I love Tasmania

Hei, kallid sobrad!

Ega ma siin vahepeal suurt muud teinud polegi kui mustlaselu jatkanud tasmaania loodust avastades. Et siis maja seljas -kooktuba, seljakotis poidlakyydiga ringirandamas. Ja pean ytlema et hirmsasti mulle selline elustiil meeldib. Kuigi uskumatu tana viibin teist ood jarjest yhes ja samas kohas, oma endise tookaaslase kodus lemonthyme-i paevilt, nautimas katust pea kohal, seinu ja eile kypsetasin isegi parmitaignast ounakooki, sest naudin soogitegemist paris koogis kah, aga pole ime, olen kohanud oma viimastel nadalatel niipalju haid kokki, ja matkatoit, tean nyyd, peab kah gourmet maitsema, st olen joudnud selleni, et lausa meeldib kokata.

ja on minust saanud peaaegu taimetoitlane, kuna olen kohanud haste palju taimetoitlasi kah ja matkadele olen ikka kaasa votnud seokest taimset stuffi, et sailib haste. aga kohe kindlasti olen jatkuvalt veendunud karnivoor, kui vahegi saab. paraku pole kalastamises siin hetkel vaga tugev.
aga veel siis matkadest.

MT FIELD NATIONAL PARK
Viimase blogi lopus sai mainitud Mt Fieldi Rahvusparki, kus siis loogastumas parast oma suurt retke kaisin. Paike siras ja elu ilus. Yle pika aja oobisin seal kah nelja seina vahel katuse all,matkahytis maenolval. kauguses mollas metsatulekahju ja taevas oli vaga suitsune ning kaalusin sygavalt kas sinna jaada voi ei, aga poleng oli tegelikult vaga kaugel ja hommik tervitas mind kohutavalt ilusate vaadetega magedele, korgel olevatele jarvedele ja imeilusaltele oranzikatele roomsavarvilisytele kivimyrakavaljadele, kust mul udus roomsalt yle jalutada tuli. aga polnud hullu, kaunis, jalutad pilve sees ja iga hetk on vaated erinevad, sest udu kihutab sust yle, avades uusi ponevaid vaateid 360 kraadi. Sada silma on vaja et seda koike ara nautida. Yhesonaga, maed, maed ja muud siin polegi vaja oelda.

Parast seda loogastumist liikusin tagasi Hobartisse, et ehk saare idakaldale nyyd porutada ja monele saarele kah minna, Hobartis otsustasin aga toelist luksust nautida. Nimelt laksin yle pika aja seljakotirandurite hostelisse oobima, kuna tahsin loputut kuuma dushi nautida. Muidu mul Hobartis oma "property" taitsa olemas, ylihea asukohaga, vaatega ookeanile. Parandus nyydseks Tasmaania tolmu jalgelt pyhkinud Dieterilt ja Francois-lt. Mahajaetud aiariba kesklinna rannarajoonis (downtown), yhelpool ookean, teisal plank kirjadega "danger, construction site", naabiteks uhked villad, yhesonaga ydini hea ja ka turvaline paik oma telk paigutada ja vaateid nautida. Aga noh kuna mu isetaituv telgimadrats on paris vasinud nyydseks ja juba ammu pehmemat kyljalust igatsesin, sai siis yhe 88 n6rk oldud.

seal seljakotirandurite kylalistemajas paeva esimese tassikese kohviga loogastuma istudes (kuna hommikul hobartisse haaletades kiirtee aares matkapliidil kohvi keetes sai gaas otsa, sai hobartis esimese asjana seda viga parandatud. ei saa ilma kohvita paeva alustada), kohtasin otsekohe oma toredat briti sobrannat Tierney-t ravimatimefarmis wwoofimise paevilt. Igastahes kujunes asi sdapsi, et jargmisel paeval laksime koos Maria saarele.

Veel eile ei teadnud ma isegi millisele saarele minna. Maria saart soovitas mystiline paaniflooti mangiv tumesilmne puidust purjeka omanik Grant Hobarti vanalinna sadamast.

