Puhvaika voi teekond pohja poole

Tervised kallid s6brad. Yks soovitus kah, kui juhtute manniriisikate aegu, kuklapooluse sygistalvel Sinimagede Rahvusparki kylastama, mis asub Sydney lahedal, (New South Wales) Uus Louna Walesi osariigis, jatke rannariided koju ja votke parem puhvaika kaasa.

Seenesupp, manniriisikad. Matkamas - 6 foot track.

Natuke siis ylevaadet millega vehepeal tegelenud olen, kuna iial ei voi teada, kas jargnevatel paevadel tasuta netti votta on.

Olen siis Tasmaania selja taha jatnud ja tagasi suurel mandril, kohe pika sammuga kodumaale lahemale astunud:)

Nimelt olin Tasmaanias oma toreda sobra Renee pool ounakoogiga kodust olmet nautimas, kui sain SMS-i oma vahvalt inglise sobrannalt Tierneylt, et tema juba Melbournes ja muuseas plaanib mone paeva parast hipi festivalile minna. Sonad hipi ja festival tundusid mulle aga vaga ahvatlevad ja otsustasin, et olen piisavalt nyydseks Tasmaaniat nainud ja oleks tore igasugu ponevaid hipisid kohata ja head muusikat nautida.

Praamiga Melbourne-i.

Ja imeilusa linnapanoraami peegeldusega ookeanipeeglis ja kuusirbiga Melbourne-i ma saabusin. Tierney kenasti sadamas vastas ja telkisime sel oosel siis tema soprade tagaaias.

Jargmine paev poidlakyydiga hipifestivalile, jeee.

Festival ise toimub kaks korda aastas (lihavotted ja joulud) suht "in the middle of nowhere" paigas a 350 km Melbourne-st pohja pool ja vottis alles aega see yles leida korvalteid soites. Aga mis koige parem, kyydi saime sinna valja yhe teise festivalile suundujaga. Milline joppamine

Tegu oli igati poneva yritusega, nimega ConFest http://www.dte.org.au/ Marksonadeks spontaansus, alternetiivsed ja end igati vabalt tundvad inimesed, vabaohu tootoad. Koige lahedam oli aga 24 tundi paevas toimuvad spontaansed trummikontserdid ja 24 h saun (higitelk). Super, kohe kui teada sain, et festivali alal on saun, enamuse ajast ma seal veetsin ja suurt tootubadesse ei joudnudki. Ja sai alles õhtuti tantsida, eriti kihvtid lokke aares toimuvad trummikontserdid, juhhuu. Ja hordide viisi ponevaid sobralikke hipilikke (kunsti)inimesi. Tootubades sai aga oppida igasugu ponevaid asju, nt joogat, mediteerimist (kuhu ma kunagi ei joudnud, kuna toimusid liiga varahommikul, noh tegelikult enne kl 12-st:); vitspunumine; latiinotants; massaaz jne. Koige ponevam oli aga sponaatnne tegevus nimega mudtribe (mudahoim), kus sai siis end mudasse mitu korda kastetud, see ara kuivatatud, tolmu, prahi ja kehamaalingutega end kaetud ja mitu tundi primitiivsete inimeste kombel mooda festivaliala ringi joostud (ja "normaalseid" inimesi tylitatud) ja ainult oma hoimukeeles raagitud. Veetsin sel festivalil 5 toredat paeva. Hulgaliselt kontakte kelle juuerst Sydneys voi laheduse peavarju saada.

Igastahes motlesin, et kuna ma Austraalia selja taha jattes seokest yritust enam nautida ei saa, peaks isegi midagi taolist aga tiba teistmoodi kodumaal korraldama. Tiba vahem alternatiivse siiski, ja veelgi rohkem 8ko-efekti lisades, miks mitte. Oleks jube ponev.

Parast seda ilusat festivali haaletasin siis edasi Sydney poole, Tierney suundus oma esimesele yksihaaletamise retkele Canberrasse. Valisin korvalisema kiirtee, kus peaasjalikult vaid rekkad soidavad. Yhe kyydi sain siis toidurekkaga ja teise maisitolvikuid vedava veoautoga, oli vaga ponev ja sain tasuta maisitolvikuid kaasa.

Ja siis Sinimagede Rahvuspargi nn pealinna, Katoombasse. Tegu on kohutavalt turistliku rahvuspargiga, holmab ka kiirtee aarde jaavaid linnakesi. Ega ma ei teadnudki et Katoomba Sinimagede RPi pealinn on, oma turistiraamatu LONELY PLANETi andsin kah Tierneyle, kuna seda ammu ei kasuta. Lihtsalt vaatasin kaardilt et siin vaatamisvaarsus nimega THREE SISTERS. Tundus tiba tuttav ja ylla ylla, kui kohale saabudes nagin, et tegu ylikuulsa kaljumoodustisega, millest koolitirtsupolves pikalt oma Austraalia uurimuses pajatasin.

Kolm õde, Sinimagede RP

Asub siis kohe Katoomba servas ja a 15 min jalutuskaik kesklinnast. Vaateplatvorm on aga kohutavalt paksult turiste tais. Nt tundsin kuis mu korvad lausa puhkavad ja mu ymber rahu on, kui sealt (kohati kaherajalise liiklusega) nn matkarajalt tagasi kesklinna kondisin.

