased viis nadalat kovasti tootanud.Kaastooliste kohta voisin korduvalt oelda, et matsid jaavad matsideks, aga boss oli vaga hea, maksis mulle tubli too eest sama tunnipalka kui peatoolisele (kes kohe kindlasti sama tubli tood ei teinud).
Asus see istandus siis suure maantee ja vihmametsa vahel. Maantee on olnud mu kodu viimased kuud (peamaantee A1 alates Sydneyst) ja nyyd siis taas teel, teel veel pohjapoolsematesse vihmametsadesse ja siis saarele elama-snorgeldama suurel vallrahul. Yha palavamaks kisub, sest talv siin troopikas hakkab loppema.

Huuh, see on siis kyll vaga lyhike kokkuvote olnust, yleelamised on olnud suured. Aga nyyd ma puhkan ja pohjapoolkera sygisel tahan ma kodumaale naasta, sest igatsen teid vaga vaga, oma inimesi.

Reet, Port Douglas-Daintree

Tervisi Woodfordist

Tervised teile mu kallid s6brad ilusal suvisel maarjamaal!


K6igepealt vabandused, et pole kaua siia enam midagi kribanud. Kyll olen pidevalt r8nnus olnud, v6i siis pole tasuta netti kusagilt v6tta olnud, aga vabandused vabandusteks.

Ja peaksin siia ikka sagedamini sissekandeid tegema, sest uskuge v6i mitte yha raskemaks l8heb end eesti keeles v8ljendada, kuna pole a kuus kuud eesti keelt kellegagi silmast silma r88kida olnud. Viimane kord r88kisin sedapsi oma viimasel t88p8eval Austraalia punases sydames, Glen Helenis. Nyyd siis juba m6tlen kah inglise keeles enamasti. Aga juba blogi t8iendamine paneb taas aju eesti keeles toole, juhhuu!!

Aga mis ma siis vahepeal teinud olen.
Sinimaed juba rohkem kui kuu aega tagasi selja taha jaetud. Paris jahedaks kiskus seal. Plaaniga jaheda udu eest p8ikest otsima minna liitus ka mu hea s6ber sinimagedest, Heywood ja nii me koos subtroopiliste vihmametsade ekspeditsioonile l8ksimegi. Langes mulle siis osaks igati vahva v6imalus kohaliku bioloogiga p6hjalikult vihmametsade floorat ja faunat tundma 6ppida. Juhhuu! Pean t6dema, et juba aastaid on minu suureks unistuseks olnud vihmametsas viibida. Ja nyyd sai siis kohati p8evi vihmametsas elatud.
Palju retki p8eva- v6i taskulambivalguses taimi, kukkurloomi ja roomajaid-kahepaikseid otsima minnes. Olen nyyd professionaalne sisalikupyydja. Ja k6ik need v88ntaimed-epifyydid, mis vihamametsas elutsevad. V8ga v8ga p6nev.

Lisaks looduse nautimisele kohtasin nii palju uusi toredaid inimesi Heywoodi tutvusringkonnast, kes juba aastaid tagasi jaheda kliimaga sinimagedest paikselisemasse New South Wales-i osariigi kirdenurka p6genenud on. Nimetatakse seda siis Byron Bay piirkonnaks, aga ka nimega "rainbow region", kuna suurem osa austraalia hipidest seal resideerub. Igati v8rvikaid tyype kohtasin siis seal.
Ses piirkonnas, Mullambimby kylas, elab ka mu hea austraalia s6ber Sarah, Glen Helenis t88tamise p8evilt, yks eesm8rke oli kylastada ka Sarah hobuseid ja kodutalu.