MARIA ISLAND National Park
Tierney! Et nimetas ta mind siis oma grandmaster trek-iks ehk siis matkaguruks ja tuli nadalakeseks kaasa, et matkatarkusi korva taha panna. Ja pean oma opilase yle vaegade uhke olem, nyyseks on linnatydrukust saanud kah wild woman, oma telgi matkapliidi ja potiga:)

Matk. Hommikul Hobartis asju kokku pannes vaatasin hammeldusega tema kolme kotti ja kysisin et millise ta siis matkale neist kaasa votab, koik. OK:)
Asusime siis haaletama. Suurema osa teest saime kyydi kohaliku naisterahvaga, kes meid igati valgustas Tasmaania metsa- ja keskkonnavaenuliku poliitika suhtes. Soovitas neil teedel ylimalt ettevaatlik olla, kuna sisenesime taas metsaraidurite maailma. suured palgiautod, mitte just koige intelligentsemad roheliste suhtes vaga vihaselt meelestatud mehed. Et siis sadamalinna Triabunnasse, joudes, votsin esimese asjana oma mitmevarvilise pearatiku peast ara, et vahem hipi valja naha ja keerasin rohelise sonumiga riidekoti pahupidi. Lisaks motlesime Tierneyga endale valja uued identideedid, kuna molemad oleme bioloogid. :)

Noh joudsime me siis sinna sadamalinna tapselt 15 min parast viimase praami lahkumist. Kus siis oobida, kindlasti ei taha maksta midagi, mitte et super vaesed oleksime, aga lihtsalt on 100 korda ponevam muid variante proovida. Jalutame siis mooda linnakest ja kysime kohalikelt nou. i punkt ytleb muidugi et tasuta telkimine pole voimalik, kohalikud aiaparandajad soovitavad pubist kysida, samuti lahke praamipileteid myyv tadi. Ka avalikus pargis voiksime proovida, aga seal oht et keegi voib tulla ja ara ajada.

Pubis oeldakse, et pole probleem, meie tagaaed teie paralt. Pystitame siis laagri, naudime mitmekaigulist matkaohtusooki, jutustame pubisse jalutavate kohalikega ja pubiomaniku Keithiga, kes igati lahke mees, lubab meil lokkegi laita. Noh me laisad, lokke asemel lahme olletoobrit libistama, meil ikka koige suuremad toobrid ees, kuni kohalikud mehed teeklaasidest marjukest ryypavad.

Hommik, saarele. Esimene mulje, shokk. Nimelt peaks tegu olema metsiku paigaga, et pole yhtegi teedega austust. Saare pohjaosa on hytikesi ja turistide majutust tais, ajaloolisest ylekarjatamisest ja yleraidest tingitud lagedad viljatud madalarohulised niidud. Isegi lai tee (saarel on ka auto, mida kasutavad saarevahid). Lisaks on saart aastaid laastanud poud ja metsatulekahjud. Prrh.

Jalutame siis nii kaugele kui saame sel paeval, pohjasaare (maria saar koosneb omavahel yhendatud pohja ja lounasaarest) lounatippu ja see juba ilus, looduslik.

Jargmine paev teeme monusa pika rannaku lounasaarele, kus mets juba roomsam, tervem ja looduslikuma ilmega. Lounasaare lounatipp paneb juba kergendatult ohkama, siia pole inimkasi joudnud. Liiga jarsud nolvad maaharimiseks metsaraideks.

Kolmanda paeva veedame pohja tagasi jalutades, teel ronime Maria nimelise mae tippu. Huvitav ronimine sest kohati tuleb yle suurte kivimyrakate valjade otse yles makke sona otseses mottes ronida, sealset nolvalt leiame saare ainsa vett tais ojakese.

Oobime aga pangal, mis tais fossiile, oosel algavad meeletud tuuleiilid, mis rasivad telki nagu kaltsunukku. Lasen fiiberlatid alla, et magades kui kotis natukenegi telki saasta. Onneks sadama ei hakka. Hommik tervitab imeilusa (grandioosse) paikesetousuga.
Triabunna. Tierney jatab yhe kotitaie riideid annetusena Triabunna second hand poodi. Vaga tubli! Kolmest kotist on juba saanud kaks.

