Hei nyydseks olengi joudnud oma reisi jargmisesse olulisse sihtkohta, Tasmaaniasse.
Elan sona otseses mottes keset vihmametsa tahtsa magimatkamise piirkonna Gradle Mountain-i vahetus laheduses. Koik ytlesid, et seal Tasmaanias pole voimalik tood hetkel leida, et ara mine sinna.
Mina aga motlesin, et miks mitte, saatsin tapselt kolm e-kirja kylalistemajadesse piirkondades, kus oleks monus keset loodust elada ja jargmine paev tuligi vastus, et tule, meie oleme valmis, kui sina oled. Ja jargmisel paeval olingi siis kohal.
Eelnes 10 h tyytut praamisoitu. Nimelt olin kuulnud et praamiga soita on vaga huvitav, hea kogemus. Otsustasin seetottu taaskord lendamise asemel siis teise variandi kasuks, 100 doltsi kallima praam. Jube igav soit oli, ka merd mooda soites on voimalik kogeda AU mandrile iseloomulikku tyhjust. Pole saari tais ja ponev nagu Rootsi reis. Lihtsalt ookean ja suht hall ja vihmane, paris nagu laanemeri.
Kiire ylevaade kohapealt. Imeline varske ohk ja karged temperatuurid. Kui kohale joudsin oli ohtul 8 kraadi. eelmisel paeval olla mae otsas lund sadanud. aga nyyd olen harjunud. on siis sydasuvi. Elan ja tootan yhes kenas kylalistemajas-restoranis koogitydruku-ettekandjana, iga vaba hetke naudin sonajalgu, samblaid ja elu tais metsa, mangin didgeridood ja lihtsalt, veelkord, naudin. homme lahen kahepaevasele matkale telkima. koik on siin vaga kenad ja taiega vastand tooandjate moistes glen helenile siis. koik on kohalikud, ma ainus vooramaine tooline, enamus kliendid kah austraallased voi siis ameeriklased.
muide, paris lahe on! Monus!
Pikem jutt tuleb kunagi hiljem.
Udu, Tasmaania loodeosa.
...............................................................................................................................................................
kallid s6brad, Melbournest seekord!
Lyhike ylevaade mu tegemistest. Mu h88letamise semu Sarah lahkus veel samal p8eval Adelaidest edasi Sydney suunas, mina otsustasin j88da.
Oma esimesed p8evad Adelaides veetsin oma "g8ngsta perekonnaga", ehk siis haaletades viimast kyyti pakkunud tyypidega ja yhe tyybi nelja oega. Vaga ponev oli. Kohe sai tutvust tehtud Adelaide ooklubide ja ooeluga ja mindki tutvustati kui yht odedest. Ahh nad on nii armsad. Ja kuigi ma pole neid nyyd tykk aega nainud, helistas mu "gangsta vend" veel ykspaev ja kysis kas minuga on ikka koik korras ja kas mul raha ikka on.
J6ulud Adelaides kulgesid igati edukalt. K8isin isegi kirikus j6ululaule kuulamas oma hollandlannast t88kaaslasega Glen Heleni p8vilt, et t6eline j6ulutunne tekiks. Ei tekkinud ta midagi. Kuigi enam nii kuum polnud, k6igest 30 kraadi, punase sydame 40-ga v6rreldes, aga siiski.
Uskumatu, aga t6eline j6ulutunne tekkis hoopis stiilses pubis, kus ylesvuntsitud vanas stiilis j6ululaule m8ngiti.
See oli siis j6ululaupaev. Austraalias on t6eline j6ulup8ev aga hoopis 25 jaanuar. M88dus see siis j6ulul6unaga Alice Springsis kohatud muusikust s6bra vanemate pool, nende Adelaide kodus. Oli m6nus. Peale minu oli sinna veel kolm rootsi seljakotirandurit kutsutud. Igati tore ja soe koosistumine taas.
Edasi, elu turistina ja kippusin kohtama igasugu imelikke tyype. Et siis 8 p8eva Adelaides oli kohe kindlasti piisav et vaatamisv88rsused 8ra n8ha, kohata suures konsentratsioonis segaseid inimesi ja tekkis tahtmine taas teele asuda.