Teekond sinna kulges plaanitust palju pikemaks. Lisandusid vihmased p8evad, yleujutused ja tulvavete kyysi j88mine. Kunagi tulvavete k8tte me tegelikult ei j88nud, sai nende eest koguaeg p6genetud (nt 2 tundi enne peatanava vee alla jaamist). Ja nii veetsimegi hea mitu paeva nt Heywoodi hea s6bra Chrisi juures yleujutuste pakus. Torm oli paris kova, siukest tuult pole elus varem nainud, tegu oli siis esimese astme orkaaniga vist. Eriti huvitav oli parast selle vaibumist minna randa, kus tavaliselt maksimum a 300 m kauguselt randa murduvad surfilained tulid vahemalt kolm korda kaugemalt ja rand oli kaetud paksu vahuga, k6ik oli pimestavalt valge p8ikese k8es. Ponevaid elukaid randa uhutud.

Torm m88das liikusime aeglaselt uude osariiki, vaike poige Queenslandi (nyyd siis viimane osariik Austraalias kah ara nahtud ja kui saab voib varsti selle reisi suhtes otsi kokku tombama hakata). Siis vanasse heasse New South Walesi tagasi ja uusi vihmametsi avastama, kuni Heywood sinimagedesse tagasi laks ja mina Mullambimy nimelisse linnakesse Sarah kodutalu hoidma j8in. Kedagi kodus seal hetkel polnud ja loomad 8ra s88ta tuli. Varsti tuli talu perenaine st Sarah ema April ka tagasi ja koos sai ette v6etud kihvte retki hobustega randa, mangroovidesse, vihmametsa. Ratsutamise asemel pohiliselt jalutasime ja jooksime hobustega, mis on tegelikult palju ponevam. Maagiline on jooksva hobuse korval kaasa joosta.

New South Walesi osariigi seiklus l6ppes mulle seekord Mt Warningu nimelise mae otsa ronimisega. Mt Warning on esimene paik austraalia mandril kuhu hommikupaike langeb. Ronisin ma siis selle mae otsa nii paikesetousu kui loojangut imetlema. Teekond tippu 4 kilomeetrit ja sai nii laskumise kui tippuronimise osa pilkases pimeduses harrastatud. Tahistaevas pea kohal, tahistaevas maa peal- nimelt elutsevad vihmametsas ka hiilgavad ussikesed, maagiline vaatepilt.

aga ei viitsigi siin pikalt jutustada, moned pildid illustreerimiseks.

Aa, et kus ma praegu olen, teel suurele koraalriffile, Queenslandi ranniku pohjaossa. Eks paistab kui kaua see aega v6tab!

Ahhoi!

;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;

Vihmametsi avastamas

Bandy-bandy snake

Selle puu (taastunud 2 polvkonda iidsetest kannuvosudest) labimoot on 9 m ja vanus a 2000 a.

Seoke prussakas ilmutab end sel puul oositi

JA seoke amblik

ja seoke tigu

Vihmametsa skorpion

Oitsevad alokaasiad

Ja oised helendavad ussikesed. Leia pildilt parlikeed meenutavad kleepuvad niidikesed ja ussike roomamams nende vahel

Ja kujuta ette, et see ussike sarab oositi ja neid on palju palju

Yks paljudest paljudest epifyytidest vihmametsas, sonajalg birds nest fern

rannas

Heywood

Carpet python, NB yle 2 m pikk

Pedikyyr

Uba idanemas imeilusas rannikuliival kasvavas vihmametsas

Suur k8rnkonn, Cane Toad - invasiivne v66rliik Austraalias, kes paljuneb kohutava kiirusega ja kohalikku elustikku ohustab (myrgine)

Austraalia, eriti Queenslandi osariik, on igasuguste hoiatussiltide maa. Kuna paljud inimesed on loodusest nii v66randunud, tuleb neid hoiatada, et erinevalt asfaldist v6ib metsarajal ebatasasusi esineda ja kaljult voib alla kukkuda jne, tippude tipuks oli silts, mis hoiatas hoiatussiltide esinemise eest kaitsealal