Ja tagasi suuremale saarele. Haaletamine Hobartisse. Yks kyyti pakkunud lahke muusikaonu annab kaasa tasuta munaresti. Hobart, tanaval kohtan head vana tuttavat oma suurelt matkalt, mr maurice-i, saan siis Tierney-le tutvustada enda matkaguru. Soovitab linna peapargis tasuta avalikku kuuma dushi nautida (tehtud) ja voimalust suured matkakotid jatta Hobarti muuseum-galerii pakihoidlasse (tehtud).
Jargneb ohtusook nn vanalinna peapargis kus kaib spontaanne hipikontsert. Miks mitte, keedame avalikus pargis oma tasuta saadud mune, samas pargis kokkame hommikusooki jargmisel hommikul endale ja sopradele. Oobime telgiga mu "salaaias"

FRANKLIN RIVER NP, FRENCHMANS CAP TRACK
Ja siis uus matk. Kuna olen nagunii teel tagasi vanasse tuttavasse Tasmaania loodeossa, kus asub ka kuulus turistlik Gradle Mountain, ja paris pikk haaletustrett saare yhest otsast teise. Kuna raske oli Hobartis sopradest varem lahkuda, alustan haaletamist suht hilja, kisub vihmaseks ja pimedaks.

Viimase kyydi pakkunud eks-politseinik (kellelt kalastamise sooda suhtes nippe enne kysisin, kas kalastusluba on - ei, ara siis kellelegi ytl kui kala katte saad) nyyd jahi ja kalastusseltsi liige, palus tungivalt mitte edasi haaletada. Ega ma pimedas ei haaletagi yksinda. Kohalik vaikelinnake kuhu jahimees mu ara viskas on aga erakordselt arrogantse klienditeenindusega. nagu i punktis ikka, kui oled backpacker ja mitte pystirikas, koheldakse sind kui kontsa. Kuri naisterahvas seletab pea varisedes otsas et siin pole voimalik tasuta telkida, et mingu ma kilomeetreid tagasi kiirtee aarde miskile piknikualale, sinna viskavad mind siis samuti siit hirmsa klienditeennduse osaks saanud itaallased. Telgin vosas.

Hommikul on koikjal ylipaks udu, hommikul hydrotammi aarde kohvivett votma minnes, naen 2-3 m kaugusel lebotavat nokklooma, tegutseb seal, pyherdab, ujub rahus minema, ei tee must valjagi.
ja siis haalega uude rahvusparki, kus samuti mudarajad. aga votan rahulikult jaan raja algusesse joekaldale telkima, kuigi muda taga on kauged kaunid maed. ei taha hyppeliigest suurde riski enam panna. ylimalt selge veega jogi, aga naen vaid yht kala. jep, kalapyyk taas ei onnestu.

GRADLE MT NP - via Never Never -WALLS OF JERUSALEMM NP
Jargmine paev haaetan et kuulsasse Gradl Mt Rahvusparki, et sealset ylerahvastatud, ylikallist ja turistlikku rada pidi Walls of Jerusalemm Rahvusparki jalutada, pole plaaniski seda kuulsat Overlander rada 150 doltsi eest turistidehordidega lopuni jagada. Alustan matkamist vaga vaga hilja 5.30 ohtul, veel a 2 h paevavalgust. Asja venitas ka asjaolu, et alguses myydi mulle pakis i-punktist! vale matkakaart (yhesonga AU i punktid, anna raha siia, aga info, ei mina ei tea midagi, minge sellele ja sellele tuurile) ja pidin raja algusest tagasi ipunkti ja tagasi kaima, kulus vist lisatund. Ja seal i punktis ei oeldud mulle isegi palun vabandust, vaid et veel 4 doltsi siia, isegi olid need samad kaardid seal vist a 2 korda kallimad kui Hobartis.

Te ei kujuta ette kui pikalt ma pidin veel pargivahti veenma, et ma ei taha seda Overlanderi rada otsast lopuni teha ja rajapassi eest 150 doltsi maksta, tahan matkata never never rajale ja teha seda koike yksinda. veensin siis korravalvurit et olen vaga kogenud matkaja ja tean mida teen:)

Aga see selleks. Tana jalutan 2h Dove Lake nimelise jarve aarest Gradle Mt idaserva rada pidi korvalisemasse matkahytti, kust homme edasi Overlanderi rajale jalutan. Saabun just tiba enne kui laheb vaga pimedaks. Hytti jagan isa-poja matkaseltskonnaga Belgiast.