H88letasin end koigest 750 km ida poole, Victoria osariiki, Melbourne-i. Kaks autot, kaks paeva. Viimane juht oli nii kena emalik tyyp, pakkus mulle veel rahagi kui kohale j6udsin. AAhh, h8id inimesi j8tkub. Ei, muidugi ma ei saanud seda vastu v6tta.
Ja siis Melbourne, asfaldidzungel suurlinn, rahvamassid, prrhh. Temperatuur vist alla 20 kraadi. Igastahes jai mul eelmisest rannakust kripeldama, et ei j6udnud ma siinset kihvti muuseumi ajapuuduse tottu korralikult labi kaia. selle mure lahendasin siis eile ja nyyd saan siis lahkuda. Inspireeriv koht see, annab hunnikute viisi ideesid, pluss jahedam kliima ja kiire ajutoo taas:)
Midagi paris uut kah, kaisin selle poolkera korgeima pilvelohkuja tipust Melbourne vaadet oises tuledesaras nautimas. Igale poole kuhu silm vottis, oli linn, huuh.
Homme hommik praamile ja Tasmaania, here I come, juhhuu. Tundub et toogi voib mul olla seal eesootamas !!! Ei tea kuis seal moblaleviga on, aga ehk netti ikka saan et oma tegemistest pajatada. jagatud mured lahvad ju ikka pooleks ja roomud saavad topelt. Eks paistab kuis seal kulgeb, peaasi, koht keset vihmametsa ja muust asustusest suht kaugel.
Aa ja eilne uusaastavastuvott oli igati lahe. Linna peal siis erinevad suurkontserdid rahva lobustamiseks, valisin ladina rytmid jazzises kastmes. Ilutulestik 360 kraadi. Pidu j8tkus ylimalt hea huumorisoonega onnistatud inimestega mu kylalistemajas. Et oli kihvt. Tuleb kihtv aasta!
Kihvti aastat kallid sobrad, kallis kodumaa. Sel aastal juba n8eme.
Reet, Melbourne
Wednesday, December 31, 2008
Friday, December 19, 2008
Hyva j6ulu Adelaidalt Adelaidest
No tervisi siis,
tundub et olen oma rannakutega joudnud lopuks siia, kuhu alati joudma olen pidanud sel mandril, Louna-Austraalia pealinna, Adelaide-i.
Teekonnast:
Noh,mis juba alustatud,tuleb lopule viia, ehk siis endale salaja pystitatud eesmark oli kontinent poidlakyydiga yletada. Pohjast keskele ju poidlakyydiga sai tuldud ja nii ka louna edasi minna tuli.
Ja lykkasin tagasi igasugu kellegagi soidukulusid jagavad kyydipakkumised (yks oli isegi tasuta), missioon tuli lopule viia. Polnud mul suurt aimu kuhu minna, vaid et suund lounasse, viskasin siis ykspaev kulli-kirja et adelaide voi kohe melbourne ja saatus tahtis vana hea adelaide-i. Alice Springs lihtsalt pole koht kus kerge otsuseid langetada, kuumus ei lase moelda.
Kuna mind pidevalt hoiatati sellel loigul yldse mitte haaletada, otsustasin seda siis turvalisuse huvides vahemalt yksi mitte teha. Rannukaaslaseks endine tookaaslane Glen Heleni paevilt, austraallana (real aussie lady) Sarah.
Aga pisut eelnevat juttu kah. Glen Helenis tootasin siis kokku tapselt kuu aega. Loodus oli imekaunis ja elamused matkadelt tugevad, aga tookeskkonda ma ei suutnud valja kannatada. Sada ajuvaba tobedat reeglit, joogivett pidime endale ostma (kui soolast kraanivett voi haisvat vihmavett juua ei tahtnud) ja mingeid boonuseid polnud olemaski,
pigem karjuti su peale ja lollid reeglid voisid iga paev muutuda. kaua sa sellist jama ikka kannatad, uhke eestlasena, otsustasin,et tuleb lahkuda ja pustipai. Lisaks ma ei teeninud ka seal suurt midagi.
Aga loodus oli lihtsalt nii kaunis et ma lopuks ei teinud sellest negatiivsest tookeskkonnast valjagi ja olin koigest yle. Voiks oelda et taaskord leidsin end. Palju voimsaid elamusi yrgse ilmega maastikust.