Naide Queenslandi tyypilisest majast, jalgadel, et mitte tulvavete jalgu jaada. Tegu mu hea s6bra Thoruni (Lemonthyme paevilt) majaga.
;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;

Mullambimby ja pilte Sarah kodutalust

Mt Warningu vari langemas paikeseloojangus maastikule

April

Veel nunnusid loomakesi Sarah kodutalust

Rannarajoon nimega GOLD COAST (enne Brisbane-i). Hirmus paik, kunagised rannakylakesed on a 10 aastaga arenenud hirmsateks pilvelohkujatega linnakesteks. See kulgeb a 70 km ulatuses Brisbane-ni ja jatkub parast sarnase ehitusega rannarajooniga jargmised a 100 km (Sunshine Coast) - tegu et seokesest paigast end valja haaletada

Nyydseks olen sealt valja saanud

Puhvaika voi teekond pohja poole

Tervised kallid s6brad. Yks soovitus kah, kui juhtute manniriisikate aegu, kuklapooluse sygistalvel Sinimagede Rahvusparki kylastama, mis asub Sydney lahedal, (New South Wales) Uus Louna Walesi osariigis, jatke rannariided koju ja votke parem puhvaika kaasa.

Seenesupp, manniriisikad. Matkamas - 6 foot track.

Natuke siis ylevaadet millega vehepeal tegelenud olen, kuna iial ei voi teada, kas jargnevatel paevadel tasuta netti votta on.

Olen siis Tasmaania selja taha jatnud ja tagasi suurel mandril, kohe pika sammuga kodumaale lahemale astunud:)

Nimelt olin Tasmaanias oma toreda sobra Renee pool ounakoogiga kodust olmet nautimas, kui sain SMS-i oma vahvalt inglise sobrannalt Tierneylt, et tema juba Melbournes ja muuseas plaanib mone paeva parast hipi festivalile minna. Sonad hipi ja festival tundusid mulle aga vaga ahvatlevad ja otsustasin, et olen piisavalt nyydseks Tasmaaniat nainud ja oleks tore igasugu ponevaid hipisid kohata ja head muusikat nautida.

Praamiga Melbourne-i.

Ja imeilusa linnapanoraami peegeldusega ookeanipeeglis ja kuusirbiga Melbourne-i ma saabusin. Tierney kenasti sadamas vastas ja telkisime sel oosel siis tema soprade tagaaias.

Jargmine paev poidlakyydiga hipifestivalile, jeee.

Festival ise toimub kaks korda aastas (lihavotted ja joulud) suht "in the middle of nowhere" paigas a 350 km Melbourne-st pohja pool ja vottis alles aega see yles leida korvalteid soites. Aga mis koige parem, kyydi saime sinna valja yhe teise festivalile suundujaga. Milline joppamine

Tegu oli igati poneva yritusega, nimega ConFest http://www.dte.org.au/ Marksonadeks spontaansus, alternetiivsed ja end igati vabalt tundvad inimesed, vabaohu tootoad. Koige lahedam oli aga 24 tundi paevas toimuvad spontaansed trummikontserdid ja 24 h saun (higitelk). Super, kohe kui teada sain, et festivali alal on saun, enamuse ajast ma seal veetsin ja suurt tootubadesse ei joudnudki. Ja sai alles õhtuti tantsida, eriti kihvtid lokke aares toimuvad trummikontserdid, juhhuu. Ja hordide viisi ponevaid sobralikke hipilikke (kunsti)inimesi. Tootubades sai aga oppida igasugu ponevaid asju, nt joogat, mediteerimist (kuhu ma kunagi ei joudnud, kuna toimusid liiga varahommikul, noh tegelikult enne kl 12-st:); vitspunumine; latiinotants; massaaz jne. Koige ponevam oli aga sponaatnne tegevus nimega mudtribe (mudahoim), kus sai siis end mudasse mitu korda kastetud, see ara kuivatatud, tolmu, prahi ja kehamaalingutega end kaetud ja mitu tundi primitiivsete inimeste kombel mooda festivaliala ringi joostud (ja "normaalseid" inimesi tylitatud) ja ainult oma hoimukeeles raagitud. Veetsin sel festivalil 5 toredat paeva. Hulgaliselt kontakte kelle juuerst Sydneys voi laheduse peavarju saada.

