...Matk maailma loppu/trek to the end of the world...

Tervised kallid s6brad, tunnike tasuta internetti, annan oma parima et kirjeldada oma seiklusi Tasmaania edelaossa jaavas saare suurimas ja metsikuimas rahvuspargis.
Port Davey raja algus/ Start of Port Davey track

Olid siis ajad kui veel Lemonthyme kylalistemajas tootasin ja suur Tasmaania kaart ees, oma j8rgmisi seiklusi planeerisin. Nimelt on siin koige kuulsam teha a 5-paevast matka ylimalt turistlikus rahvuspargis nimega Lake St Clair-Gradle Mountain. Netist uurides selgus et sinna minek tuleb ette broneerida (5-6 p) ja lisaks peab lihtsalt voimaluse eest rajale minna maksma veel 150 doltsi. Tundus absurdne. Saunas sealkandis kaies, nagin veel autoparklaid tais turistide horde, enamus neist kyll vaid paevast matka tegemas, aga siiski...

Vaja ikka korralikule matkarajale minna, olla loodusega.

Vaadates siis seda kaarti, nagin vaga vaga suurt rahvusparki tasmaania edelaosas, kust ei lahe labi yhtegi teed. Vaid yksikud matkarajad labi asustamata maa, super.

Rahvuspargi keskel on lennuvali, enamus inimesi lendab siis rahvusparki sisse (kohakesse nimega melaleuca) ja matkab 5/7/10 paeva lounaranniku rada pidi (south coast track), mille pikkuseks 85 km, v8lja esimesse asustatud punkti nimega cockle creek.

Mina aga tahtsin labi kogu rahvuspargi jalutada. Rahvuspargi pohjaservast, kohakesest nimega Scotts Peak Dam, algab yks teine matkarada nimega Port Davey track, pikkuseks 65 km ja kulgeb Melaleucasse valja. Netis edasi surfates selgus, et saab lasta endale lennukiga ka toidupakk Melaleucasse toimetada, et ei peagi kogu kahe nadala toitu seljas kandma. Selge siis, miks mitte ette votta korraga lausa kaks matkarada.

Moeldud tehtud.

Esmalt haaletasin end Tasmaania pealinna Hobartisse, matkavarustust taiendama ja toidupaki lennutamist Melaleucasse organiseerima.
Kyydi Hobartisse sain vaga sydamliku seljakotirannakul oleva ameerika s6duriga, kes lisaks mul toidupakke supermarketist tassida aitas, igati muretses ja tagatipuks oma GPS-i ja kompassi kaasa andis et ma rajal ara ei eksiks.
Hobartist kohtasin teisigi toredaid seljakotirandureid, kes mu plaanile vaga kaasa elasid, tahtsid lausa kaasa tulla, parast mu kaardi nagemist aga katt surusid ja head matka6nne soovisid;)

Ja siis haaletasin end raja algusesse, 3 tunniga olin kohal. Viimase kyydi pakkunud kohalik oli aga eriti lahke mees, soidutas mind oma sihtpunktist 60 km edasi, et sel teel vaga vaikne liiklus, lisaks kaib vihane voitlus roheliste ja metsaraidurite vahel hetkel ja kui moni metsamees mind haaletamas nagemas juhtuks, ei pruugiks see 100 prossa sobralikult loppeda, sest mina naen kindlasti rohkem valja kui roheline aktivist teel hipilaagrisse kui suvaline haaletaja.

Ja mida lahedamale ma matkaraja algusesse joudsin, seda hallimaks muutus silmapiir, ymbrus, vihma kallas kallas ja kallas ja kallas koik jargmised 4 paeva jarjest. Kaks esimest paeva pidevalt.


Algus, Port Davey track

Loputud mudavaljad minu "lemmikkoosluses" - open buttongrass plain. / Endless mudfields at my so called favourite plant community, open buttongrass plain, heaps of mud my friends

Lopuks leidsin siis oma margalad Austraalias.

Katkendeid mu rannupaevikust:

... I paev

Rada kulgeb yle rabamaa, on vaga mudane, libe, tuuline, rada pidevalt voolav oja, sajab ylalt, konnin vees. Aeg-ajalt purskab rajal asuvatest vahiliste urgudest vett yles.

Oo veedan suvalises vosas, sajab, sajab oo labi, meeletud tuuleiilid...

...II Paev

Hommikul labimarjad riided selga ja teele...

.. poolel teel oma jargmisesse laagripaika tegin vihmas-tuules kuuma puljongit, kuna taipasin, et ainus asi mis siin sooja toodab on minu enda keha, aga seda peab kytma..

... III paev

Paev algab joeyletusega, maed auravad, veel ei saja. Aeg-ajalt voib paksude pilvede vahel aimata paikeselaike. Vilistan muretult, jalutan, .. kuni, ootamatult kaib tuttav raks,.. valus-valus. Nonii, olen vaananud oma hyppeliigest. Kahe paeva teekond tagasi, kes teab mitme paeva teekond edasi- Melaleucasse, mudavaljad. Jahutan hyppeliigest jahedas vees mudas, kompress mis kohe votta (see ongi rada)...