Rohkem kui 2 nadalat tagasi pakkisin koti ja kolisin tagasi Alice Springsi. Veetsin monusa nadala oma vanade sopradega, kellega varem ja nyyd taaskord maja jagasin. Igav juba ei hakanud, igal ohtul toimus midagi, lisaks oli teisigi majakaaslasi tabanud didgeridoo pisik ja ostsid nemadki pille ja ohtuti sai koos jammitud, kuniks nad ykshaaval lahkusid austraaliamaalt. Koige raskem on randamise juures need head-aega ytlemised. Lisaks sai vanas heas didgeridoo poes jammimas kaidud ja vanu sopru-muusikuid kohatud. Lahe!
Siis lopetas ka Sarah Glen Helenis too ja hakkasime koos 1500 km Adelaide poole haaletama. Oleksin voinud koos temaga seal glen helenis tootamise tegelikult lopetatda aga uhkus ei lubanud seal kauem tootada ja seega saigi alice springsis nadal aega senini seanahka veetud.
Alice Springsist oli ikka vaga kahju lahkuda, onneks olid parimad sobrad lainud juba enne mind ara-ara. Tunne oli nagu koliks kodust valja vmt. Tulin ju 2ks nadalaks, aga jain kolmeks kuuks, ses kohas on midagi vaga vaga erilist.
Kaks paeva ja yks oo teel, adelaide, here we come!@
Esimene kyyt (a 600-700 km) viis meid Coober Peddy nimelisse kaevanduslinna. Maastik oli seal vaga karm, vaga lame ja korgusid seal vaid liivahunnikud, mis tekitatud siis aukude kaevamisest maasse, et sealt opaale katte saada. Aborigeeni keeles tahendabki Coober Peddy - valge mees kaevab auke.
Selle tyhja maastiku kohal korgusid hiigelsuured pilved.
Tegu on austraalia koige karmima kliimaga kohaga, kus talvel vaga kylm ja suvel voivad kraadid kyyndida 50-ni, seega on seal paljud majad poolenisti maa sisse ehitatud. Nimelt on seal targem maa all elada, temperatuur stabiilsem.
Oobisime meiegi yhe sobra sobra pool majas, mis oli kalju sisse uuristatud. Vaga ponev, nagu elaks eriti monusas kuiva ohuga keldris. Veetsime seal linnaksese ka ohta oma voorustajaga kohalikus pubis, kus veendusin, et ses karmis kliimas suudavad elada vaid karmid tyybid. Aga noh, meie suhtes oldi yldjoontes sobralikud.
Coober Peddy meenutab maailma loppu, paljud selleainelised filmidki seal filmitud. vaga ponevad hiigelsuured pilved ja paikeseloojangu, -tousu varvid.
Jargmine paev haaletasime paar tundi ja peale vottis meid seljakotirandureid tais tuuribuss. Kuna tuurilised olid koos veetnud juba 6 paeva olid nad igati onnelikud nn varsket verd nahes, me kah, saime taas a 500 km edasi. Tee oli tais taaskord veel kordades suuremat tyhja valja kui ma oma elus varem nainud olen.
Parastlounaks joudsime jargmisse suuremasse kaevanduslinna, Port Augustasse. Sealt saime juba poole tunniga kyydi. Nimelt astusime sisse suurte rekkate ehk maanteerongide tanklatesse, keegi kyll rekkajuhtidest lounasse, Adelaide poole, niipea ei suundunud, aga pohjapoole minejad lubasid raadiosaatjatesse teate edasi oelda et seal ja seal tanklas ootavad kaks haaletajat kyyti. Ja oige pea saabuski meie kolmas kyyt viimaseks 350 km-ks. ydini uhke maastur kalli karavani ja kanuudega, subwwooferid tympsumas ja valja astusid sealt igati musklis kahtlased tyybid. Aga kohutunne ytles et nad OK ja oligi vaga lobus saabumine hea muusikaga Adelaide-i. Lisaks majutati meid yhe rannulise oe poole ja sai koos veel yks vagev pidu maha peetud, tegu oli perekonnakokkutulekuga (osalt aborigeeniverd), meenutasid leebeid g8ngstasid, v8ga p6nev. Ja meid koheldi seal nagu vanu tuttavaid, taaskord sai didgeridoo-d m8ngitud. voikski oelda et seda randu iseloomustav sona ongi didgeridoo.