Uus paev, uued hytid teel ja meeletud turistigrupid, nt 20 inimest. Rada on nagu suur kiirtee, laudrajad, laiad kovad kivised rajad, muda ei ulatu rajal pahkluunigi - pole just hyppeliigese unelm, muda on palju pehmem ja parem tegelikult. NN matkahytid on nagu villad. Inimesed suurte suurte kottidega ja mitte vaga suurte matkakogemustega. tahavad muudkui jutustada, ma nii ylerahvastatud rajal nagu ei tahagi, tahaks rahu. Matkan nii kiiresti kui saan, tunnen nagu lendaks, kuna rada nii kiire ja kiire siit minema saada, sinna, kus on rahu ...

Ja jargmisel paeval keerangi kiirteelt maha, korvalrajakesele kose juurde, kust mooda joge pidi itta minnes saab nautda 6 km-st rada, mida kutsutakse NEVER NEVER rajaks, kuna seda ei pidavat tahtma parast enam kunagi uuesti teha.

aga, et tegu siiani minu jaoks parima ja ilusama rajaga siin kontinendil, sest rada polegi. Kohati sissetallatud rada tuleb ja kaob, liitub rohkete vombati radadega ja kaob. Matkad koguaeg magede vahel orus joekallast pidi. Kohutavalt ilusad eriilmelised peidetud kosed, ilus vanamets, samblane, punetavad karbseseened, varvilised rabamaad, ei yhtegi inimest, mitmekesine maastik. Ronid aeglaselt astanghaaval ylespidi. Viimane kosk rajal / korge kaunis veesammas, ronin yles ja selle otsas veel kosk ja selle otsas omakorda kaheharuline kosk ja koik see tuleb ylalt laiast joesuust, sest korgemal platool paikeb magede vahel selle toide, kaunis selge-kargeveeline jarv.

WALLS OF JERUSALEM NP
Ilu jatkub, enamus radadest suht metsikud, tuleb tihti GPSilt kinnitust oma kaardilugemise oskuse kontrolliks kysida. Ilusad jarved, korgel (1000-1100 m) paiknevad rabamaastikud, karge kliima. Vaga lihtsad ja kodused matkaonnid, sajab lund. Kui ma siinset esimest matkaonni nagin, tundus nagu oleksin tulnud koju, vulisev jogi, odus saunailmeline onnike akna ja tuleasemega. Aahhh...
Ytleme et jargmised paevad laks paris jahedaks, sadas lund ja edasistes onnides ei tohtinud tuld laita ega rajal loket teha. Karge ilu. Oli vagavaga kylm ja vagavaga ilus.

Tagasiteel Railtoni, Reneele kylla. oobin Deloraines, kuna hetkel kaimas Tasmaanias festival nimega Ten Days on the Islands ja vaikelinnakeses Deloraine, kuulus ylihea ladina muusika viljeleja Armandito Y Su Trovason. Kontserdile jouan tunnikese varemgi, ei mina tea et vahepeal kella keeratud. Meeltult hea salsa muusika, koik tantsivad. Palju ruumi lava ees, toredad sarasilmsed inimesed, juhhuu Karge ilm, kuum muusika.


ja nyyd need pildid koik riburada pidi ajas tagasi

///////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Walls of Jerusalem NP

///////////////////////////////////////////////////////////////////////////////
NEVER NEVER TRACK

/////////////////////////////////////////////////////////////////////////

LEAVING THE HIGHWAY-OVERLANDER, EXIT LINE - HARTNETT FALLS

OVERLANDER, DOVE LAKE

Welcome, overlander way -have you paid ....

//////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

FRANKLIN RIVER NP

///////////////////////////////////////////////////////////////////////

MARIA ISLAND

AS SOUTH AS YOU GET

////////////////////

TRIABUNNA, PUB BACKYARD, CUP OF TEA...

TRIABUNNA PUB

///////////////////////////////////

HOBART, THE DOWNTOWN PROPERTY

ITS SO GOOD, ITS LIFE

REET, RAILTON