IV paev

Hommik ikka sajab. Riided mis ohtul valja riputasin on muidugi paksude veepisaratega kaetud. Vesi valja vaanata ja teele. Margade riiete igahommikuse selgapanemisega ja sokkidest vee valja vaanamisega (parast oist okstel tahenemist) olen juba nii harjunud et ei pane tahelegi, onneks pole pohjamaise naise jaoks vaga kulm ja maeahelikud ymberringi, pole kohe kindlasti enam nii tuuline olnud kui esimesel kahel paeval...

Tana naeb siis tiba rohkem paikesevalgust, mitte paikest ennast...

Ilus on.

... Laagripaika joudes naen et juba kihutavad laanetaevas tormipilved, jouan ohtusoogi ara syya kui kisub v v tormiseks. magada-magada, muud nagu ei tahagi.

Nyydseks tean koiki muda varve.., ei ei, rajal veel palju varvinyansse edaspidi varuks

I think I know by now all the colours of mud, but do I

Viies paev

Hommik tundub paljut6otav. Seon oma marjad riided koti kylge. Teel vaga lahedad maed, mille kuju meenutab vaga Austraalia punases sydames nahtut. Imeilus. Paikest juba niipalju et esimest korda naen oma varju kauem kui 10 sekundit.

Imelised varvilised joekesed

...... ja juba paistab neem, kust 3 km edasi tuleb yle saada mu suurimast hirmust selle matka suhtes. Paadikesega tuleb yletada kitsas laguun, vesi ja lainetus kaugelt ookeanilt.

... laguunis naen kaugusest kajakke. See kinnitab mulle et laguuniyletus peaks hetkel kindlasti ohutu olema....

....Paat on paris raske yksinda ymber keerata ja rampi pidi vette saada ning hiljem tagasi vedada...

Laguuniyletus ise on aga matka yheks meeldivaimaks osaks, naudin taiega.

I am sailing, I am sailing, I am sailing across the sea..

Ja seda tuleb teha lausa 3 korda. Miks.... Noh molemal kaldal on yks paat. Parast peab molemale kaldale samuti yks paat jaama...

Oobin mererohusel murul, maailma yhe ilusaima mae taustal, oosel peegelsiledal laguunil peegeldumas maeahelikud, mangroovivosa, peaaegu taiskuu. On naistepaev.

Kuues paev. Hommik pilves, ohuniiskus, aga ei saja ja paev otsa, juhhuu! Neli paeva pole yhtegi inemest nainud, kuni jouan Melaleucasse. Lennukid, paadid.

Sook otsas, aga uus pakk ootamas... oobin matkahytis.

MELALEUCA

Seitsmes paev.

Algab uus matkarada. THE south coast track. Nii palju laudteed, sillakesi, nii vahe muda. jah, vorreldes eelmise rajaga on tegu lausa kiirteega... Ja ka inimesi, minuga samal ajal asub Melaleucast teele 5 liikmeline grupp, 2 toredat seljakotirandurit, ja mulle jarele joudnud, samuti port davey raja labi teinud isa pojaga.

Kaheksas paev

Meeletult ere kaunis hommikupaike, soe

..Paike paistab, ilm ilus, kuni suht tasasel koval pinnasel nikastan taas oma hyppeliigest, Vastik kraksatuse haal, mis kogu edasise matka mind painab...

.. ja pooleteise tunni parast kordub see koik taas... valus valus on, nyyd on kohe kindlasti valus..

Joe aares kohtan oma toredaid rajakaaslasi. pakuvad spordikreemi ja toetavad sonaga.. haaran kaasa roika vosast - mu truu kaaslane jalutuskepp jargnevaks 6 paevaks...

... laagripaigas rajal mu jala yle vaadanud, samuti siin matkal olev arst soovitas jatkata. ega siin midagi teha pole. tagasi voi edasi, sama palju maad. tegu hyppeliigese esimese astme vigastusega, pole aega siin 3 nadalat selle paranemist nagunii oodata. mitte mingil juhul ei tohi ma rohkem oma hyppeliigest vigastada, et see ei kujuneks teise astme vigastuseks, vastasel juhul ma siit omal jalal ei lahku. arst seob mu jala parema sidemega kinni...

Yheksas paev.

Huuh, varskelt vigastatud hyppeliigesega tuleb mul yletada raja koige raskemaks peetav loik, a 13 km rasket ja pikaldast tousu merepinnast 800 m peale ja loputut laskumist mere tasapinnale tagasi.

IRONBOUNDS RANGE

Vaade sellel maeahelikult.

... asun hommikul teele, pyydes olla positiivne ja kalkuleerides oma jala paigutust igal sammul. Makke yles tasa ja targu, pole hullu,.. Loputult pikk laskumine. Olles ylimalt ettevaatlik, kasutades edasiliikumiseks ka rohkelt raja korval kasvavtest puukestest poosastest kinni haarates kate joudu, onnestub mudamylgastest, libedatest kividest, juurikatest end yle vedada. ... vaid korra peaaegu libastun.. Laskumine kestab tunde metsa sees, ei nae palju tehtud, palju minna ...

a 11-12 h parast parast paikeseloojangut laagripaika, koik plaksutavad. Pea koik vanad olijad juba kohal, lisandunud uus suurem grupp matkajuhtidega.