Aga Adelaide-st siis. Lopuks on kliima, et kannatab olla, hirmpalav kuumus enam ei vasita. Ohkkond linnas vaga loogastav, ei tundu just suurlinnana. Pungil on see pubisid ja poekesi. Motlen et vast nadalakese olen siin, votan rahulikult!
Ja miuke toiduturg siin on, miuke valik, oehh, see et toeline maiuspala gurmaanidele. Nt sada erinevat juustu lopuks valida, musta leiba jne, juhhuuu... Ja koik ju varske, elades Austraaliamaa keskel, oli enamus toidukaupa transporditud mandri yhest (Darwin pohjas) voi teisest (Adelaide lounas) otsast. Elagu varske maitsev toit ja voimalus valida!
Kaunist joulu ja h88d maitsvat uut aastat!
Vaga vaga tahaks teile ka pilte yles laadida, aga arvestades kui aeglased on siin arvutid ja kui palju mul malukaardil pilte ning kui aeglaselt protsess toimib, ma passin. Kirjutan siis juttu ikka vahemalt.
Olge m6nusad!
Adelaida, Adelaide
tundub et olen oma rannakutega joudnud lopuks siia, kuhu alati joudma olen pidanud sel mandril, Louna-Austraalia pealinna, Adelaide-i.
Teekonnast:
Noh,mis juba alustatud,tuleb lopule viia, ehk siis endale salaja pystitatud eesmark oli kontinent poidlakyydiga yletada. Pohjast keskele ju poidlakyydiga sai tuldud ja nii ka louna edasi minna tuli.
Ja lykkasin tagasi igasugu kellegagi soidukulusid jagavad kyydipakkumised (yks oli isegi tasuta), missioon tuli lopule viia. Polnud mul suurt aimu kuhu minna, vaid et suund lounasse, viskasin siis ykspaev kulli-kirja et adelaide voi kohe melbourne ja saatus tahtis vana hea adelaide-i. Alice Springs lihtsalt pole koht kus kerge otsuseid langetada, kuumus ei lase moelda.
Kuna mind pidevalt hoiatati sellel loigul yldse mitte haaletada, otsustasin seda siis turvalisuse huvides vahemalt yksi mitte teha. Rannukaaslaseks endine tookaaslane Glen Heleni paevilt, austraallana (real aussie lady) Sarah.
Aga pisut eelnevat juttu kah. Glen Helenis tootasin siis kokku tapselt kuu aega. Loodus oli imekaunis ja elamused matkadelt tugevad, aga tookeskkonda ma ei suutnud valja kannatada. Sada ajuvaba tobedat reeglit, joogivett pidime endale ostma (kui soolast kraanivett voi haisvat vihmavett juua ei tahtnud) ja mingeid boonuseid polnud olemaski,
pigem karjuti su peale ja lollid reeglid voisid iga paev muutuda. kaua sa sellist jama ikka kannatad, uhke eestlasena, otsustasin,et tuleb lahkuda ja pustipai. Lisaks ma ei teeninud ka seal suurt midagi.
Aga loodus oli lihtsalt nii kaunis et ma lopuks ei teinud sellest negatiivsest tookeskkonnast valjagi ja olin koigest yle. Voiks oelda et taaskord leidsin end. Palju voimsaid elamusi yrgse ilmega maastikust.
Rohkem kui 2 nadalat tagasi pakkisin koti ja kolisin tagasi Alice Springsi. Veetsin monusa nadala oma vanade sopradega, kellega varem ja nyyd taaskord maja jagasin. Igav juba ei hakanud, igal ohtul toimus midagi, lisaks oli teisigi majakaaslasi tabanud didgeridoo pisik ja ostsid nemadki pille ja ohtuti sai koos jammitud, kuniks nad ykshaaval lahkusid austraaliamaalt. Koige raskem on randamise juures need head-aega ytlemised. Lisaks sai vanas heas didgeridoo poes jammimas kaidud ja vanu sopru-muusikuid kohatud. Lahe!
Siis lopetas ka Sarah Glen Helenis too ja hakkasime koos 1500 km Adelaide poole haaletama. Oleksin voinud koos temaga seal glen helenis tootamise tegelikult lopetatda aga uhkus ei lubanud seal kauem tootada ja seega saigi alice springsis nadal aega senini seanahka veetud.
Alice Springsist oli ikka vaga kahju lahkuda, onneks olid parimad sobrad lainud juba enne mind ara-ara. Tunne oli nagu koliks kodust valja vmt. Tulin ju 2ks nadalaks, aga jain kolmeks kuuks, ses kohas on midagi vaga vaga erilist.
