Margaret River vol4

Hello, hello!
How are you!

Pisut siis oma tegemistest.

Ikka siis need viinamarjad, tana joudsime siis tumedateni (cabernet), maitsevad vaga haste.
Alustuseks kirjutakski siis oma tyypilisest tyypaevast.

Hommikuti kl 6.30 tuleb meile karavanparki jarele ilusate tumesiniste silmadega surfar ja viib moss wood-i toole, siis moned tunnid (yhest viie kuue tunnini) muudkui korjame korjame, pole aega vettki juua.
ykspaev saime lisaks korjamisele ka veinipudeleid sildistamas ja kastidesse pakkimas kaia. see viimane oli vaga lihtne tyy, lisaks anti meile lopuks ometi kaasa ka pudel veini.
Maitsesime selle ka juba ara, panen yles ka video selle maitsmisest (allpool).
Tegu vaga kalli veiniga> Moss Wood Cabernet Savignon 2004, tegelt lausa 1000 EEK pudel nagu selgus (hea et pakkides ei teadnud, oleks kasi varisema hakanud), maitse oli ka super. igastahes parim vein mida elus joonud oleme, isegi meie saame juba aru.
Aga egas me kadedad pole, pakume ka teile voimalust maitsta - virtuaalseks winetasting-uks kylasta linki- http://www.mosswood.com.au/home/wines/moss_wood/cabernet_sauvignon
Samal paeval saime ka viinaaias tasuta louna - nimelt sai maitsta koige tooremat liha mida ma elus soonud olen - grillribid, aga taitsa hea oli.

aga tagsisaamine tyy juurest (rohkem kui 15 km Margaret Riverist) on kujunenud vaga naljakaks-problemaatiliseks. Noh nimelt viis meid koju enamasti kaaskorjajaja - kiilaspaine palvehelmestega joogat harrastav mees. Ja kui ta meid veel oma taimetoidu ohtusoogile ykspaev enda poole kutsus, saime shoki. Inx reageeris sellele vaid yhe imestunud hyyatusega MISASJA. me ei julgenud minna ja luuletasime kiiresti yhe vale kokku. Igastahes yritame nyyd temast eemale hoida ja pea igakord peame uue inimese leidma, kes nous meid enda auto peale votma ja linna tagasi viima. onneks valikut jatkub.

Palju on seal viinaaias igasugu muidu-toolisi, kes tostavad viinamarju kokku ja teevad igasugu muid toid, mida meie ei nae, st veinikojas siis. meie arust nad palju jutustavad ja h8ngivad ajal kui nad peaks meile korjajatele tyhje kaste ette kandma ja muid toid tegema, aga see selleks. Kuulavad nad seal traktori makist tehno muusikat ja h8ngivad ringi. Inx ristis nad nukitsameesteks, st enamuses tegemist poistega, kes koik tumedate peade ja kavalate nagudega.

Ja muide paljud neist on juba avaldanud soovi eestisse tulla. see on kolanud umbes nii - tere mina olen see ja see, paar sissejuhatavat lauset ja juba ta tuleb - muide mina tahan kah eestisse tulla. nii et vaadake ette, nukitsamehed on tulekul.

Kuna tyypaevi nadalas on olnud keskmiselt kaks, siis oleme yritanud ka mujal tyyl kaia, aga ajalugu sellest vaikib, sest see ei osutunud just koige meeldivamaks kogemuseks. nimelt kohtasime yhes kohas toelist kaabakat, kes yritas meid tommata ja ei tahtnud tootasu kah valja maksta. aga nyyd asi lahendatud ja kaebus kah tema vastu sisse antud. Do not mess with estonian girls!!

aga moned vaiksed killud vahele.
minu nimi on ikka paljudele austraallastele vaga raske haaldada, ja igasugu teiste rahvuste esindajatele kah.
kuidas mind siin koik haaldanud on> alates gracie-st grete-st rob-i rita ja ren-ini. aga vahemalt oskavad kirjutada kui tahthaaval ytlen.
Inxi nimi seevastu ju imelihtne, aga moni ikka kirjutada ei oska. Nt moni paev tagasi kui meid tyyl kirja pani yks uus poistest, oeldi inxile selle peale et ta ytles, et minu nimi on INGRIT - ma olen austraallane, ma ei oska seda kirjutada, see kolas peaaegu et ma olen austraallane, ma olen loll (mitte ei kysinud - ma ei saanud aru, palun ytle uuesti tahthaaval vmt). seepeale haaldas talle Inxi nime eeskujulikult prantsuse vanamees frantsuaa.

siis elame ju karavnpargis nyyd juba mitte telgis vaid kampas ehk siis karavanis. paraku anti meile kahepeale vaid yks punt votmeid. laksin siis ykspaev, kui inx magas, omale teist punti juurde kysima, et laheks valja jalutama, seepeale oeldi mulle administratsioonis et teist votmekimpu te ei saa ja hoigati veel kovahaalselt koigi kuuldes (inimesi oli seal sel hetkel palju) uksele veel jarele, et peate miski peidukoha leidma. tule taevas appi, et enam-vahem kes hasti ei kuulnud veel, minge nyyd jarele ja vaadke kuhu ta seda votit peitma hakkab. ja siis kus sa seal peidad, inimesed pidevalt liiguvad ja kes ei moodu sinust oues voib naaberkaravani aknast iga hetk su tegevust piiluda.

Inxile meeldibki nimelt aknast uudistada, mida meie naaberkaravani korealased teevad.
paraku vaatavad need korealased ohtuti ka kovasti telekat. meie oma telekat enda karavanis kaime panna kyll ei julge, tundub antiikne, ei imestaks kui see oleks mustvalge ja plahvataks.

aga yldiselt on ikka nii hea olla eestlane. me oleme siin kohe haruldased. Kuigi Moss Woodis tootab kontoris yks tore eestlanna veel. Just, lugesite oigesti, maailm on vaike.

Mis on austraallase pohirepliik - kas te pubis kaisite. nt iga hommik kui toole oleme lainud on viimasel ajal boss kysinud, kas te eile ohtul pubis kaisite ja siis jargmine hommik sama kysimus ja siis sama. tana kui ytlesime et meie ei tohi yldse autorooli istuda alkoholi tarvitanuna, isegi mitte parast klaasikest ollet, sai ta shoki, et kuis nii siis pubis saaks kaia. neil vahemaad nii suured ja autota pubisse kuidagi ju ei saaks. aga kaine autojuhi kommet neil pole. tema vist ena eestisse ei tule.

aga kus meie oleme, seal on ka kummalised ilmastikunahtused, misvaga erakordsed selles ja selles AU osas. Nt viimati oli paks UDU, tundsin end kohe nii uduselt, oi vabandust koduselt. Pole varem AU-s udu nainud ja siis oeldi, et selline ilmastikunahtus heal juhul paar korda aastas siin aset voib leida.

ja veel yks kummastav syndmus. Kuna mul on rannuraamat praktiliselt tais juba kirjutatud yritasin ykspaev poest ruudulist kaustikut saada. aga ruudulist kaustikut pole neil olemaskii. yritasid mulle millimeetri-paberit pakkuda. ja siis imestasid mis te selle ruudulise kaustikuga kodumaal kyll teete.

aga edu teile, et siis tali enne kevadet taevast ikka alla saaks.
meil hakkab varsti sygis.

NB morsiklaasist tonnast veini kummutame, kuna, meil oli valida sellesama morsiklaasi ja plekk-kruusi vahel. elus peab valikuid tegema, sorry, miskeid pokaale me kampas polegi. praepanngi selline, et suurt midagi peale panna ei julge