Kymnes paev

Imeilus paike. Laguunijoe yletus, vesi rinnuni. Hiljem selgub et enda teadmata olen paadisillast mooda pannud ja vesiliivaga ranna, mis hetkel paistab liivakorbena, yletanud, mis tana moonas ja laguunijogi tuli siis omal jalal yletada. aga ma pole ainus. kaldal naen et yhes kohas koik jalajaljed kaovad vette...

BEACH ON LOW TIDE, LOOKS LIKE DESERT

Yheteistkymnes paev

Tana matkan vaid 4 km edasi, hyppeliiges ja kogu keha on lihtsalt liiga vasinud. Kaunist vanade jandrike puudega pangametsa labides, myristab kergelt ja hakkab taas sadama, istun metsa all, aurab, ilus on ja need varsked lohnad...

Laagripaik meeltult kaunil pangal, sajab sajab.

.. seekord laagripaigas taiesti yksi, ei, Ohtupaikesega saabub mulle jarele joudnud..., samuti Port Davey raja labi teinud, meeletult soe ja emotsionaalne mr Maurice.

...

Kaheteistkymnes paev

Hommikul votan tilkuvmarjad riided koielt, vaanan vee valja ja paenen kylma sydamega selga - kool esimestest matkapaevadest.

GRANITE BEACH

Ja olengi joudnud maailma loppi, Granite Beach

.. ja siis ta algab taas- teekond mudastest vesistest magirajakestest ylesse alla. katkematutes mudalompides elvad vahilised

GRAYFISH

... vahepeal vajun sona otseses mottes polvini mutta... parema jala lihased enam ei suuda pohitood teha, kogu keha appi vottes vean end neist mylgastest valuga valja..

Raskeim paev sel rajal

Kolmeteistkymnes paev

Paike sirab. Monus pikk mitmekaiguline hommikusook rannas toredate rajakaaslastega: seljakotirandurid Dietri belgiast ja francois prantsusmaalt ning paljajalu matkav maurice...

jagame oma toiduylejaake, on viimane paev. hommikusook kujuneb sujuvalt lounaks...

maurice

Voimsad vaated ookeanile, kivimyrakad, neemed, saared, pangad. ...

kella 4-5 paiku ta saabub, Cockle creek. Kellegil meie asjakujunenud kambast pole kiiret lahkumisega. Kokkamine jatkub infovarjualuses, kutsume suvalisi inimesi liituma.

Jargmine hommik algab pannkookidega. Nimelt liitus meiega eile ohtul vaid eile paevaretkel olnud seljakotirandur Andy saksamaalt ja koik need horgutised mis tal seal autost votta olid..

Ei ole meil tanagi kiiret, kalale, marjule. saame labisoidul inimestelt peekonit ja mune ja muid horgutisi ja uued eined voivad alata. meeletult monus paik, ohkkond, inimesed, ja igasugune toit maitseb matkatoidu korval kui taevamanna.

Ohtu saabudes siis hargneme.

Mina Dietri ja Francoisga lahedal asuvasse linnakesse, kalale ja avalikku barbeque varjualusesse moosi keetma, kala praadima, sushit keerama. yhesonaga hea toidu ja seltskonna kooslus jatkus.

BOILING THE BLACKBERRY JAM NEXT DAY IN HUONVILLE, CANT FACE THE HOBART YET, TAKEING IT STEP BY STEP

Jargmine paev moosikeetmine jatkub. keedame vett ja matka dushi-kotiga (pocket shower) keset linna siis dushi votma, uuhh nt juuksed olid 2 nadalat pesemata (aga yldsegi mitte hullud, et kui teatud aja pead mitte pesta, pidid juuksed end ise puhastama hakkama, ... toene fakt).

hobart, tsivilisatsiooni siis pikaldaselt, huuh

aga kui seltskond hea ja toit hea, pole hullu...

HOBART

LAUNDRY DAY, WHY TO WASTE MONEY, THERE IS BEAUTIFUL SUN, WHAT DRYES IT UP MUCH FASTER ANYWAY, HOBART

jargmine paev pesumajja (korvatropid), kuivatame tanaval syydimatult riideid. moni vaatab hammeldusega, vanem daam hoikab - its brilliant, good on your. Vahepeal tuleb pesumaja omanik, ei tee teist nagugi, soovib head paeva.

Koike head kallid sobrad

Reet, Hobart

///////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Moned pildid jargnenud matkast kui kaisin loogastumas Mt Fieldi Rahvuspargis, kus rada oli nii mittemudane, et tundus nagu oleks tegu jalutuskaiguga pargis

alpiinne taimkate, selged, madalad jarvekesed ja rabad magede otsas. imeilus...

ALL THE PICTURES NOW ON TAKEN FROM MT FIELD NP