Kaks paeva ja yks oo teel, adelaide, here we come!@
Esimene kyyt (a 600-700 km) viis meid Coober Peddy nimelisse kaevanduslinna. Maastik oli seal vaga karm, vaga lame ja korgusid seal vaid liivahunnikud, mis tekitatud siis aukude kaevamisest maasse, et sealt opaale katte saada. Aborigeeni keeles tahendabki Coober Peddy - valge mees kaevab auke.
Selle tyhja maastiku kohal korgusid hiigelsuured pilved.
Tegu on austraalia koige karmima kliimaga kohaga, kus talvel vaga kylm ja suvel voivad kraadid kyyndida 50-ni, seega on seal paljud majad poolenisti maa sisse ehitatud. Nimelt on seal targem maa all elada, temperatuur stabiilsem.
Oobisime meiegi yhe sobra sobra pool majas, mis oli kalju sisse uuristatud. Vaga ponev, nagu elaks eriti monusas kuiva ohuga keldris. Veetsime seal linnaksese ka ohta oma voorustajaga kohalikus pubis, kus veendusin, et ses karmis kliimas suudavad elada vaid karmid tyybid. Aga noh, meie suhtes oldi yldjoontes sobralikud.
Coober Peddy meenutab maailma loppu, paljud selleainelised filmidki seal filmitud. vaga ponevad hiigelsuured pilved ja paikeseloojangu, -tousu varvid.
Jargmine paev haaletasime paar tundi ja peale vottis meid seljakotirandureid tais tuuribuss. Kuna tuurilised olid koos veetnud juba 6 paeva olid nad igati onnelikud nn varsket verd nahes, me kah, saime taas a 500 km edasi. Tee oli tais taaskord veel kordades suuremat tyhja valja kui ma oma elus varem nainud olen.
Parastlounaks joudsime jargmisse suuremasse kaevanduslinna, Port Augustasse. Sealt saime juba poole tunniga kyydi. Nimelt astusime sisse suurte rekkate ehk maanteerongide tanklatesse, keegi kyll rekkajuhtidest lounasse, Adelaide poole, niipea ei suundunud, aga pohjapoole minejad lubasid raadiosaatjatesse teate edasi oelda et seal ja seal tanklas ootavad kaks haaletajat kyyti. Ja oige pea saabuski meie kolmas kyyt viimaseks 350 km-ks. ydini uhke maastur kalli karavani ja kanuudega, subwwooferid tympsumas ja valja astusid sealt igati musklis kahtlased tyybid. Aga kohutunne ytles et nad OK ja oligi vaga lobus saabumine hea muusikaga Adelaide-i. Lisaks majutati meid yhe rannulise oe poole ja sai koos veel yks vagev pidu maha peetud, tegu oli perekonnakokkutulekuga (osalt aborigeeniverd), meenutasid leebeid g8ngstasid, v8ga p6nev. Ja meid koheldi seal nagu vanu tuttavaid, taaskord sai didgeridoo-d m8ngitud. voikski oelda et seda randu iseloomustav sona ongi didgeridoo.
Aga Adelaide-st siis. Lopuks on kliima, et kannatab olla, hirmpalav kuumus enam ei vasita. Ohkkond linnas vaga loogastav, ei tundu just suurlinnana. Pungil on see pubisid ja poekesi. Motlen et vast nadalakese olen siin, votan rahulikult!
Ja miuke toiduturg siin on, miuke valik, oehh, see et toeline maiuspala gurmaanidele. Nt sada erinevat juustu lopuks valida, musta leiba jne, juhhuuu... Ja koik ju varske, elades Austraaliamaa keskel, oli enamus toidukaupa transporditud mandri yhest (Darwin pohjas) voi teisest (Adelaide lounas) otsast. Elagu varske maitsev toit ja voimalus valida!
Kaunist joulu ja h88d maitsvat uut aastat!
Vaga vaga tahaks teile ka pilte yles laadida, aga arvestades kui aeglased on siin arvutid ja kui palju mul malukaardil pilte ning kui aeglaselt protsess toimib, ma passin. Kirjutan siis juttu ikka vahemalt.
Olge m6nusad!
Adelaida, Adelaide
Subscribe to:
Posts (Atom)