Igastahes motlesin, et kuna ma Austraalia selja taha jattes seokest yritust enam nautida ei saa, peaks isegi midagi taolist aga tiba teistmoodi kodumaal korraldama. Tiba vahem alternatiivse siiski, ja veelgi rohkem 8ko-efekti lisades, miks mitte. Oleks jube ponev.

Parast seda ilusat festivali haaletasin siis edasi Sydney poole, Tierney suundus oma esimesele yksihaaletamise retkele Canberrasse. Valisin korvalisema kiirtee, kus peaasjalikult vaid rekkad soidavad. Yhe kyydi sain siis toidurekkaga ja teise maisitolvikuid vedava veoautoga, oli vaga ponev ja sain tasuta maisitolvikuid kaasa.

Ja siis Sinimagede Rahvuspargi nn pealinna, Katoombasse. Tegu on kohutavalt turistliku rahvuspargiga, holmab ka kiirtee aarde jaavaid linnakesi. Ega ma ei teadnudki et Katoomba Sinimagede RPi pealinn on, oma turistiraamatu LONELY PLANETi andsin kah Tierneyle, kuna seda ammu ei kasuta. Lihtsalt vaatasin kaardilt et siin vaatamisvaarsus nimega THREE SISTERS. Tundus tiba tuttav ja ylla ylla, kui kohale saabudes nagin, et tegu ylikuulsa kaljumoodustisega, millest koolitirtsupolves pikalt oma Austraalia uurimuses pajatasin.

Kolm õde, Sinimagede RP

Asub siis kohe Katoomba servas ja a 15 min jalutuskaik kesklinnast. Vaateplatvorm on aga kohutavalt paksult turiste tais. Nt tundsin kuis mu korvad lausa puhkavad ja mu ymber rahu on, kui sealt (kohati kaherajalise liiklusega) nn matkarajalt tagasi kesklinna kondisin.

Kuna tahtsin siinkandis kylastada kah oma uut rastapatsidega sopra festivalilt, mr Heywood-i, otsustasin kauemaks Sinimagedesse jaada. Kuna mu Louna Aafrika juurtega bioloogist sober veel festivalilt tagasi joudnud polnud, otsustasin yhe matka vahepeal ette votta. Infopunktist soovitati mulle pikemaks matkaks ette votta rada nimega six foot track, mille labimiseks pidi 3 paeva kuluma.

OK, samal ohtul suundusin pimeduse saabumisega matkaraja algusesse oobima. Onnestus osa pagasist, st mittematkariided akulaadijad ja didgeridoo (mu pagas pohiliselt matkavarustusest koosnebki), yhte seljakotirandurite kylalistemajja hoiule jatta, lubadusega et tagasitulles seal oo veedan.

6 foot track

Mulle meenutas see Tartu rattamaratoni rada. Suht laiad kruusased teed - 6 foot tahendabki et omal ajal pidi kaks hobuvankrit korvuti mahtuma, labi kylade. Aga polnud ta nii superkerge midagi, sest kohati tuli kilomeetreid ylesmage vantsida, tunnen end nyyd kui sherpa-woman.

Koige ponevam oli raja esimene komandik. Laheda joe aares veetsin suva kohas oma lounapausi ja siis motlesin et miks mitte siia jaadagi. Lounapausist sai ohtusook ning monus soe oo tahistaeva all. Oma pesa kasuariiniokastest punusin siis joe keskele kaljulahmaka peale, kivi oli soe ja seoke vooderdus hoidis selle soojana kogu oo otsa. telgi voltisin pooleks ja magasin selle peal. Monus joevulin ymberringi. Vaike loke, maitsev ohtusook, jep teinekord tunned, et ei olegi mitte midagi rohkem vaja, oled lihtsalt onnelik, et oled kus oled.