Kuna tahtsin siinkandis kylastada kah oma uut rastapatsidega sopra festivalilt, mr Heywood-i, otsustasin kauemaks Sinimagedesse jaada. Kuna mu Louna Aafrika juurtega bioloogist sober veel festivalilt tagasi joudnud polnud, otsustasin yhe matka vahepeal ette votta. Infopunktist soovitati mulle pikemaks matkaks ette votta rada nimega six foot track, mille labimiseks pidi 3 paeva kuluma.

OK, samal ohtul suundusin pimeduse saabumisega matkaraja algusesse oobima. Onnestus osa pagasist, st mittematkariided akulaadijad ja didgeridoo (mu pagas pohiliselt matkavarustusest koosnebki), yhte seljakotirandurite kylalistemajja hoiule jatta, lubadusega et tagasitulles seal oo veedan.

6 foot track

Mulle meenutas see Tartu rattamaratoni rada. Suht laiad kruusased teed - 6 foot tahendabki et omal ajal pidi kaks hobuvankrit korvuti mahtuma, labi kylade. Aga polnud ta nii superkerge midagi, sest kohati tuli kilomeetreid ylesmage vantsida, tunnen end nyyd kui sherpa-woman.

Koige ponevam oli raja esimene komandik. Laheda joe aares veetsin suva kohas oma lounapausi ja siis motlesin et miks mitte siia jaadagi. Lounapausist sai ohtusook ning monus soe oo tahistaeva all. Oma pesa kasuariiniokastest punusin siis joe keskele kaljulahmaka peale, kivi oli soe ja seoke vooderdus hoidis selle soojana kogu oo otsa. telgi voltisin pooleks ja magasin selle peal. Monus joevulin ymberringi. Vaike loke, maitsev ohtusook, jep teinekord tunned, et ei olegi mitte midagi rohkem vaja, oled lihtsalt onnelik, et oled kus oled.

Ammuigatsetud matkaelamus - oobimine kivi peal. Viimane soe oo, ei pidanud isegi telki pystitama.

Peace!

Ja alles jargmisel hommikul jalutasin nn ametlikule telkimisalale, kus inimesed olid autodega (paraku saab sinna korvalteid pidi ligi) ja peekonit ja mune hommikusoogiks pakkusid. Ja siis aga vastumage edasi. Onneks vastutulevad matkalised innustasid mind aga vantsima, kuna rohkem kui 20 km kaugusel pidavat manniriisikaid leiduma (manniistanduste all).

Sain imehea saagi, pakkusin oma seenehautist teistele matkalistelegi ja jargmisel hommikul joudsingi raja loppu, Jenolan-i nimeliste koobasteni, mis oli superturistlik - turistikyla, kus olid kylalistemajad, kohvikud, bussijaam ja tuuride keskus, kust valjuhaaldist uute tuuride algusaegu hoigati. Sain shoki, keetsin veel yhe seenehautise ja poorasin otsa ringi ja vantsisin matkarada pidi tagasi, maantee aarde haaletama, onneks leidsin tasuta dushi, kus sain end tiba soojendada vahepeal, sest kippus jahedaks.

Katoombasse tagasi, paks udu ja esimene vaga kylm oo, onneks siis kylalistemajas. Onneks tiba madalamal meretasemel (1200 m) ja tiba soojem kui matkaraja lopus oleks olnud.

Jargmine hommik sain kokku aga oma sinimagede sobraga ja uueks peatuspaigaks ja mu kodu juba paevi, linnake nimega Lawson. Kuna see on a 400 m madalamal meretasemel on siin ka palju soojem. Samuti on see vahem turistlik, aga ponevaid matkaradu jagub siingi. Naudin siis taas k88gi olemasolu ja olen siin keetnud ja kypsetanud igasugu ponevaid eesti toite, mida ei teadnud isegi, et teha oskan. Aga veelgi parem, votta on mul bioloog, kes mulle siinseid austraalia taimi ja linde-loomi tutvustab ja ylevaate saab kohe kogu maailma floorast, kuna kohutavalt palju on invasiivseid voorliike.

Sydney on aga a 50 km kaugusel. Vaga vaga lahedal. Ja pidev asustus sinna valja labi selle Sinimagede Rahvuspargi.

Sai siis yhel õhtal seal suures linnas kah ara kaidud. Nimelt miks ma sinna laksin oli Capoeira (brasiilia-angoola voitlustants) trenn, kuhu ma tanagi lahen. Seekord tegu terve nadalavahetuse yritusega http://www.capoeira-angola.com.au/

Ja sel kaigul sai muuseas see ooperiteater ja kuulus sadamasild kah ara kaedud.

Sydney ooperiteater

Sydney sadamasild

Mr Heywood

Tiba veel Sinimagede loodust

Banksia vili

Aga uus nadal toob taas teele minemise ja puhvaika asemel otsustan kliimavootmeid pidi ylespoole ronida, juhhu.

Nimelt mu hea austraalia sober Sarah, pakub mulle voimalust tema hobusefarmi Byron Bay laheduses hoida. nadalakese oleks terve farm siis minu paralt. ja veel moned sobrad ja soprade sobrad teel kylastada ja siis ta saabub, ainus osariik, mida ma veel nainud siin maal pole - Queensland (paike, troopilised vihmametsad, varviline mereelustik, paraku ka uued too-otsingud:)

Vaike pillilugu:)

Kirjtamise-lugemiseni!

Muide! Tervised tublile pysikommentaatorile, Vullale! Cheers, mate!

Reet, Lawson, New South Wales