Wednesday, September 23, 2009

Ring saab t8is




Tere taas kallid sobrad!





Pole siis kaugel aeg kui mu jalakesed taas kodumaa radu tundma hakkavad. Motlesin et voiks yhe sissekande siia veel postitada teiseltpoolt kaljukitse poorijoont.
Ja kui juhtute seda lugema, tuletaks taaskord meelde et blogimine on kahepoolne tegevus. Seega oleksin vaga huvitatud kui jataksid mulle siia kommentaari, kallis lugeja, konkreetse sissekande, kogu blogi kohta voi kas voi oma arvamuse Austraaliast (kas see on mu blogi lugedes muutunud) jne. Oleks vaga huvitav lugeda, ait8hh:) Siinkohal tanaksin veelkord Vullat tubli too eest.




Aga nyyd asja kallale.
Kohati mulle tundub nagu elaksin kaht elu korraga, kuna olen ara olnud juba piisavalt kaua. Reaalsem tundub Austraalia siin, kuid mu unenaod on ikkagi eestimaad tais. Nalja hakkab siis saama.
Eestlast pole ma ikka veel kohanud, viimati siis 2008 a detsembrikuul- tore v8liseestlane Marika, kellele oma viimasel t88p8eval Austraalia punases sydames, Glen Helenis, oma baaridaami karj88ri viimase 6lle valasin.
Lugu jargmine, vastavalt hiljutisele eksperthinnangule:) mu inglise keel pole viimaste kuudega paranenud, aga eesti keel on kohe kindlasti hullemaks lainud, et ega siis muud yle jaa, didjeridoo kaenlasse, kott selga, pass nappu ja lennukisse.
Aga veel on aega.... Kaks nadalat on aega.
Olen tagasi Uus Louna Walesi NEW SOUTH WALES osariigis, Sinimagedes Sydney laheduses, taas heal Heywoodil kylas.
Aga kuis ma siia sattusin.




SURF
N8dal vabatahtliku t88d Vikeraareranna surfipoes kulges edukalt. Monel paeval veetsin lainetes enamuse oma arkvel oldud hetkedest. Missiooniks mul ja Tierneyl oli siis liivasoodikuist surfitshikkideks saada. Transformatsioon oli vaevaline. Hunnik liiva sai ara soodud, peaasjalikult liiga madalal kaldasse murduvate lainete pesumasinas. Yks asi on saada laual pysti ja hoida tasakaalu ja lainega kaasa soita, mis on paris ruttu saavutatav. Teine on votta julgus kokku ja ujuda lainete murdumisjoonelt (oppida sulle pahe murduva hirmutava vee-kapuutsi alla sukelduma, et sest punktist edasi saada) valja teiste surfarite sekka paremaid laineid pyydma. Aga viimasel paeval see siis koik juhtus, kui saime kyydi neliveoga algajale taiuslikku surfiranda ja m6nuga seal siis koos delfiinidega paikeseloojanguni leebeid laineid pyydsime, kauguses pahistamas vaalaskala.


MALENY
Edasi viis me tee Malenysse. Tegu vaikese paigakesega Brisbaneist a 250 km LOODES, suunaga sisemaale. Haaletamine sinna oli vaga ponev. Nimelt saime yhe kyydi arimehega, kes poolel teel tagasi tookotta soita otsustas, kuna yks veoauto oli vaja punktist A punkti B transportida. Tierney sai siis veoauto juhtimisega katt proovida, kuni mina teises autos arimehe telefonikonedest markmeid yles kritseldasin ja SMS-e ta telefoni sisse trykkisin, kuna olin sattunud kontorisse neljal rattal. Lisaks sain veel 50 doltsi ja vaikese too-otsa, pisut talle netireklaami teha. Lahe! Yhel paeval saingi vaikese vaevaga selle info yles pandud ja tagasiside, arimehe telefon punane ja postkast ummistatud, hehh:), suht edukas siis.
Maleny - Tegu on yhiskooperatiivide (co-operatives) pealinnaga Austraalias. Kogukonnaliikmete vedada on mitmed okoloogilise suunaga 8rid nagu kohalik oko-toidupood, pank, kunstigalerii, kohvik-klubi jne. Eesmark et raha jaaks ringlema piirkonda. Nt okotoidupoes myyakse kohalike talunike kasvatatud juurvilju, poes tootavad vabatahtlikud, liikmed saavad soodustusi jne. Kohalik krediidipank annab laenu vaiketalunikule, kellele suur kommertspank ei annaks.
Igastahes toimus ajal kui meie sinna saabusime Maleny co-operatives festival. Tierney eesmark Malenys oli tegeleda wwoofimisega (willing workers in organic farms – tootamine majutuse ja toidu eest mahetalus). Mina tahtsin Tierney aga kenasti kohale saata ja samal paeval edasi Byron Bay suunas yksi haaletada. Aga iga minut, mis ma kauemaks Malenysse jain, nautisin ma seda yha rohkem. Siin on siis palju nn alternatiivseid voi rohelisi inimesi.Vaga lahked kohalikud. Kylastasin festivali yritusi. Kerge vestlusi alustada ja muudkui tutvustati mind yha uutele ja uutele inimestele. J8rgmisel p8eval peat8naval jalutades, ytlesin pidevalt TERE TERE …., kuna tundsin juba niipalju kohalikke. Raske oli lahkuda.