Ammuigatsetud matkaelamus - oobimine kivi peal. Viimane soe oo, ei pidanud isegi telki pystitama.

Peace!

Ja alles jargmisel hommikul jalutasin nn ametlikule telkimisalale, kus inimesed olid autodega (paraku saab sinna korvalteid pidi ligi) ja peekonit ja mune hommikusoogiks pakkusid. Ja siis aga vastumage edasi. Onneks vastutulevad matkalised innustasid mind aga vantsima, kuna rohkem kui 20 km kaugusel pidavat manniriisikaid leiduma (manniistanduste all).

Sain imehea saagi, pakkusin oma seenehautist teistele matkalistelegi ja jargmisel hommikul joudsingi raja loppu, Jenolan-i nimeliste koobasteni, mis oli superturistlik - turistikyla, kus olid kylalistemajad, kohvikud, bussijaam ja tuuride keskus, kust valjuhaaldist uute tuuride algusaegu hoigati. Sain shoki, keetsin veel yhe seenehautise ja poorasin otsa ringi ja vantsisin matkarada pidi tagasi, maantee aarde haaletama, onneks leidsin tasuta dushi, kus sain end tiba soojendada vahepeal, sest kippus jahedaks.

Katoombasse tagasi, paks udu ja esimene vaga kylm oo, onneks siis kylalistemajas. Onneks tiba madalamal meretasemel (1200 m) ja tiba soojem kui matkaraja lopus oleks olnud.

Jargmine hommik sain kokku aga oma sinimagede sobraga ja uueks peatuspaigaks ja mu kodu juba paevi, linnake nimega Lawson. Kuna see on a 400 m madalamal meretasemel on siin ka palju soojem. Samuti on see vahem turistlik, aga ponevaid matkaradu jagub siingi. Naudin siis taas k88gi olemasolu ja olen siin keetnud ja kypsetanud igasugu ponevaid eesti toite, mida ei teadnud isegi, et teha oskan. Aga veelgi parem, votta on mul bioloog, kes mulle siinseid austraalia taimi ja linde-loomi tutvustab ja ylevaate saab kohe kogu maailma floorast, kuna kohutavalt palju on invasiivseid voorliike.

Sydney on aga a 50 km kaugusel. Vaga vaga lahedal. Ja pidev asustus sinna valja labi selle Sinimagede Rahvuspargi.

Sai siis yhel õhtal seal suures linnas kah ara kaidud. Nimelt miks ma sinna laksin oli Capoeira (brasiilia-angoola voitlustants) trenn, kuhu ma tanagi lahen. Seekord tegu terve nadalavahetuse yritusega http://www.capoeira-angola.com.au/

Ja sel kaigul sai muuseas see ooperiteater ja kuulus sadamasild kah ara kaedud.

Sydney ooperiteater

Sydney sadamasild

Mr Heywood

Tiba veel Sinimagede loodust

Banksia vili

Aga uus nadal toob taas teele minemise ja puhvaika asemel otsustan kliimavootmeid pidi ylespoole ronida, juhhu.

Nimelt mu hea austraalia sober Sarah, pakub mulle voimalust tema hobusefarmi Byron Bay laheduses hoida. nadalakese oleks terve farm siis minu paralt. ja veel moned sobrad ja soprade sobrad teel kylastada ja siis ta saabub, ainus osariik, mida ma veel nainud siin maal pole - Queensland (paike, troopilised vihmametsad, varviline mereelustik, paraku ka uued too-otsingud:)

Vaike pillilugu:)

Kirjtamise-lugemiseni!

Muide! Tervised tublile pysikommentaatorile, Vullale! Cheers, mate!

Reet, Lawson, New South Wales