UUS LOUNA WALES
Yamba. Minu surfitreener soovitas mul teel lounasse kindlasti sisse poigata Yamba nimelisse kalurilinnakesse, kus tema sober sealses surfiklubis tootama pidi. Hiljem selgus et ta sober ara kolinud, aga otsustasin ikka Yamba surfi katsuma minna. Siin siis monusad lained, kihvt magevee bassein kalju all veepiiril, Austraalia parima vaatega merele pubi, olema pidid. Ja leidsingi nad yles.
H88letasin sinna salati-rekkaga, saades hulgaliselt infot mootorratturite kokkutulekute kohta USA-s.
Yamba, unine kalurikyla, mida mu treener maletas, oli aastatega turistlikuks linnakeseks kasvanud, ptyi... Aga kihvtid rannad ju jaanud. Nimelt on siin viis erinevat surfiranda, mille vahel, vastavalt ilmaoludele valida, super. Laenutasin surfilaua 24. tunniks sama raha eest, mis mult telgipystitamise eest karavanpargis sisse kasseeritud oleks ja magasin surfilaud pea all rannas tahtede all. Oli vaga-vaga maagiline. Uue surfilauaga lainetel harjumine vottis kovasti aega, sest oli see laud tunduvalt lyhem.
Edasi suundusin matkale Yuraygiri Rahvusparki. Esimene mitmepaevane paljajalu matk. Super. Kuna teisi matkajaid seal polnud, va yksikud paevaretkelised, tundus nagu oleksin omaette yksikul saarel, kogu see rannikuparadiis oli minu paralt. Vaga vaga kaunis tahistaevas, ponev randauhutud mereelustik, kotkad tiirutamas, kaljurand, liivarand, koopad, luitetaimestik, vallabid ja kangurud. M6nikord v6idki vaid 8elda, ahh elu on lihtsalt nii ilus!!
Yhel hommikul jalutasin siis rahvuspargist valja. Hakkasin kruusateel haaletama, 650 km Sydneysse ja veel samal ohtul joudsin Sinimagedesse. Viis kyyti, tasuta louna- ja ohtusook.


HAALETAMINE
Olen nyyd koik need maanteeloigud oma teel h88lega r8nnanud, va Laane-Austraalia, kus julgus selleks veel puudus. Minu h88letamise p8evad siin mandril on nyyd l8bi. Kokkuv6tvalt v6in 8elda, et see on uksumatult huvitav edasiliikumise viis, kohata koiki neid kohalikke karaktereid, koik need lood, mis neil raakida. Super! Aga olen olnud vaga ettevaatlik kah, see on suur maa ja vahemaadest ei saa enne aimu kui neid kogenud oled, moistlikkus ja ettevaatlikus, kes iganes sa samaviisi Austraalias randama hakkad, olgu Sinu kaaslased.


TELKIMINE
Ja mu kallis telk mis ma Katherine linnakesest pohjaterritooriumil oma esimesel haaletamise retkel soetasin, on teinud uskumatult hea too. Enamuse oodest olen kohe kindlasti oma kallis seljakotti mahutatavas kodus veetnud. Nyyd on mu sober aastane ja selle ajaga pole ta mind kunagi alt vedanud. Ainult yks fiiberlatt on voitluses tuulega haavata saanud, paar nadalat tagasi kaotasin oma telgitikud ja rott naris porandasse vaikese augu. Viimasega meenub yks naljakas lugu, telgime Tierneyga avalikus pargis (kus telkimine lubatud pole) Airlie Beach turistilinnakus Queenslandi osariigi pohjaosas, kus hommikul arkan roheliste sipelgate peale, kes seda uut auku kasutades kylla marsivad, lisaks oli kogu telk valjastpoolt sona otseses mottes sipelgatega kaetud. Samal hommikul telki kokku pakkides, parast edukat sipelgate eemaldamist kohtan esmakordselt (kuna esmakordselt telki vaga varjata ka ei viitsinud eelmisel ool seda pystitades, keset parki:) oma pika wildcamping – telkimine mitteametlikes kohtades, ajaloos, korravalvurit LOCAL LAW, kes ytleb et siin telkida ei tohi.
Jep, on uskumatult monus randamine olnud. Ja eriti monus et olen endale selleks aega andnud ja yritanud mitte midagi ette planeerida, nii ponevaimad seigad juhtuvadki. Kui omad seda kallimat vara, aega, ei olegi suurt midagi rohkem vaja randamiseks. Ja kogeda seda kohalikku-kohalikku, hoiduda turistlikust jamast – tunnen et olen Austraaliast nyyd pisut aimu saanud, kuid olgem ausad tegu ikkagi terve mandriga ja kogenud olen vaid murdosa.



Ja yks hoiatus kah, kui juhtute oma didjeridood postiga koju saatma, (voi midaiganes koju saatma) peetakse see tollis kinni ja kysitakse absurdseid makse ja yllatus yllatus kui arvad et oled kogu kullerteenuse eest juba maksnud, ja siis kauba vaartusele pannakse see kullerteenuse vaartus veel juurde, et saaks veel korgemat maksu kysida. ptyi.





aga muidu koik positiivne, ehk saab veel pisut sisemaale ka siin mandril randama, et toelise Austraaliaga ausalt nagemiseni jatta! On olnud uskumatult tore aeg! Ja otse loomulikult oli oige otsus siia teist korda tulla, nii nii palju oli veel avastada.


Kohtume 9. oktoobri 6htal Tartus



Reet, Katoomba

2 comments:

Egle Vulla said...

Ahhoi!

Tundub, et on viimane aeg vana ja väärikas telk puhkusele saata...oma KODUSE veranda aardekirstu paigutada ;)

Mis arvamuse kujundamisse puutub, siis: mina olen vist suht konservatiiv :D - loen blogi peamiselt sinu, mitte austaalia pärast ;)

kell 20.10 Tartu bussijaamas?

Seniks jätkuvalt parimat!!!

vull

Reet alias Uduvine said...

EEi mina bussiga soida:) - 20.10 tartu lennujaamas